21.2 Almmolaš muddemat mat váikkuhit meahcceávkkástallamii
Sámi árbevirolaš kultuvrras
lea meahcásteapmi leamaš oassin ealáhusvuođus. Luondduávkkástallan
lea danne dál sihke birgema
gáldun, ja dehálaš oassin
sámi kultuvrra doaimmaheamis,
seailluheamis ja joatkimis. Guovllut mat klassihkalaš olgunastinperspektiivvas livčče
vuođđun
olgunastimii ja veajuiduhttimii, áddejuvvojit
sámi perspektiivvas ealáhuseatnamiin.
Dat guovllut fas mat olgunastinperspektiivvas adnojit almennegin, adnojit
sámi perspektiivvas árbevirolaš siida-rádján. árbevirolaš sámi
luonddudoallu ja luondduáddejupmi
lea danne máŋggaláhkai
earálágan go
klassihkalaš olgunastineallin,
nu go dat lea válddahallon
ee. Sd.dieđ. nr. 39:s (2000 – 2001)
Friluftsliv – Ein veg til høgare
livskvalitet.
Riiddut leat gal čuožžilan
gaskal árbevirolaš sámi ávkkástallama
ja gáhttenguovlluid ásaheami
luonddugáhttenlága
olis, ja gaskal árbevirolaš sámi ávkkástallama
ja areálagáibideaddji
ealáhusaid nugo čáhcefápmohuksema,
báktedoaimma, turismma jna.
áššemeannudandagaldumiid bokte
leat máŋggaid
jagiid geahččalan
ráhkadit mekanismmaid vai
geahpedivččii
riidduid ja beroštusvuostálasvuođaid
gaskal árbevirolaš sámi ávkkástallamiid
sihke gáhttendáhtu
ja ealáhusovdánandáhtu
ektui.
Geahča maiddái
Sámedikki jahkedieđáhusaid.
21.2.1 Plána- ja huksenlága ođđa
plánaoassi
Ráđđehus
ovdanbijai guovvamánu 2008
ođđa
plána- ja huksenlága
evttohusa (Od.prp. nr. 32 (2007 – 2008) Om
lov om planlegging og byggesaksbehandling (plána-
ja huksenláhka) (plánaoassi)).
Lágas galgá leat
govda servodatlaš perspektiiva,
ja leat gaskaoapmin ceavzilis ovdáneapmái
mii lea buot buoremussan juohkehažžii,
servodahkii ja boahttevaš buolvvaide.
Plánen galgá regionála
ja gieldda dásis bidjat oktasaš rámmaid
areálaresurssaid geavaheapmái
ja gáhttemii, ja sihkarastit ahte
priváhta plánen
ja huksen geavvá dáid
rámmaid siskkobealde. Láhkaevttohus
galgá addit politihkalaš eiseválddiide
heivvolaš neavvu mearridit
mihtuid, láhčit
dili árvoháhkamii
ja barggaheapmái, ja hovdet
guhkesáiggi birasdeasttaid, álbmotdearvvasvuođa
ja eará buohkaidguoski beroštumiid.
Dás lea stuorra mearkkašupmi ássiid
gaskkas buriid ja nođiid
juogadeamis. Erenomáš mearkkašahttin
lea mo areálageavaheapmi
mearriduvvo ja mo dasa guoski beroštusriiddut čovdojit.
Dát bidjá gáibádusaid
dasa mo plánavuogádat
hábmejuvvo. Láhkaevttohus
galgá láhčit
dili vai nannejuvvo suorgerasttildeaddji, servodatlaš plánen,
mas galgá oktiiordnet beroštumiid
ja deasttaid surggiid ja servodatsurggiid gaskka lága
vuogádaga siskkobealde.
Dáinna sáhttá buorebut vuoruhit
almmolaš resurssaid ja olaha mihtuid
buorebut.
Sámi kultuvra, ealáhusdoaimmaheapmi
ja servodateallin lea máŋggaláhkai
Norgga stuorraservodaga deattu vuolde, muhto daid sáhttá áimmahuššat
ja ovddidit gielddaid ja fylkkaid beales doaibmi ja dihtomielalaš plánema
bokte. Plána- ja huksenlága regelat,
ja mo láhka geavahuvvo,
lea danne sakka mearkkašahttin
das mo sámi beroštumit áimmahuššojit.
Vuođđolága § 110a
ja riikkaidgaskasaš regelat
geatnegahttet sihke gieldda, regionála
ja stáhta eiseválddiid
ereliiggánit meannudit ja árvvoštallat sámi
kultuvrra, ealáhusdoaimma
ja servodateallima deastta servodatplánemis oppalaččat,
ja areálaplánemis erenomážit.
Dát guoská daid gielddaide
ja regiovnnaide gos leat čielga sámi
beroštumit, ja muđui plánaáššiin
mat gusket sámi álbmogii
erenomážit. Sámi
beroštumiin galgá leat vejolašvuohta
beassat ovdan plánaproseassas.
