15.8.2 Girjerájut
Norgga álbmotgirjerájusdoaibma
lea muddejuvvon lágas juovlamánu
20. b. 1985 nr. 108:s álbmotgirjerádjosiid
birra. Almmolaš girjerájusdoibmii
gullet suohkan álbmotgirjerádjosat
ja fylkkagirjerádjosat.
Juohke suohkanis galgá leat álbmotgirjerájus
nu movt lea mearriduvvon juovlamánu
20. beaivvi 1985 nr. 108 lágas álbmotgirjerádjosiid
birra § 4. Friddja luoikkahanriekti ja dat ahte
dat galgá leat nuvttá lea
vuođđun álbmotgirjerájussuorggis
ja dat galgá sihkkarastit
ahte buohkat besset atnit girjerádjosa resurssaid
seamma dásis ja friddja
vugiin. Dat mearkkaša ahte
buohkat besset friddja luoikkahit girjjiid ja eará materiealla
vaikko guđe girjerádjosis.
Dat mearrádusat mat leat
girjerádjo-lága § 1
mii lea dan birra ahte álbmotgirjerádjosat
leat oassin nationála girjerájusvuogádagas,
leat vuođđun
dasa ahte čohkkejuvvon resurssat
leat olámuttos buohkaide
eai ge dušše
ovttaskas suohkana ássiide.
Kultur- ja girkodepartemeanta lea ovttas Máhttodepartemeanttain,
mas lea ovddasvástádus
fága- ja dutkangirjerádjosiidda, álggahan
guorahallat Norgga girjerájussuorggi.
AGM-ovdáneapmi lea gárvvistan
stuorát guorahallama mii
galgá čuovvoluvvot
stuoradiggedieđáhusain
girjerádjosiid birra. Guorahallan
deattuha earret eará ahte váilu
vuođđostatistihkka
vai sáhttá dadjat
maidege girjerájusbálvalusaid
birra álbmoga sámi
oassái. Ráđđehus váldá dáid
signálaid duođalaččat
ja áigu máhccat
gažaldahkii stuoradiggedieđáhusas
girjerádjosiid birra.
15.8.2.1 Girjerádjočielggadeapmi
Oahppo ja dutkandepartemeanta (dál Máhttodepartemeanta)
ja Kultur- ja girkodepartemeanta mearridii 2004:s mandáhta
mii galgá čielggadit
ollislaš girjerájussuorggi. Čielggadeami mandáhtta
hábmejuvvui daid eavttuid mielde
mat leat čállojuvvon
Sd.dieđ. nr. 48 (2002 – 2003)
Kulturpolitihkka 2014 rádjái.
AGM-ovdáneapmi ráhkadii čielggadeami
go dat guokte departemeantta bivde daid dan dahkat, ja Girjerádjoođastus
2014 buktojuvvui ovdan čakčamánu
2006.
Golbma deaŧaleamos oasi
evttohuvvon girjerájusođastusas
leat oktasaš nationála
digitála bálvalusat,
Norgga girjerájusstruktuvrra
ođastus vai sáhttá addit
buoret fálaldagaid nana girjerádjosa,
gelbbolašvuođabirrasiid
ja bargiid gelbbolaš-vuođaovdánahttima
bokte.
Sámi girjerájusbálvalusa
birra lea ollu čállojuvvon čielggadusa
II oasis Norggagirjerájus – fierpmádat máhttui
ja kultuvrii. Čállosii
leat váldán
vuođu sierra oassečielggadusas
sámi girjerájusbálvalusa birra.
Girjerájusođastusas
2014 II oasis deattuhuvvo ahte sihke Norgga eiseválddiid
ja Sámedikki mihttomearrin
lea buoret girjerájusfálaldat
sámi álbmogii. Čielggadeamis čujuhuvvo
girjerádjoláhkii
mii ii geatnegahte girjerádjosiid
váldit erenoamáš ovddasvástádusa
sámi álbmoga ektui,
muhto gohčoda geavaheddjiid «buohkat
geat orrot riikkas».
