St.dieđ. nr. 28 (2007-2008)

Sámepolitihkka

20.4.2 Sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallan

Sámi Instituhtta lea 2007 čađahan sámelága giellanjuolggadusad evaluerema mii lei bargu Kultur- ja girkodepartemeantta ovddas. Barggu duogážin lei ahte Sámediggi ja departemeanta oaivvildedje ahte lea ágga geahččat mo sámilága kapihtal 3 Sámegiella doaibmá lága ulbmila ektui.

Nugo mandáhta eaktudii de geavahuvvojedje dieđut mat leat olámuttus, evaluerema vuođđun, erenoamážit Sámedikki giellageavahaniskka­deamit 2000 rájes gitta 2004 rádjái. Dasa lassin leat eará evalueremat ja čielggadeamit geavahuvvon ja veahá lassimateriála vižžojuvvon.

20.4.2.1 Raportta čoahkkáigeassu

Raporta loahppajurdda lea ahte eanaš almmolaš orgánat maidda sámelága giellanjuolggadusat gusket, eai deavdde lága gáibádusaid ollásit. Dalle ii leat álbmogii sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde sihkkaraston riekti geavahit sámegiela go olbmot váldet oktavuođa almmolaš orgánaiguin dan muddui go giellanjuolggadusain lei jurddašuvvon. Váldosivvan orru leame almmolaš etáhtaid bargiid váilevaš sámegielgelbbolašvuohta. Giellagelbbolašvuohta lea molsašuddi sihke hálddašanguovllu gielddaid gaskka ja gielddaid siskkáldas etáhtaid gaskka. Danne leat maiddái stuorra erohusat das mii guoská giellanjuolgga­dusaid gáibádusaid deaŧaleamos čuovvolaneavttuide. Orrot maiddái leame stuorra erohusat sámelága giellanjuolggadusaid vuoruhemiid ja čuovvolanáŋgiruššama dáfus almmolaš surggiin gehččon ovttas.

Vaikko sámegiella ja dárogiella raportta mielde eai velge leat ovttadássásaš gielat hálddašanguovl-lu siskkobealde, ipmirduvvojit dát guokte giela eanet ovttadássásažžan go ovdal. Dát lea várra hirbmat mávssolaš identitehtii ja iešárvui, ja áinnasge guovlluin main sámegiella ja identitehta leat leamaš erenoamážit fuotnin adnon. Sámelága giellanjuolggadusat leat maiddái dagahan ahte lea dahkkon viiddis ja viehka muddui ođasmahtti bargu vuhtiiváldin dihte guovttegielat ja sámegielat bálvalusaid ulbmila. Dát guoská sihke gieldda, fylkkagieldda ja stáhta etáhtaide.

Leat dáhpáhuvvan positiivva rievdamat giellavuoigatvuođaid ja giela árvvu hárrái, muhto eai doarvái. Materiála mii lea dán evaluerema vuođđun, čájeha ahte sámegiella ain lea rašis dilis. Erenoamážit heađástuhtti lea lulli- og julevsáme­giella dilli, muhto maiddái davvisámegiella čilgejuvvo áitojuvvon giellan.

Raporta árvvoštallá fuolahit go sámelága giellanjuolggadusat riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid, erenoamážit unnitlohkogiellasoahpamuša. Sámelága giellanjuolggadusat eai dattetge implementere buot mearrádusaid unnitlohkogiellasoahpamušas, mii lea hui viiddes ja čielga dokumeanta. Raportta loahppajurdda lea ahte lea dárbu heivehit sámelága giellanjuolggadusaid riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaide.

Raporta evttoha ahte eiseválddit árvvoštallet viiddidit giellavuoigatvuođaid doaibmaguovllu ja bidjat árjjaid sámegiela ealáskahttimii. Doahpagat sámi guovlu, doaimmahusat ja vejolaččat maiddái sámi doaimmahusat evttohuvvojit vuođđun dakkár digáštallamii. Raporta evttoha ahte ásahuvvo lávdegoddi sámegiela ealáskahttimii. Raporta deattuha dárbbu ovttasbargat riikkarájiid rastá sámi ássanguovlluin.

Ráđđehus áigu čuovvolit evaluerema ovttas Sámedikkiin. Evaluerenraporta lea deaŧalaš vuođđu sámegiela doaibmaplánii.