Deasta galgá deattuhuvvot
vihkkedallamis nu ahte sámi
kultuvra, ealáhusdoaibma
ja servodateallin plánaid
bokte seailluhuvvo dahje ovddiduvvo, iige uhkiduvvo.
Gielddain main leat viehka ollu sámi ássit,
berre gielddaplánemis offensiivva bargat
nu ahte láhččo
dilli sámi kultuvrra, ealáhusdoaimma
ja servodateallima gáhttemii
ja ovdánahttimii. Vástideaddji
berre dákkár áššiid
meannudit regionála plánemis.
Sámi beroštumiid
deastta galgá plánemis
sáhttit áimmahuššat
seamma láhkai go eará dehálaš nationála
ja regionála deasttaid.
Sámedikkis lea vuosttažettiin
autoritehta identifiseret ja dovddahit mat sámi
beroštumit leat plánaoktavuođas.
Dattege galggašedje plánaeiseválddit
leat geatnegasat ráđđádallat eará beroštumiiguin.
Dát guoská erenomážit
daid áššiin
mat njuolga gusket sámi ealáhusaide,
nugo boazodoallu. Boazodoalu hovden- ja hálddašanorgánain
dat lea čehppodat ja váldi áimmahuššat
boazodoalu beroštumiid plánaoktavuođas. Sámi
beroštumiid áirasiidda
ferte addit buori vejolašvuođa
oassálastit plánaproseassain
fylkkain ja gielddain.
Plánaláhkalávdegotti
evttohusa mielde lea odeldiggeproposišuvnnas
evttohuvvon ahte Sámediggi šaddá plánaáššiin vuosttušorgánan áimmahuššat
dehálaš beroštumiid
sámi kultuvrra ja ealáhusdoaimmaheami
ektui (láhkaevttohusa § 5 – 4),
gč. 7.6 kap. Lea mearriduvvon ahte
Sámediggi sáhttá ovddidit vusttuša
jus plána lea «sakka
meark-kašahttin sámi
kultuvrii dahje ealáhusdoaimmaheapmái».
Norgga riikkaidgaskasaš geatnegasvuođat
dán suorggis čuvvot
erenomážit
ON-konvenšuvnna siviilla
ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra 1966, art. 27. Dasto lea ILO-konvenšuvdna
nr. 169 1989 eamiálbmogiid
birra dehálaš vuođđun
dán suorggi politihkkii. ON-konvenšuvnnas
biologalaš máŋggabealatvuođa
birra lea mearkkašupmi,
erenomážit
dan artihkal 8 j eamiálbmogiid
dieđu ja geavada birra seailluhit
biologalaš máŋggabealatvuođa.
Agenda 21 26 kapihtal cealká earret
eará ahte eamiálbmogiid árbevirolaš ja
njuolga sorjjásvuohta luondduriggodagaide
galgá dohkkehuvvot ja biddjot
vuođđun
luondduriggodagaid mearridanproseassain, maidda buohkat galget sáhttit
searvat. Plánavuogádat
lea guovddáš gaskaoapmin čuovvolit dáid
geatnegasvuođaid go lea
huksema, gáhttema ja servodathábmema
ektui sámi guovlluin.
21.2.2 Sámi deastagiid árvvoštallan
go meahci geavaheapmi nuppástuvvá
Finnmárkolága § 4:s
lea mearriduvvon ahte Sámediggi
galgá addit njuolggadusaid
dasa mo galgá árvvoštallat sámi
kultuvrra, boazodoalu, meahcásteami,
ealáhusdoaimmaheami ja servodateallima
mađđása,
go meahci geavahišgoahtá earáláhkai. Sámediggi
dohkkehii dákkár
njuolggadusaid miessemánu
24.b. 2007 (Geahča Sámedikki
2007 jahkedieđáhusa čuoggá 3.5). Stáhta,
fylkkagieldda ja gieldda eiseválddit
galget árvvoštallat makkár
mearkkašupmi lea meahci earálágan
geavahus sámi kultuvrii,
ja dán árvvoštallamis
galget Sámedikki njuolggadusat
leat vuođđun.
Sámedikki njuolggadusat leat
gáržžiduvvon
meahci earálágan
geavahusáššiide Finnmárkku
fylkkas, gč. lága geográfalaš doaibmaduhkodaga.
Sámi vuoigatvuođalávdegotti
II árvalusas, NOU 2007:13,
lea evttohuvvon ahte Sámedikki
váldi mearridit njuolggadusaid
das mo sámi kultuvrra mađis galgá árvvoštallot,
galgá gustot oppalaččat árbevirolaš sámi
guovlluin. Dákkár
regel lea váldon mielde áššemeannudeami
ja ráđđádallamiid láhkaevttohusas,
go guoská doaimmaide mat
soitet dahkat mađđása
luondduvuđđui árbevirolaš sámi guovlluin
(áššemeannudan-
ja ráđđádallanláhka) § 8. Merrádusa
sániin lea eará hábmi
go finnmárkolága § 4 hámis,
go Sámedikki njuolggadusat
eai leat laktásuvvon «meahci
earálágan geavahusa» doahpagii,
muhto gustojit oppalaččat, «dakkár
doaimmain mat soitet dahkat mađđása
luondduvuđđui».
