21.1.2 Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
II
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
fas nammaduvvui geassemánus
2001 ja galggai oppalaččat čielggadit «sámi álbmoga
rievttálaš dili
gažaldagaid eatnamiid ja čáziid
vuoigatvuođa ja hálddašeami
ja geavaheami dáfus sámi
geavahanguovlluin olggobealde Finnmárkku
fylkka» (mandáhta 2.2
oassi). Dása gulai ahte
lávdegoddi galggai earret
eará čielggadit
historjjálaš diliid
ja árvvoštallat dárbbašuvvojitgo
láhkanuppástusat.
Lávdegoddi ovdanbijai
juovlamánu 2007 NOU 2007: 13
Ođđa
sámivuoigatvuohta, mas leat
moanat evttohusat ođđa
lágaide ja dálá lágaid
nuppástusaide. Seammás biddjui
ovdan NOU 2007: 14 Samisk naturbruk og rettssituasjon fra
Hedmark til Troms, mas leat máŋggalágan
historjjálaš duogáščielggadeamit.
Čoahkis lávdegoddi
evttoha ođđa
lága mii lea vuoigatvuođaid
eatnamiidda ja luondduriggodagaide árbevirolaš sámi
guovlluin Romssa rájes ja
máttás
kártema ja dohkkeheami birra.
Evttohus lea vuolggahuvvon dan miehtamis ahte go sihke sápmelaččat
ja earát guhkesáiggi
leat geavahan eatnamiid ja čáziid,
de soitet sii leat oamastan alcceseaset vuoigatvuođaid
eatnamiidda ja luondduriggodagaide mat eai leat leamaš formála
rievttálaččat
dohkkehuvvon. Earret dan kommišuvnna
mii galgá kártet
dákkár
vuoigatvuođaid, evttohuvvo
vel cegget sierraduopmostuolu mii galgá mearridit
vertniid dáid vuoigatvuođaid
hárrái.
Evttohus sulastahttá finnmárkkulága
5. kapihttala, ja lea ovddiduvvon vai devdojit stáhta
geatnegasvuođat ILO-konvenšuvnna
nr. 169 14 artihkkala mielde.
Ovcci miellahttosaš eanetlohku
evttoha sirdit stáhta eatnamiid
Nordlánddas ja Romssas,
mat leat vádjit 30 000
km2, regionála almmolaš oamastansearvái
Hålogalandalmennega bokte. Dan ođđa
oamastanorgána stivrras
galget leat guokte miellahtu maid Sámediggi nammada,
guokte Nordlándda fylkkadiggi
ja guokte Romssa fylkkadiggi. Oamastanráđastallan
galgá leat máŋggalágan
láhkanannejuvvon gáržžidemiid
duohken, sin ektui guđiin
leat geavahanvuoigatvuođat
Hålogalánddalmennega
eatnamiin.
Hálddašanvuoigatvuohta
oapmeguohtumii, murremii, bivdui ja guolástussii
evttohuvvo biddjot gitta guđa
regionála meahccestivrii.
Dáin galget leat boazdoalu,
eanadoalu ja bivdo-, guolástus-
ja olgunastinberoštumiid áirasat.
Dán regiovnna gielddat galget
nammadit meahccestivrraid, muhto dat galget leat luvvosat sihke
Hålogalánddaalmennega
ja gielddaid ektui. Gustojeaddji oppalaš vuoigatvuohtamuddemat evttohuvvojit
eanaš jotkojuvvot, muhto
evttohuvvo láhkanannet vuoigavuođaid
mat leat eanadoalloopmodagain.
Golmma miellahttosaš uhcitlohku
evttoha viiddidit Hålogalandaalmennega stáhtaoamastuvvon
guovlluide Mátta-Norggas,
muhto nu ahte omastanorgána
hálddaša meahccevuoigatvuođaidge.
