Sámepolitihkka

21.6.2 Innovašuvdna Norga

Innovašuvdna Norga ulbmilin lea miehtá riikka ovddidit fitnodat- ja servodatekonomalaš gánnáhahtti ealáhusovdánahttima, ja luvvet iešguđet regiovnnaid ealáhuslaš vejolašvuođaid innovašuvnna, internationáliserema ja profilerema bokte.

Stáhta, Ealáhus- ja gávpedepartemeantta bokte, lea Innovašuvdna Norga oamasteaddji. Fitnodat hálddaša ruđa mii boahtá Ealáhus- ja gávpedepartemeanttas, Gielda- ja guovlodepartemeanttas, Guolástus- ja riddodepartemeanttsa ja Eanan­doallo- ja biebmodepartemeanttas ja juohke fylkkagielddas ja fylkkamánnis. Earret váldokantuvrra mii lea Oslos, lea Innovašuvdna Norga kantuvrrat fylkkain ja badjel 30 riikkas.

Innovašuvdna Norga lea dehálaš veahkkin inno­vašuvdnii ja ealáhusovdánahttimii miehtá riikka. áinnas Davvi-Norggas lea Innovašuvdna Norga dehálaš sajádat. Davvin lea ealáhusvuođđu máŋgga sajis leamaš hui ovttabealat. Seammás leat ollu vejolašvuođat ja hirbmat buorre potensiála ealáhusovdánahttimii. Daid gaskaomiid maid Innovašuvdna Norga sáhttá fállat leat ruhtadeapmi, gealbu, profileren, fierpmádat ja ráddeaddin.

Juovlamánus 2006 almmuhii ráđđehus davvi­guovllustrategiija, gč. 1.4.7 kap. Mátkeealáhus lea davviguovlluin dađis eanet barggaheami ja árvoháhkama gáldun, gč. 20.5.4 kap. Buhtes ja rievddalmas luondu Davvi-Norggas geasuha ollu turisttaid ja lea buorre luondduvuođđuduvvon turismii. Davviguovllustrategiijas ovdanboahtá ahte ráđđehus áigu láhčit dili dasa ahte kulturvuođđuduvvon mátkeealáhusas leat buorit ovdánahttinvejolašvuođat Davvi-Norggas ja ahte riikaoassi galgá ovddiduvvot geasuheaddji mátkerádján dálvejahkebealisge, birrajagi bargosadjiid vuođul. 2008 stáhtabušeahtas várrejuvvo 5 milj. ruvnno čuovvolit davviguovllu­strategiijas dán čuoggá. Ruhta addo Innovašuvdna Norga bokte, ja galgá leat veahkkin lasihit máhtu Norgga mátkeealáhusbuktagiid birra ja dasa beroštumi, ja mátkeealáhusain lasihit doaimma ja gánnáheami. Go Norgga mátkeealáhusain nanne gealbbu, innovašuvnna, hutkama ja ovttasbarggu, de duste dat daid lassi gáibádusaid maid mátk-košteaddjit bidjet kvalitehtii, vásáhusaide ja buktagii.

Dat ollu kantuvrrat sihkarastet ahte Inno-vašuvdna Norga mearrádusaid sáhttá dahkat johtilit ja geavaheaddjiid lahka. Innovašovdna Norga Finnmárkkus leat sierra strategiijat dán bargui sámi geavaheaddjiid ektui Finnmárkkus. Go čoahkkáigeassá de bargojuvvo ná:

• Ođđa bargosajiid ásaheapmi.Bargguin galgá ásahit bistevaš ođđa bargosajiid, ja nuppástuhttit dálá fitnodagaid. Nuppástuhttin galgá leat márkaniid mielde.

• Innovašuvdna ja hutkan.Hutkandoaba galgá uhcimustá definerejuvvot regionála diliid vuođul.

• Prošeavttat eai galgga doaibmat dárbbašmeahttun gilvobotnjilin. Regionála vejolašvuođaid ferte garrasit deattuhit báikkálaš dárbbuid ektuige.

• Gielddaid mielde juohkin. Daid gielddain main leat hárvenaš prošeavttat galgá IN garrasit ražastit, iige dát galgga čuohcat daid kvalitehtagáibádusaide mat gustojit jus galggaš bohtosiid olahit.

• Gaskaoamit maid galgá geavahit. Prošeavttat ruhtaduvvojit doarjagiid bokte. Dábálaš ruhta geavahuvvo daid prošeavttaide mat ruhtaduvvojit loanaiguin.

Vai galgá sáhttit oktiiordnet almmolaš bidjosa, ja kvalitehtasihkarastit dan barggu politihkalaš diŋgojumiid mielde, de ferte leat lagaš ovttasbargu Sámedikkiin, allaskuvllaiguin, ealáhusservviiguin ja gieldda ealáhusossodagaiguin/eanadoallokantuvrraiguin. Doaibmabijuid ovdamearkkat leat:

• Lassi márkangealbu borramuša ektui. Bohccobiergobuvttadeaddjit servet borramušbuvttadeaddjiid gealboprográmmii. Mihttun lea ovddidit riikkaidgaskasaš gilvonávccalaš nisjabuktagiid.

• Lassi gávpemáhttu easkaálgiide ja smávit fitnodagaide.

• Gealboprográmma mas ásahuvvon ja smávit fitnodagat main lea báikkálaš márkan oalgguhuvvojit gilvalit regionála/riikkaidgaskasaš dásis.

• Ovddidit ja kommersialiseret vásáhusfálaldagaid mat leat vuođđuvuvvon sieiva sámi kultuvrii. Ovttas mátkeealáhusain ráhkaduvvo prográmma mo sámi kultuvrra galgá ovddidit ja kommersialiseret vásáhusbuktagin.

• Ođđaáigásaš fitnodagaid main leat vásáhusat, lávvobuvttadeapmi ja KIFT (máhttointensiiva gávppálaš bálvalusat) internationáliseret. Inno-vašuvdna Norga fierpmádaga geavahettiin olgoriikkas, sáhttá iskat márkaniid ja almmuhit buktagiid olgoriikkas daid sámi kundariidda guđet leat gergosat gilvalit riikkaidgaskasaččat.

Sierra strategiijaid ráhkadanbarggutge lea jođus sámi geavaheaddjiide eará fylkkain. IN Finnmárku ovddasvástida Sámedikkiin oažžut áigái nationála ovttasbargošiehtadusa ealáhusovdánahttimis. áiggan lea beavttalmahttit ja buoridit dan barggu mii lea sámi guovlluin. Šiehtadus vurdojuvvo boahtit fápmui 2008 čavčča. Sámi giella- ja kulturgealbu lea dehálaš, go lagaš gulahallan kundariiguin lea dehálaš bargovuohkin Innovasjon Norgii.