Čielggadeamis deattuhuvvo
váttisin árvvoštallat
daid girjerájusbálvalusaid
mat leat sámi álbmogii
danne go nationála girjerájusstatistihkka
ii bija dan materiealla mii lea sámegillii
sierra kategoriijan. Skuvlagirjerádjosiid ovddasvástádus
lea fuolahit ahte lea álkit
gávdnamis dakkár
viiddis fálaldat mas leat
sámegillii oahpporesurssat
ja girjjálašvuohta
sihke skuvlabargguide ja astoáiggelohkamii. álbmotgirjerádjosat
fertejit kártet sámegielat girjerájusbálvalusa
dárbbu iežaset
suohkaniin, erenoamážit
jus leat doppe leat mánát
geat leat skuvllain ja mánáidgárddiin.
Girjerádjosat berrejit maid
iskat gos materiealla sámegillii lea
gávdnamis dahje vaikko ráhkadit sierra čoakkáldagaid
main lea sámegillii materiealla
báikkálaš dárbbuid
ektui.
Čielggadeamis čujuhuvvo
maid ahte lea erenoamáš hástalus
gaskkustit sámi girjjálašvuođa
nuorra lohkkiide danne go eai ráhkaduvvo
nu ollu ođđa
girjjit. Danne ávžžuha čielggadeapmi
ahte Norgga bealde álggahuvvo
fas davviriikkalaš sisaoastinortnet
vai beassá oastit sámi
girjjiid. Čielggadeami mielde
berre Norga, go lea dat riika gos orrot eanemus sámegielagat,
vuolggahit barggu ahte oččodit
dakkár ortnega. Davviriikkaid
ministtarráđđi
lea áigeguovdilis hálddašeaddji
dakkár ortnegii. Kultur-
ja girkodepartemeanta áigu árvvoštallat
mot guorahallamis sáhttá dán ávžžuhusa čuovvolit.
Gulaskuddancealkámušas
mii bođii 2014 Girjerájusođastussii šálloša
Sámediggi ahte sámegiella
ja kultuvra dušše
leat duokkot dákko namuhuvvon čielggadeami
I. oasis. Sámediggi oaivvilda
sierra sámi gelbbolašvuođaovdánahttin
prográmma dárbbašuvvot. Sámediggi
oaivvilda maid ahte girjerájusláhka
berre rievdaduvvot vai das livčče čielga
láidesteamit dan girjerádjosiid
ovddasvástádussii
mii lea sámi álbmoga
ektui.
Kultur- ja girkodepartemeanta áigu máhccat
Girjerájusođastus
2014 čuovvoleapmái
sierra stuoradiggedieđáhusas.
15.8.2.2 Sámi sierrabibliotehka
Sámi sierrabibliotehka
huksejupmi álggahuvvui 1950-logus Kárášjoga álbmotgirječoakkáldagas.
Jagi 1983 ossodat šattai
sierra stáhtaruhtaduvvon
girjerájusin, ja 2000:s
girjerájus šattai oassin
Sámedikki hálddahusas Kárášjogas. Čoakkáldagas leat
badjel 35 000 girjji lassin áigečállagiidda,
aviissaide ja jietna- ja govvamediaide. Sámi
erenoa-mášgirjerájus
lea fálaldat sámiide árbevirolaš sámi
orrunguovllu siste ja olggobealde, ja muđui álbmogii
ja luoikkaheddjiide olgoriikkas. Bálvalus
lea ovddemusat eará girjerádjosiid
váste. Girjerájus
galgá leat sámi girjjálašvuođa
ja sámi girjerájusbálvalusa
gelbbolašvuođaguovddáš,
ja doaibma galgá fátmmastit
buot sámegielaid ja daid
suopmaniid.
15.8.2.3 Sámi girjebusset
Dál leat guhtta sámi
girjebusse mat vuostáiváldet
Sámedikkis doaibmadoarjaga,
Kárášjogas, Porsáŋggus,
Guovdageainnus, Deanus/Unjárggas,
Gáivuonas, julevsámi guovllus
ja lullisámi guovllus. Girjebusset
leat lassin girjerádjosiid
bálvalusaide guovlluin gos
lea bieđggus sámi ássan,
ja lea dehálaš oassi
barggus dahkat girjerájusbálvalusa
buohkaide olámuddui. Sámediggi
hálddaša
sihke doaibmadoarjaga ja investerendoarjaga girjebussii. 2008:s
lea ruhtajuolludeapmi 5,9 miljovnna ruvnno.
