1.2.2 Sámi ovttasbargu
Sápmelaččaide,
njealji riikka álbmogin,
lea ovttasbargu riikkarájiid rastá deaŧalaš.
Sámi parlamentáralaš ráđđi
(SPR) lea deaŧalaš gaskaoapmin
ovddideamis Suoma, Ruoŧa
ja Norgga sámedikkiid ovttasdoaibmama
dakkár áššiin mat
gusket sápmelaččaide máŋgga
stáhtas dahje sápmelaččaide
oktan álbmogin. Ruošša
beale sápmelaččat leat
bistevaš oassálastin.
Sámi parlamentáralaš ráđđi
lea deaŧalaš orgánan
davviriikalaš ovttasbarggus,
ja das lea deaŧalaš doaibma
riikkaidgaskasaččat.
Jagis 2006 lea Suoma beale Sámedikkis
leamaš presideantadoaibma,
ja nu maiddái čállingoddedoaibma.
2007 guovvamánus váldá Norgga
beale sámediggepresideanta
badjelasas presideantadoaimma. Norgga beale Sámedikkis
lea dalle čállingoddedoaibma.
Sámi parlamentáralaš ráđđi
lea jagis 2006 earret eará bargan
Davviriikkalaš sámekonvenšuvnnain,
dásseárvvuin
sohkabeliid gaskka, ONa eamiálbmotjulggaštusain,
ja maiddái nannemin ovttasbarggu
EUin.
1.2.2.1 Davviriikkalaš sámekonvenšuvdna
Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna evttohus
geigejuvvui sámeministariidda
ja sámediggepresideanttaide
golggotmánus 2005. Dan rájes
lea evttohus seamma áiggis
leamaš gulaskuddamis sihke
Suomas, Norggas ja Ruoŧas.
Gulaskuddancealkámušaid čoahkkáigeassu
ovddiduvvui Davviriikkaid ámmátolbmoorgánii čakčamánus
2006. Sámediggi lea meannudan ášši
ja dohkkehan áššedovdijoavkku
evttohusa. Sámeministarat
ja sámediggepresideanttat
leat dovddahan ovttamielalašvuođa das
ahte joatkit Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna
barggu, álggos vuos gulaskuddančuovvolemiin
nášuvnnalaččat
ja vejolaš váikkuhussuokkardemiiguin.
Lotnolas raporteren, dieđuid
lonohallan ja oktiiordnen dáhpáhuvvá sámeáššiid
davviriikkalaš ovttasbarggu
rámmaid siskkobealde.
Ministariid ja presideanttaid áigumuš lea
ahte riikkat boahtte oktasaš čoahkkimii
2007 čavčča
leat čielggadan oainnuideaset.
Konvenšuvdna lea vuođđogaskaoapmi
mii dohkkeha sápmelaččaid oktan álbmogin
ja sápmelaččaid ovttadássásaš vuoigatvuođaid, Davviriikkaid
rájiid rastá.
Danne lea deaŧalaš ahte
buot golbma stáhta Norga,
Ruoŧa ja Suopma ratifiserejit
konvenšuvnna, ja ahte dat
dán láhkai
leat mielde sihkkarastimin sápmelaččaide
positiivva servodatovdáneami,
mas birgenláhki suodjaluvvo ja
mas iešmearrideampmi iežas ovdáneamis
dohkkehuvvo.