Mearkkašumiin lea celkon
ahte nuppástus ii meakkaš stuorát
dakkaerohusa, muhto lávdegoddi áigu
fuomášuhttit
ahte eará doaimmatge go
dat mat gáržžibut árvvoštallamis
sáhttet adnot «meahci
earálágan
geavahus», sáhttet dilálašvuođaid
mielde váikkuhit sámi
kultuvrra luondduvuođu.
21.2.3 Gáhttenguovllut
Lea dehálaš gáhttet
Norgga luonddu boahttevuhtii. Máŋgga
guovllus leat gáhttenberoštumit
ja sámi, árbevirolaš meahcástanberoštumit
bures oktiivástiduvvon.
Stuorra gáhttenguovlluid ásaheapmi
sihkarastá dávjá joaktit
boazodoaluin. Eará ealáhusaidege,
nugo turismii ja mátkkoštanealáhussii,
sáhttet gáhttenguovllut
leat ovdamunnin. Gáhttenberoštumit
sáhttet datte šaddat
servodaga eará beroštumiiguin
gazzalaga, ja leat maiddái
riiddut gaskal gáhttema
ja sámi luonddudoalu muhtin ávkkástallanvugiid.
Mohtorjohtolat meahcis lea okta dákkár
ovdamearka. Gáhttenáššiid
riiddut sáhttet velá čuožžilit
go lea áibbas guovttelágan,
kultureaktudeaddji áddejupmi
das mo luondduvuođđu
ja -árvvut buoremus láhkai
galget sihkarastot.
Areálagáhttenbargu
luonddugáhttenlága
mielde geavvá dan láhkai
ahte fylkkaid/fáttáid
mielde gáhttenplánat
(jeaggeplánat, mearraloddeplánat,
njuoskaeanaplánat, suhkkes
lastavuovdeplánat jna.), álbmotmeahcceplána
(Sd.dieđ. nr. 62 (1991 – 92),
ja marina gáhttenplána čađahuvvojit.
Dasa lassin bargojuvvo vuovdegáhttemiin,
mii dál eanaš lea
eaktodáhtolaš gáhttema
ja stáhtaeatnamiid vuovdeguovlluid
gáhttema olis. Dál
leat máŋga
plánabarggu jođus,
mat soitet guoskat sámi
guovlluide. Plánejuvvon
fylkkaid mielde gáhttenplánain
lea ođđajagimánu
1.b. 2008 vel báhcán gáhttenplánat
jekkiide Finnmárkkus ja
suhkkes lastavuvddiide Romssas. álbmotmeahcceplánain
leat vel báhcán
11 gáhttenevttohusa:
Mátta-Trøndelágas
lea evttohuvvon eanadatgáhtten
Hyllingsdalenii ja Sylanii,
Nordlánddas lea
evttohuvvon álbmotmeahcci
Visten/Lomsdalii, álbmotmeahcci
Sjunkan/Mistenii ja luonddureserváhta
Sundsfjordfjellii
Romssas lea evttohuvvon álbmotmeahcci Sørdalen/Isdalenii
ja eanadatgáhttenguovlu
Ná-vuonbađas/Navitleagis
Finnmárkkus lea
evttohuvvon álbmotmeahcci
Goahteluobbalis ja viiddidit Anárjoga álbmotmeahci.
Lassin soaitá vel evttohuvvot álbmotmeahcci
norggabeale golmma riikka rájás gaskal
Ruoŧa, Suoma ja Norgga. álbmotmeahci
evttohus stuorát guovllus
Divttasvuonas/Moskevuonas Nordlánddas,
lea máinnašuvvon
sierra vulobealde.