15.8.2.4 Doarjja sámi girjerádjoávdnasiidda
Sámediggi lea 2008:s
várren 200 000 ruvnno
Sámi girjerájusávdnasiid doarjagiidda.
Ulbmiljoavkun leat álbmot-
ja skuvlagirjerádjosat mat
háliidit hukset sámi
girjerájusávdnasiid čoakkáldagaid.
Or-tnega ulbmil lea nannet girjerájusbálvalusaid
sámi álbmogii
doppe gos sii orrot, ja movttiidahttit báikkálaš girjerádjosiid váldit
ovddasvástádusa
iežaset sámi
geavaheddjiide. 2008:s vuoruha Sámediggi álbmot-
ja skuvlagirjerádjosiid
lullisámi guovllus ja Deichmanske
váldogirjerádjosa
Oslos.
15.8.2.5 Fylkkagirjerájut
Finnmárkku
fylkkagirjerájuslea oppalaš ovttasbargošiehtadus
Sámi sierrabibliotehkain.
Finnmárkku fylkkagirjerájus
oastá sisa dakkár
materiealla mii lea sihke sámegillii
ja maid sámi dili birra.
Romssa fylkkagirjerájuslea
2006 juovlamánu rájes
leamaš okta ráđđeaddi/prošeaktajođiheaddji
Romssa Sámi girjerájusbálvalussii
50 pst. virggis ája sámi
guovddážis
Gáivuona suohkanis. Prošeaktajođiheaddji
galgá bargat eará Romssa
girjerádjosiid ektui vai
sámi girjjálašvuohta
ja kultuvra šattašii
eambbo oainnusin. Dan bálvalussii
galgá ráhkaduvvot
maid neahttasiidu ja Romssa fylkkagirjerádjosa sámi
gáldobagadeaddji galgá doalahuvvot
ortnegis ja maid ovdánahttojuvvot. Galget
maid ráhkadit čoakkáldaga sámegillii
ja sámi dili birra, erenoamážit
mearrasámi dili birra. Romssa
fylkkasuohkan maiddái ruhtada fylkka
girjebussiid.
Nordlándda
fylkkagirjerájuslea doaimmahan
mearrasámi girjebussedoaimma 1995
rájes. Mearrasámi
girje- ja kulturbusse Gærjah gaskkusta mearrasámi
kultuvrra ja girjjálašvuođa
logi suohkanis Nordlánddas
ja Davvi- Trøndelágas
. Fylkkagirjerádjosat barget
ovttas Villhelmina suohkaniin ja Västerbotten fylkkain
Ruoŧas oččodit
eambbo kulturprošeavttaid girjebusses.
Davvi-Trøndelága
fylkkagirjerádjubargá fierpmádagas
aktiivvalaččat
ovttas singuin Trøndelágas geat
hálidit álkibut
olahit dieđuid oarjelsámi
kultuvrra ja servodateallima birra.
Lulli-Trøndelága
fylkkagirjerájus lea iežaset
doaibmaplánas lagabui čilgen
dan girjerájusbálvalusaid
ulbmila mii galgá leat oarjelsámi
giellaguvlui. Fylkkagirjerájus
galgá čuovvolit dan
barggu mii lea ráhkadit
plána dan girjerájusbálvalussii
mii lea oarjelsámiid várás
ja maid ráhkadit govvosa
ođđa
prošektii mas lea johtti
girjerádjofálaldat.
Das lea nu ahte gávdno sámegilli
oasseprográmma EO-prográmma
Interreg 2007 – 2013 vuolde. Girjerájus
pláne ráhkadit
oarjelsámi portála
Kulturneahtta Trøndelag nehttii.
