St.dieđ. nr. 28 (2007-2008)

Sámepolitihkka

1.4.2 Boraspiret

Maŋŋá go Stuorradiggi meannudii boraspirepolitih-ka 2004s, de leat boraspirelávdegottit ovttas eará hálddašemiin čađahišgoahtán ođđa boraspirepolitihka. Dál lea menddo árrat oaidnit movt dat mearriduvvon nállemihtidanlogut geavahusas doibmet guđege regiovnnas. Stuorradikki mihttomearit, earret eará unnit vuostálašvuođaid, buoret ein­nostahttivuođa, buoret elliidčálggu, vahágiid dagaheaddji elliid váldima jna. hárrái, leat iešalddis buorit vuolggasajit boahtteáiggi hálddašeapmái. Dattetge čájehit dat gieskat loahpahuvvon mihtideamit čielgasit ahte massimat ja vahágat eai unno. Dat leat seamma ollu go ovdal, dahje stuorábut.

Guovllulaš hálddašeamis váilot ollu dárbbašlaš gaskaoamit maid dárbbašit doaimmaideaset čoavdimis. Boazodoalus leat stuorra erohusat elliid logus maid ovddas lea ohccon buhtadus maid boraspiret leat goddán ja elliid logus maid ovddas duođai mákso buhtadus. Dát boahtá earret eará das go fylkkamánni buhtadusmihtideamis deattuha duođaštuvvon vahágiid, ja dávjá lea váttis duođaštit ahte boraspiret leat goddán elliid. Dat guoská erenoamážit boazodollui, go eallit leat olgun birra jagi. Finmárkkus lei duođaštuvvon boazovahát 0,9 % dieđihuvvon vahágiin, ja dušše 13 % dieđihuvvon boazovahágiin buhtaduvvui. Davvi-Trøndelágas lei duođaštuvvon boazovahát 3,1 % ohccon vahágiin, ja 62 % dieđihuvvon boazovahágis buhtaduvvui. Hástalussan lea buoridit duođaštanvuođu ja gávdnat ortnegiid maid lea vejolaš geavahit almmá diekkáraš erohusaid bohcciideami haga.

Sámediggi oaivvilda ahte fertejit addot dárbbašlaš resurssat, ja guovllulaš bivdoservviide láhččojuvvot dilli nu ahte dat šaddet hálddašeami gaskaoapmin bivdolobiid čađaheames. Eanaš bivdolobiin dál ii leat leamaš ávki. Okta ovda­mearka dasa lea dat go áiggis skábmamánu 20. b. 2006 rájes guovvamánu 15. b. 2007 rádjai leat oppa áiggi leamaš 2 – 3 lobálaš gumpebivdolobi Guovdageainnus, Kárášjogas ja Porsáŋggus Finnmárkkus, muhto liikká eai leat nagodan goddit ovttage gumppe. Berre maid álggahuvvot geahččalan­doaibma dainna lágiin ahte hálddašanovddasvástádus earret eará getkkiin ja albasiin biddjo orohagaide dahje siiddaide, ja báikkálaš sávza- ja gáicadoalliid servviide.

Sámediggi konstatere ahte olles hálddašeapmi lea vuođđuduvvon čivgamiid duođašteapmái. Jos ii leat vejolaš oažžut vuogádaga ollislažžan, mii nagoda háhkat dárkilis ollesgova boraspirenáliin, de gahččá čoahkkái olles hálddašeapmi, ja mearrádusat dahkkojit boasttu vuođu alde. Sámediggi gáibida ahte Stáhta Luonddubearráigeahčus ja Nášuvnnalaš bearráigeahččaprográmmain fertejit leat buot dárbbašlaš resurssat čađahit dan barggu boahtteáiggis.

Sámediggi ferte oažžut duohta váikkuhanfámu bajimuš dási boraspirepolitihkkii sámi guovlluin. Nugo ortnet lea dál, de dat ii dávis stáhta geatne­gasvuođaide ráđđádallat eamiálbmogiiguin áššiin mat gusket sidjiide, geahča ILO-konvenšuvnna 169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid hárrái iešmearrideaddji riikkain, iige dat dávis konsultašuvdnašiehtadussii.