21.2.4 Suodjalanbarggu sierra njuolggadusat luonddugáhttenlága vuođul
sámi guovlluin
Luondduriggodagaid hálden
sámi guovlluin lea dehálaš sámi ássamii, ealáhusaide
ja kultuvrii. Muhtin oassi daid seamma eatnamiin leat maiddái dehálaš allaárvosaš luonddudokumeanttat
Norgii servodahkan, ja mis lea ovddasvástádus
sihkarastit dáid dehálaš luondduguovlluid
boahttevuhtii. Seamma go riikka eará osiin,
leat sámi guovlluinge beroštusriiddut
dákkár áššiid
hárrái
ja máŋggalágan áddejupmi
das mo dáid sáhttá čoavdit
buoremus láhkai. 2005 – 2007 áigodagas
leat leamaš ráđđádallamat gaskal
Sámedikki ja Birasgáhttendepartemeantta
dainna ulbmilin ahte oažžu áigái
njuolggadusaid luonddugáhttenlága
mielde gáhttenbargui sámi
guovlluin. Birasgáhttenministtar
ja Sámediggepresideanta čáliiga vuollái
njuolggadusaide šiehtadusa ođđajagimánu
30. b. 2007. Sámediggi dohkkehii
njuolggadusaid njukčamánu
1.b. 2007. Njuolggadusat leat vuođđuduvvon
luonddugáhttenlága mearrádusaide,
johttičállosii
T-3/99 Birasgáhttendepartemeanttas áššemeannudanregeliid
birra luonddugáhttenlága
mielde,
ráđđádallanprosedyraide gaskal
stáhta eiseválddiid
ja Sámedikki,
riikkaidgaskasaš šiehtadusaide
ja geatnegasvuođaide, áinnas
ILO-konvenšuvdna nr. 169
eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid
birra iehčanas stáhtain,
ON-konvenšuvdna siviilla
ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra, art. 1 ja 27 ja ON konvenšuvdna
biologalaš máŋggabealatvuođa
birra.
Njuolggadusat čiekŋudit
ja čalmmustahttet čorgadis
ja demokráhtalaš ráđđádallanproseassa,
nu ahte sámi beroštumit
ja oaivilat sáhttet čielgasit
boahtit ovdan go gáhttenplánaid
galgá ráhkadit. Lea
dehálaš ahte
Sámediggi ja stáhta
nu árrat go vejolaš plánaproseassas
sohpet juohke gáhttenášši
joatkkameannudeami. Njuolggadusat gustojit álgoálggus Sámedikki
ja stáhta eiseválddiid
gaskasaš gaskavuhtii, muhto šaddet
vel mearkkašahttin eará sámi beroštusservviide
ja sámi vuoigatvuođalaččaide,
mahkáš boazodollui. Šiehtadus
ii mearkkaš makkárge
nuppástusaid earáide guđiide
gáhttenplánabargu guoská.
21.2.5 Divttasvuona/Vuotnabađa gáhttenplána
Divttasvuona/Vuotnabađa gáhttenplánabargu álggahuvvui
jo 1994:s álbmotmeahcceplána
oassin. Gáhttenplánabargu
bisánii 2001:s go ledje
stuorra riiddut guovllu julevsámi
servodagas. Galgágo gáhttenplánabarggu fas álggahit
meannuduvvui Stuorradikkis 2003 giđa.
Stuorradiggi mearridii čuovvovaš ávžžuhusa
1 njukčamánu
1. b. 2003: «Stuorradiggi bivdá Ráđđehusa
váikkuhit ahte Divttasvuona/Vuotnabađa gáhttenplánabargu šaddá nationála
proseassan mas lea njuolga oktavuohta gaskal Birasgáhttendepartemeantta
ja Sámedikki. Barggu lágideapmi
galgá leat ovttasráđiid
Sámedikkiin, ja sihkarastit
ahte ii mearriduvvo gáhttet Divttasvuona/Vuotnabađa-guovllu
eará go jus julevsámi
beroštumit leat čielggaduvvon
ja áimmahuššon.»
Birasgáhttendepartemeanta
ja Sámediggi sohpe 2004:s
divvut ja viiddidit mandáhta.
Mandáhtas biddjui vuođđun
ahte joatkkabargu galggai leat nationála
proseassan, ja ahte galge leat plánenprosedyrat
mat galge sihkarastit ahte julevsámi
beroštumit čielggaduvvojit ja
leat mielde digaštallamiin.
Bargolávdegoddi nammaduvvui
ja dat evttohii 2006 giđa mo
soahpat bargolágideamis
ja vel prográmma ovddasguvlui,
mii ovttastahttá Divttasvuona/Vuotnabađa geavaheami
ja gáhttema. Evttohus geigejuvvui
Sámediggái
ja Birasgáhttendepartementii
cuoŋománus
2006.
Raporta siskkilda evttohusa čielggadanrádjái,
láhkageavaheapmái, hálddašanortnegii, čielggadandárbui,
joatkkalágideapmái, áigeplánii
ja bušehttii. Earret eará evttoha
lávdegoddi ahte čielggaduvvo áibbas
sierraláhka stuorát ráddjejuvvon
guvlui 3 gielddas gaskal Botnisen davvin ja Rago álbmotmeahci máddin.
Lága ulbmilin galgá leat áimmahuššat
julevsámi kultuvrra, muhto
dálá lágat
nugo luonddugáhttenláhka
ja plána- ja huksenláhkage
leat guoskevaččat. Julevsámi
beales lea dehálaš ahte ráhkaduvvojit
regelat mat erenomážit
atnet deastta julevsámi beroštumiide
dán guovllus. Molssaeaktun
geažida lávdegoddi
ahte láhkavuođđu
atnit dákkár
deasttaid biddjojit dálá lágaide. áigeplána čájeha
loahpaheami 2011:s. Bušeahtta
lea árvvu mielde 11 milj.
ruvnno.