Evttohusa mielde nammadit Sámediggi
ja guoskevaš fylkkadikkit
goabbáge golbma stivralahtu.
Eará uhcitlohku (guokte
miellahtu) evttohit joatkit stáhta
eanaoamastemiin Nordlánddas
ja Romssas. Sámi ja báikkálaš váikkuhus
nannejuvvo regionála meahccestivrraid
ceggemiin, main lea eanaš áššeráhkkaneaddji
orgána doaibma.
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi lea
vel evttohan ođđa
lága áššemeannudeami
ja ráđđádallamiid
birra dakkár doaimmaide,
mat soitet dahkat mađđása árbevirolaš sámi
guovlluid luondduvuđđui
Norggas. Evttohusa lea olles lávdegoddi
ovddidan. Dat konkretisere gustojeaddji prinsihpaid áššemeannudeapmái
ja ráđđádallamiidda,
gč. earret eará ILO-konvenšuvnna
nr. 169 6.7. ja 15. artihkkala, go vihkkedallo álggahit
doaimmaid mat soitet njuolga čuohcat
guoski guovlluid geavahussii.
Evttohusa áigga lea sihkarastit
sámi oassálastima
mearridanproseassain dakkár áššiin,
mat soitet leat mearkkašahttin
sámi vuoigatvuođalaččaide
ja beroštumiide. Bajitdási
ulbmilin lea garvit ahte álggahuvvojit
doaimmat mat soitet leat vuostá álbmotrievtti
gáibádusa
ahte galgá suodjalit sámi ávnnaslaš kultuvrra.
Lávdegoddi evttoha eará lágainge
muhtin nuppástusaid. Earret eará evttohuvvojit
dihto muddemat várrelágas
vai boazodoalu vuoigatvuođat
galget čalmmustahttot máttasámi
guovlluid stáhtaalmennegiin.
Dás evttohuvvo vel ahte
dáid almennegiid várrestivrrat
viiddiduvvojit viđa miellahtus čieža
miellahttui, ja nu ahte boazodoallu ja eanadoallu goabbáge ožžot
guokte miellahtu.
Boazodoallolága regelat
buhtadusovddasvástádusa
hárrái bohcco
dagahan vahágiidda, evttohuvvojit
nu guhkás go vejolaš leat
buohtalasat dan mii gusto eará guohtonealliid
dagahan vahágiidda. Dasa
evttohuvvojit vel muhtin nuppástusat
lága eaŋkilmearrádusaide
vai čalmmustahtto ahte boazodoallovuoigatvuođas
lea iehčanas riektevuođđu
guhkesáiggi geavahusa geažil,
doppe gos lea leamaš boazodoallu ovddeš áiggi
rájes.
Dihto sierra áššemeannudan-
ja ráđđádallanregelat
leat vel evttohuvvon luonddugáhttenláhkii, báktedoaibmaláhkii
ja plána- ja huksenláhkii.
Lávdegoddi ii leat evttohan
makkárge njuolga nuppástusaid
lágaide mearraguolástusa
birra, muhto evttohuvvon oppalaš áššemeannudan-
ja ráđđádallanregelat
bohtet gal gustojupmái guolástusmuddemiin. Muđui
leat biddjon ovdan sierranas nuppástusat
ja doaimmat maid sáhtášii álggahit
vai nannešii riddo- ja vuotnaguolástusa
dili mearrasámi guovlluin,
ja lávdegoddi rávve
ahte dáid árvvoštallá Riddoguolástanlávdegotti Finnmárkkus
evttohusaid NOU:5 oktavuođas,
gč. vulobealde.
NOU 2007: 13 čielggadeapmi
sáddejuvvui gulaskuddamii
guovvamánu 15. b. 2008. Dan
duhkodaga geažil ja go nu
ollu láhkaevttohusat leat
biddjon ovdan, lea gulaskuddanáigemearri
biddjon guovvamánu 15. b.
2009 rádjai.