15.8.2.6 Eará girjerájut
Muhtin girjerádjosat
barget aktiivvalaččat
sámi kultuvrrain, ovdamearkka
dihte čájáhusaid,
lohkamiid ja čalmmustemiid
bokte, erenoamážit Sámi álbmotbeaivvi
oktavuođas, mii lea guovvamánu
6. beaivvi. Ovdamearkka dihte atná
Romssa girjerájusja gávpotarkiiva deaŧalažžan oastit
sisa eanaš oasi dain sámi
girjjiin, filmmain ja musihkain mat almmuhuvvojit vai sáhtášii ásahit
buori sámi čoakkáldaga.
Hápmira
girjerádjosislea
sierra sámi girječoakkáldat
ja dat oastá nu guhkás
go leažžá vejolaš buot
girjjálašvuođa
mii almmuhuvvo julevsámegillii.
15.8.2.7 Sámi bibliografiija
NAČ:s 1987:34
Sámi
kultuvra ja oahppu čállosis
celkojuvvo iešguđetsurggid
biira čállosis ahte
lea stuora dárbu dakkár
bibliografiijii mas leat čohkkejuvvon
dieđut ja mas lea listu
ođđa
ja boares sámi dokumeanttaid
badjel. Sámi girjjálašvuohta
lei dassažii registarastojuvvon
váilevaččat
ja dat registreren lei háddjejuvvon
iešguđet ohcanbáikkiide, áigečálaindeaksaide
ja našunalbibliografiijaide.
Sámi bibliografiija lea
deaŧalaš duođaštus
sámi kultuvrras ja sámi
kulturárbbis Norggas. Sámi bibliografiija
lea maid oassi sámi girjerájusdoaimma
ovdánahttimis ja dan diehtojuohkindoaimma
ovdánahttimis mii lea sámi álbmogii.
Troandima universitehtagirjerájus
fuolahii Sámi bibliografiija
barggu 1979 rájes 1992 rádjái.
1993:s gohččojuvvui Nationálabibliotehka
viidáseappot bargat dainna
bargguin Nationálabibliotehka rámmaid
siskkobealde.
Sámi bibliografiijas
boahtá ovdan makkár
girjjálašvuohta
gávdno sámegilli,
ja dáro- ja eará gielaide
go fáddá lea
sámirelevánta. Sámirelevánta
girj-jálašvuohta lea
dakkár girjjálašvuohta
mii njuolga guoskkaha sámi
dili. Sámegielalaš girjjálašvuhtii
gullet buot sámegielat.
Govus 15.2 Sámi kulturásahusat
Bibliografiijas bohtet ovdan dat almmuheamit mat leat leamaš Norgga áigodagas
1945 – 1987 ja 1993 rájes
gitta otnážii. 1993:s
huksejuvvo bibliografiija viidodat dan ala mii mearriduvvui geassemánu
9. beaivvi 1989 lágas, mii
lea háhkangeatnegasvuođa
birra go lea sáhka dakkár dokumeanttain
maid olles álbmot galggašii
olahit (geatnegas-vuođaháhkanláhka).
Sámi bibliografiijas
váilot registarastimat jagiin
1988 – 1992. Dalle lei bibilografiija ovddasvástádus
eahpečielggas. Diet leat
hui deaŧalaš jagit
sámiid historjjás
Norggas, earret eará de ásahuvvui
Sámediggi 1989:s. Kultur-
ja girkodepartemeanta áigu
bivdit našunalgirjerádjosa
ráhkadit ovtta plána
vai sáhtášii
dievasmáhttit Sámi bibliografiija
dien áigodagas.
Našunalgirjerádjosis
leat konkrehta plánat buoridit
registrerenveahkkeneavvuid bibliografiijaide. Dat beavttálmahtášii
barggu ja dagahivččii
ahte Sámi bibliografiija
sisdoalu dieđuid sáhtášii jođá-neappot
olahit. Dasa lassin de livččii
dieinna lágiin álkit
ovddidit viidáseappot dan
ovttasbarggu mii lea ráhkadit
oktasaš sámi
bibliografiija olles Sápmái.
Sámi bibligrafiija bargá ovttas Sámi
erenoa-mášgirjerádjosiin mas
nubbi sáhtášii
nuppi fágalaččat
veahkehit ja maid neavvut.