Ráđđehus čujuha
dasa ahte raporta ovddimustá guoskkaha
sámi vuoigatvuođaáššiid
eanaš eatnamiidda nuorttabealde
E6, Leirfjorden rájes Sørfoldas
gitta Efjordenii Ballagis, ja dát
lea dalle ovddimustá eará áššiid
go álbmotmeahcceášši
birra. Sámi vuoigatvuođaáššiid
daid guovlluide mat leat olggobealde Finnmárkku
lea Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
II čielggadan go bijai ovdan
rávvagiidis 2007:s.
Ráđđehus áigu
2008:s ja ovttas Sámedikkiin
cealkit oaivilis mo joatkit Divttasvuona/Vuotnabađa gáhttenáššiin.
21.2.6 Mohtorjohtalus
Mohtorjohtolatsuorggi politihkka lea guhkit áiggi
bissun seamman. Ráđđehus áigu,
Soria Moria-julggaštusa
mielde, doalahit čavga politihka
meahccemohtorjohtolaga dáfus,
ja vel daid doaimmaid dáfus
mat geahpedit bievlavuodjima.
Dan vuođul go lea árvvoštallan mo
lea mannan ođđa hálddašanmálle
geahččalemiin
meahccemohtorjohtolahkii, MoSa-prošeavtta
ja dálá regeliid
atnima vásáhusaid,
lea Luondduhálddašandirektoráhta
(DN) ráhkadan evttohusa
mohtorjohtolatregeliid divodeapmái.
Sámediggi lea Sámediggeráđi
127/07 ášši mearrádusa
dovddahan ahte lága ulbmil ferte
govvidit ođđaáigásaš biraspolitihka,
mii deattuha dakkár ceavzilis ovdáneami
mii áimmahuššá sihke
ekologalaš, ekonomalaš ja
sosiála/kultuvrralaš beali
meahccemohtorjohtolaga hálddašeamis.
Sámediggi oaivvilda ee.
ahte láhkaevttohus ii ane dárbbašlaš deastta
sámi báikegottiid árbevirolaš atnui
ja doaimmaide mat leat báikki
vuođul. Cealkámusastis čujuha
Sámediggi vel Sámi
vuoigatvuođalávdegotti evttohussii
mohtorjohtolatlága nuppástussii
NAČ 1997:4:s Sámi
kultuvrra luondduvuođus.
Sámediggi oaivvilda ahte
dat evttohus mii das lea máinnašuvvon,
geahpeda lassáneaddji mohtorjohtolaga,
sihkarastá riggodathálddašeami lagašvuođaprinsihpa, áimmahuššá vejolašvuođa
joatki ceavzilis ovdáneapmái
meahcceriggodagaid ávkkástallanovdáneamis
ja ná sihkarastá ávnnaslaš sámi
kulturvuođu. Geahča
maiddái Sámedikki
2007 jahkedieđáhusa čuoggá 4.7.
Láhkaevttohus lea dál Birasgáhttendepartemeanta
meannudeamen, ja áigu dan
hárrái ráđđá-dallat
Sámedikkiin. Vejolaš láhkanuppástusaid
evttohus soaitá biddjot
Stuorradikki ovdii 2008:s.
21.2.7 Boraspirehálddašeapmi
2004 giđa meannudii Stuorradiggi Sd.dieđ.
nr. 15 (2003 – 2004)
Rovvilt
i norsk natur.Dalle álggahuvvui
ođđa hálddašanráđđen hálddanšanregiovnnaid
ja regionála boraspirelávdegottiid
ceggema ektui. Juohke nállái
mearriduvvojedje dasto nationála
nállemihtut, mat maŋŋil
juhkkojuvvo iešguđet hálddašanregiovnnaid
gaskka. Mihttun lea vel nu bures go vejolaš geahpedit
riidduid gaskal boraspiriid ja oapmedoalu ja boazodoalu.
Juohke dán gávcci
boraspireregiovdnii lea ráhkaduvvon
sierra hálddašanplána.
Regiovnna mihtuid galgá juksat
go regiovnna siste sirre areálaid,
namalassii ahte areálat
sirrejuvvojit vuoruhuvvon guovlluide boraspiriide ja vuoruhuvvon
guohtonguovlluide. Go areálaid
sirre, de lea vejolaš váldit
vuhtii sihke bohccuid guotteteatnamiid ja mávssolaččamus oapmeguohtumiid.
Hálddašanplánat leat
nu guhkás go vejolaš geahččalan
juksat Stuorradikki ulbmila sirrejuvvon hálddašeami
dáfus, go lea sirren boraspiriid
ja guohtonealliid. Boazoguovlluin lea eanaš guotteteatnamiin
vuoruhan bohccuid ovdal boraspiriid. Dáid
guovlluin lea biddjon vuolibut rádjá goddinlohpái oppalaččat,
go vuoruhuvvon boraspireguovlluin.
