21.5.2 Meahcceealáhusat ja sáivaguollebivdu
Sámi guovlluid ealáhusstruktuvra
lea dovdomearkan dasa ahte buvttadeapmi eanadoalus, guollebivddus,
boazodoalus, meahccedoaimmas, duojis ja dáin
lotnolasat, lea bidjan vuođu ássamii
ja barggaheapmái. Máŋggalágan
ealáhusat lotnolasat dahket
vejolažžan
sáhttet buorebut ávkkástallat
resurssaid, dássidis boađu
ja vejolašvuođaid
lasihit boađu. Dát
lea dakkár doaibma mii lea
sámi kultuvrra ja identitehta ávnnaslaš vuođđu.
Mo meahcceriggodagaid ávkkástallá ja
mo vuođđoealáhusat
atnet báikkálaš riggodagaid
leat sámi kultuvrii dehálaš elementtat. Meahcásteapmi
lea jahkodagaid molsašumiid
duohken, ja dat doaimmahuvvo dábálaččat
lotnolasat eará ealáhusaiguin.
Boksa 21.3 Doahpagat meahccebirgemis
Johtit meahcis,
meahcásteapmi, lea álo
leamaš sápmelaččaid
eallinvuođu ja birgenlági
oassin –
birgejupmi.
Birgejumisleat golbma dimenšuvnna:
Ekonomalaš – ahte
olmmoš birge ekonomalaččat árgabeaivvis.
Máhtu dáfus – olbmos
lea dárbbašlaš máhtu
ja áddejupmi bargguid, vieruid,
dahkamušaid, eanadaga, dálkkádaga,
dálkki birra ja hálddaša
daid, nu ahte birge.
Sosiálalaččat – olmmoš sáhttá ovttas
doaibmat earáiguin sosiála
oktavuođain ja juogada earáiguin,
nugo
verddevuođas.
Badjosatmearkkaša
gili lagaš meahcci. Dás sáhttá olles
bearaš searvat bargguide
beaivemohkiin. Dát
sáhttet leat dehálaš luomejeakkit,
guollejávrrit, muorračuohpahagat
ja vuovdeguovllut gos viežžá duodjeávdnasiid,
rievssatbivdoguovllut nuoraide ja boarrásiidda,
ja gitta 1960-lohkui vel niittut.
Meahcciálgá das
gokko
badjosatnohká.
Dat gokčá guovlluid
gos lea eanet rievssatbivdu, stuorát
guollejávrrit ja luomejeakkit,
ja dehálaš rievssatbivdoguovllut.
Dáppe doaimmahit albmát
iežaset ealáhusdoaimma,
ja dáppe leat sii sáhttán
orrut vahkkoviissaid. Sii orro
bivdogođiin.Nissonatge, áinnas
nieiddat ja biiggát, sáhtte
leat dáid bargguin mielde.
Sámegiel doaba «meahcci» jorgaluvvo
dávjá synonymalaččat
dárogiel sániin «utmark».
Dárogiel terminologiijas
lea «utmark» doaba «innmark» doahpaga
ektui. Dát ii guoska sámegiel
doahpagii «meahcci». Meahcásteapmi
lei ollu ovdal go sámi guovlluin álge
eanadoaluin. Meahcci iige leat «villmark».
Meahcci lea juoga masa sápmelaččain
lea leamaš gaskavuohta beaivválaš meahcásteamis,
ja doppe gos olmmoš ásai
lagaš ovttasdoaimmain mehciin.
Meahcci lei vuođđočorgi
olbmo
birgejupmái.
Meahcci lea máŋgasii
seamma go ruoktu, dat govvida dan gosa gulat. Sámi árbevirolaš máhtu
dehálaš oassin
lea mo galgá meahci riggodagaid ávkkástallat.
Meahcásteapmi lea vuođđuduvvon
jurddašit ahte galgá bistit,
go meahcci galgá leat birgejupmin – boahtteáiggisge.
Sápmelaččat
leat áiggiid čađa
geavahan meahcceriggodagaid, eallinvuogiset oassin. Sápmelaččat
leat murjen, guolástan,
duodjái viežžan ávdnasiid,
jeagildan, murren, bivdán
fuođđuid
ja ealggaid. Meahcis ledje sis vel heargečorragat.
Meahcci attii beaivválaš láibbi,
ja maŋŋil
vel ruđa dállodollui. Meahcásteapmi
lea sámi árbevieruid ja
identitehta oassin. Dán
birra sii máhttet ollu,
ja leat nana oaivilat dan geavaheapmái
ja vuoigatvuođaide.
Eanaš ealáhusdoalliide
lea guhkes gaska árbevirolaš meahcásteamis, gitta
dáid buktagiid ráhkadeapmái, buvttadeapmái
ja márkanfievrrideapmái
vuovdima várás.
Dása gáibiduvvo
eará čehppodat.
Smávit fitnodagaide sámi
guovlluin leat hástalusat
iežaskapitála,
gealbbu ja ođasteami, árvoháhkama
ja ceavzilis eaŋkilfitnodagaid
ja smávit báikkálaš fitnodagaid
ovdánahttima hárrái.
Fidnoguolástussii
leat hástalusat das mo heivehit
luonddubuktagiid jna. fievrrideami, vuostáiváldima
ja vuovdima.
Sáivačáhceguollebivddus
ja dan buvttadeamis lea ovdánahttinpotensiála, sihke
fidnoguollebivddus ja turistaguovllebivddus mii sáhttá leat
doaibma- ja vásihanturisma
fálaldatásaheami
oktavuođas.
Sámi meahcástanealáhusaide láhčit
dili lassi árvoháhkamii, mearkkaša
dan seamma go ahte meahcásteami
galgá ovddidit ođđaáigásaš ealáhussan.
Dása gáibiduvvo
ovdánahttinbargu buvttadanhámiid,
buvttaovdánahttima, vuovdaleami,
infrastruktuvrra jna. ektui. Gealbolokten dárbbašuvvo seammás
go árbevirolaš máhttu meahcis
johtit ja dan ávkkástallat
doalahuvvo ja ovdánahttojuvvo.
Dán doaimma ii sáhte
bidjat doaimmaheaddjiide ovttaskas olmmožin.
Sámediggi árvvoštallá iežas
doarjjageavadis dakkár doaibmabijuid
mat sáhttet sámi meahcásteaddjiin
lasihit gealbbu, ja dárbbu
mielde veahkehit meahcásteaddjiid
gokko dan dárbbašit.
Sámedikki
meahcástanealáhusaid
ovdánahttima dieđáhus(dievasčoahkkinášši
65/07) válddahallá ee.
hástalusaid mehciid iešguđet geavaheaddjiid
ja geavaheaddjiidberoštumiid ektui.
Dát čuovvoluvvo
Lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma
doaibmabijuiguin, gč.
vulobealde.
2008 rájes álggahuvvo
5-jagáš
sáivačáhceguollebivddu
ovdánahttinprográmma,man áigumuššan
lea ovddidit bures doaibmi ealáhusaid
main leat vuovdemassii kvalitehtasihkaraston buktagat ealáhusguollebivddus,
sáivačáhceguollebiebmamis
ja guolleturismmas. Bargu galgá juogaduvvot
dakkár prográmmas
mas leat oktasaš doaimmat
ja infrastruktuvra, ja ulbmillaš prošeaktadoarjja.
Ul-bmilin galggašii leat
dán barggu laktit lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma
bargguide.