Maŋimuš jagiid
lea geatkenálli máŋgga
regiovnnas leamaš alit go mearriduvvon
nállemihttu, ja nu leatge
guohtonealliid massimat geatkái
lassánan. Muhto 2006:s 2007:i
njiejai sávzamassin geatkái.
Dábálaš goddinlohpi geatkái
lea gáibideaddji, ja goddinlobis lea
máŋgga
regiovnnas dássážii
leamaš vuolit beaktu go sávahahtti.
Getkkiid liigegoddin/biedjogoddin čađahuvvui
danne 2006 ja 2007 giđa. Eastadeaddji
ja riidoláivudeaddji doaibmabijut leat
maŋimuš jagiin
lasihuvvon, ja ráđđehus
dáhttu nannet dán
barggu. Ráđđehus áigu 2009
stáhtabušeahtas
evttohit lasihit eastadeaddji doaibmabijuid jahkásaččat
40 milj. ruvnnuin.
Ráđđehus
lea nannen dialoga ja ovttasbarggu Sámedikkiin
dan láhkai ahte Sámediggi
lea ožžon
njuolga nammadanválddi regionála
boraspirelávdegottiide daid
guovlluide gos leat sámi
beroštumit. Sámedikkis
ja Norgga Boazosápmelaččaid
Riikasearvvis lea vel fásta áirras
Boraspirehálddašeami
oktavuohtalávdegottis. Geahča
Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 4.5.
21.2.7.1 Boazomassin
Manne bohccuid massá leat
máŋga siva,
sáhttet leat heajos dálkkit
ja guohtumat, dávddat, lihkohisvuođat
ja suoládeapmi. Boraspiret
dat datte dolvot viehka stuorra oasi ollislaš massimiin. Váldosivvan
dasa ahte boazodilis massojit erenomáš ollu
boraspiriide, lea ahte boazu lea áidna
guohtonealli mii guohtu mehciin birra jagi. Dát
mearkkaša ahte doaibmavuohki
iešalddes lasiha massinvejolašvuođa,
ja dan geažil lea boazodoallu
erenomáš rašši
jus boraspirenálli laská.
Boazodilis lea eanaš massin
miesseguoddima oktavuođas
ja dálvit. Boazodollui eai
leat máŋga massineastadeaddji
doaimma ávkkálaččat.
Doaibmabijut mat geavahuvvojit leat ee. miesseguoddin gárddiid siste,
biebman, liigegeahčču
ja johtin guovlluide gos eai leat boraspiret. Doaibmabijut leat
sihke bargo- ja gollogáibideaddjit,
ja dat šaddet dávjá vuostálaga
boazodili árbevirolaš doaibmavugiiguin.
Danne lea dehálaš ahte
boahttevuođa boraspirehálddašeapmi
maiddái láhčá dili
doalahit ceavzilis boazodoalu mii lea ealáhusa árbevirolaš doaibmavugiid
vuođul.
Massimat ráfáiduhtton
boraspiriid geažil leat
lassánan olles boazodilis,
ja dilli lea muhtin guovlluin erenomáš váttis.
Stuorra massimat boraspirii-de čuohcá ealáhusa
buvttadussii. Váikkuhus
lea ee. ahte njiedjá njuovvan, go
ii sáhte systemáhtalaččat válljet
maid njuovvá ja optimaliseret sohkabealle-
ja ahkečoakkádusa
seammaláhkai go ovdal. Dat
stuorra erohus gaskal ohccojuvvon ja buhtaduvvon boraspiremassima
lea lasihan vuostálasvuođa
gaskal eiseválddiid ja ealáhusa.
Danne dárbbaša
giddet fuomášumi massimiid
duođaštanrahčamusaide. Seammás
dárbbaša
dárkilat čielggadit
regionála/guovllu
mielde erohusaid massinsivaid hárrái.
Dan ektui go muhtin sajiin Finnmárkkus,
de ii leat Davvi-Trøndelágas,
Nordlánddas ja Romssas guorbadeapmi
váttisvuohtan.
Vaikke ná lea, de leat sakka
massimat mat čuhcet ealáhusa
buvttadussii. 2008 mielde álggahuvvojit
viiddis dutkamat duođaštit dáid
guovlluid buvttadusa ja massimiid.
21.2.7.2 Strategiijat ja doaibmabijut – boraspiret
Ráđđehus áigu láhčit
dili dakkár boraspirehálddašeapmái
mii ii heađuš ahte
bisuhuvvo árbevirolaš boazodoallu.
Lea álggahuvvon
máŋggajagáš dutkan
duođašit buvttadusa
ja massimiid ja lassi bijus vai buorebut diehtá nállelogu
birra ja mo ráfáiduhtton
boraspiret gozihuvvojit.
Ráđđehus áigu
joatkit dialogain boazoealáhusain
jahkásaš čoahkkimiiguin
gaskal Birasgáhttendepartemeantta
ja Norgga Boazosápmelaččaid
Riikasearvvi.
Ráđđehus áigu
2009 stáhtabušeahtas
evttohit lasihit eastadeaddji doaibmabijuid rahčamuša jahkásaččat
40 miljovnna ruvnnuin.
Norgga gustojeaddji boraspirepolitihka rámmaid
siskkobealde áigu ráđđehus
láhčit
dili nu ahte sáhttá goddit
getkkiid daid guovlluin gos dábálaš goddinlohpi
ii leat njeaidán geatkenáli
nállemihtidemiid ektui.
Dasto galgá boraspiriid,
daid guovlluin gos dat soitet vahágahttit
guohtonealliid dahje gos guohtoneallit leat vuoruhuvvon, jođánit
sáhttit daid jávkadit earrebivdima,
goddinlobiin dahje liigedoaibmabijuid bokte. Eaktun ná beassat
goddit lea ahte eai leat eará dohkálaš čovdosat,
ja ahte jus ná goddá, de
dat ii vahágahte náli
ceavzima.
21.2.8 Ođđa minerálaláhka
Oažžut áigái
ođđa minerálalága
lea oassin ráđđehusa
doaibmilis ealáhus- ja guovllupolitihkkii,
mas láhčit
dili árvoháhkamii
mii lea guovllu iežas báikkálaš resurssaid
vuođul, nu ahte šaddet
bargosajit doppe gos olbmot ásset.
Ođđa
láhka lea dehálaš láhčit
dili nu ahte riikka minerálariggodagat dohkálaččat
hálddašuvvojit servodaga
ektui. Ođđa
lágat fertejit servodaga
ektui doarvái dárkkistit
olles minerálasuorggi ja
mineráladoaimmain áimmahuššat
servodaga dárbbuid ja sámi
beroštumiid ja maiddái
ealáhusaid ja eanaeaiggádiid
beroštumiid.
Ráđđehus
dáhttu ahte ođđa
minerálaláhka
galgá leat veahkkin lasihit
mineráladoaimmaid davviguovlluinge,
ja láhka lea laktásuvvon ráđđehusa
davviguovllustrategiijii. Lea dehálaš ahte
eiseválddit lágaid
bokte ožžot
sadjái rámmaid
mat áimmahuššet sihke
ealáhusberoštumiid
ja sámi beroštumiid.
Dát sáhtášii bidjat
vuođu buori ealáhusovdánahttimii
daid guovlluide gos leat sámi beroštumit.
Lágat galget deavdit
Norgga álbmotriektegeatnegasvuođaid.
Dát vástida
daid nuppástusaide mat leat
jo čađahuvvon
gustojeaddji báktedoaibmaláhkii
Finnmárkui. Mineráladoaimmain
sajáiduvvon boazodoalloguovlluin áigu
ráđđehus
leat veahkkin láhčit
dili nu ahte boazodoallu ja minerálaiskkadeamit
sáhttet heivehit doaimmaset
nubbi nubbái. Ođđa lágas
galgá leat dialoga gaskal eiseválddiid,
ealáhusa ja boazodili hovden-
ja hálddašanorgánain,
sihkarastin dihtii boazodili beroštumiid áimmahuššama.
Eiseválddit sáhttet
biehttalit mineráladoaimma
jus erenlossa sámi beroštumit
dan bearihit.
Sámedikki mielas dárbbašuvvo ođđa
minerálaláhka.
Go láhka sáhttá váikkuhit
sámi kultuvrra ávnnaslaš kulturvuođu,
de berošta Sámediggi
das mo ođđa láhka
hábmejuvvo. Ealáhus-
ja gávpedepartemeanta čađaha ráđđádallamiid
Sámedikkiin ja Norgga Boazosápmelaččaid Riikaservviin
nu go galgá stáhta eiseválddiid
ja Sámedikki gaskasaš ráđđádallanšiehtadusa mielde.
Maŋŋil
go ráđđádallamat
leat loahpahuvvon, áigu
departemeanta ovddidit láhkaevttohusa
Stuorradiggái.
21.2.9 Energiijahuksemat
Ráđđehusas
lea ulbmilin láhčit
dili lassi bieggafápmohuksemiidda
Norggas. Ođđa
bieggafápmorusttegat galget
huksejuvvot ceavzilis vuogi mielde, ja ollislaš perspektiivvas
mas maiddái eará biras-
ja servodatdeasttat áimmahuššojit
buoremus lági mielde. Máŋga
daid plánejuvvon bieggafápmorusttegiin
leat jurddašuvvon ceggejuvvot
Trøndelágas davásguvlui. Dát
mearkkaša ahte rusttegiid
ceggemat soitet šaddat vuostálaga
sámi beroštumiid,
erenoamážit
dán guovllu boazodoalu.
Bieggafápmoprošeavttat
soitet dasto váikkuhit eanet boazoorohagaid
go daidda maidda dát njuolga guoská.
Dát lea danne go boazodoalus
lea johtti doaibmavuoh-ki, sii johtet jahkodagaid mielde daid guohtumiid-da.
Datte lea eahpevissis man stuorra negatiivva váikkuhusat
bieggamillopárkkaid ceggemis
lea bohccuide ja boazodollui. Dál
eai leat vuos nu máŋga iskkadeami
dán hárrái,
ja iskkademiin mat leat čađahuvvon
leat iešguđetlágan
loahppabohtosat. Danne lea dehálaš ahte
juohke áššis
iskkaduvvojit váikkuhusat bures.
Dusten dihtii muhtin hástalusaid
bieggafápmorusttegiid ceggemis
boazodoalloguovlluin, lea Boazodoallohálddahus
ovttas NVE:in almmuhan raportta. Raportii lea čohkkejuvvon
dat dutkan mii dássážii
lea dahkkon, ja boazodoallu rávvejuvvo
mo galgá dahkat huksejeaddjiid
ja almmolaš proseassaid
ektui, ja huksejeaddjit rávvejuvvojit
mo sáhttet garvit dárbbašmeahttun
stuorra vahágiid boazodollui.
Vai bieggafápmorusttegiid
hárrái šattašii
ollislaččabut plánen,
lea Oljo- ja energiijadepartemeanta ja Birasgáhttendepartemeanta
ovttas álggahan guokte gaskaoami.
2005 rájes lea čađahuvvon
fáddálaš riidoárvvoštallan
visot dieđihuvvon ja ohccojuvvon
bieggafápmoprošeavttain, main
boazodoallu lea okta riidofáttáin. Dán
barggus lei vel Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta ja Bargo- ja
searvadahttindepartemeanta fárus.
2007 dohkkehuvvojedje nationála
njuolggadusat bieggafápmorusttegiid
plánemii ja báikki
válljemii. Njuolggadusat
máinnašit dehálaš deasttaid
maid galgá áimmahuššat
plánedettiin, nugo boazodoalu,
eará sámi
ealáhusberoštumiid
ja sámi kulturmuittuid ja
-birrasiid. Bieggafápmohuksemis
berrešii gal cegget stuorát
rusttegiid, dohko gos leat doarvái
ja heivvolaš biekkat, ávkkálaš infrastruktuvra
ja gos vuostálasvuohta eará deasttaiguin
dohkkehuvvo. Njuolggadusaid mildosis máinnašuvvojit
meannudanprosedyrat bieggafápmoáššiide
sámi guovlluin.
Njuolggadusat aiddostahttet ahte galgá geahččalit
bures mielváikkuhit plána-
ja konsešunproseassain go galgá čielggadit čuozahusaid, gávnnahan
dihtii dakkár huksenguovlluid
maid dohkkehit earret eará sámi beroštumit.
Gos leat garra huksenberoštumit
rávvejuvvojit fylkkagielddat ráhkadit
regionála bieggafápmoplánaid,
vai guoskevaš guovllut árvvoštallojit
ollislaččat ja
plána- ja konsešunmeannudeapmi
nannejuvvo. Lassin lea vel Oljo- ja energiijadepartemeanta ja Birasgáhttendepartemeanta ráhkadan
oaivadeami mii čiekŋuda mo
regionála plánabargu
sáhttá čađahuvvot.
Oaivadeamis lea biddjon nu ahte bieggafámu
regionála plánaid plánavuđđui
gullá ahte galgá kártet
daid guovlluid mat leat dehálaččat
boazodollui.
Smávit čáhefápmorusttegiid
huksen lea maŋimuš jagiid
sakka lassánan. Dan oktavuođas
lea Oljo- ja energiijadepartemeanta ovttasráđiid Birasgáhttendepartemeanttain
mearridan njuolggadusaid smávit čáhcefápmorusttegiidda.
Njuolggadusain leat oaivadeamit daidda fylkkagielddaide mat áigot
ráhkadit regionála plánaid
smávit čáhcefápmorusttegiidda,
muhto Norgga čázádat-
ja energidirektoráhttage
galgá daid atnit konsešunmeannudeamis.
Fylkkagielddat ávžžuhuvvojit
njuolggadusaid bokte vuoruhit ráhkadit
plánaid dakkár guovlluid
várás,
gosa máŋggas áiggošedje
hukset ja dakkár guovlluid
várás,
gos huksemat dáidet šaddat
vuostálaga eará deasttaiguin. Boazodoalloguovlluin ávžžuhuvvo ahte
dán ealáhusa
deasttat leat plánain mielde
sierra čielggadanfáddán.
Kulturmuittut ja kulturbiras, maiddái
sámi, leat eará ávžžuhuvvon čielggadanfáttát.
Ovttaskas áššiid konsešunmeannudemiin
galget árvvoštallanvuđđui
gullat boazodoallu, sámi
kulturmuittut ja eará sámi
beroštumit.
Geahča maiddái
Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 4.6.