1.8.2 Vuođđoskuvla
ja joatkkaoahpahus
Ulbmilin lea ahte galget gávdnot
doarvái sámi
oahpponeavvut vai sámi oahppit besset
oažžut
oahpahusa gustovaš lágaid
ja plánaid mielde. Máhttolokten – Sámi
ođđa
oahppoplánaid vuođul
lea Sámediggi juolludan ruđaid
sámi dábálaš-
ja digitála oahpponeavvuid
ráhkadeapmái
ja buvttadeapmái, sihke
lulli-, julev- ja davvisámegillii.
Maiddái earenoamáš heivehuvvon
oahpponeavvuide leat juolluduvvon doarjagat, dan dárbbu vuođul
maid fágabirrasat ieža
leat dieđihan.
Sámediggi lea ollislaččat geahčadeamen
sámi oahpponeavvuid doarjjaortnega,
buvttadeami ja Sámedikki ovddasvástádusa,
rolla ja válddi. Ulbmil
dainna lea kártet sámi
oahpponeavvoráhkadeami beavttu,
leat go olahan sámi oahpponeavvobuvttadeami
mihttomeriid strategalaš plánas
ja lea go dárbu rievdadit
doarjjaortnega. Dasto lea dárbbašlaš ahte
evaluerenraporta ovdanbuktá evttohusaid
movt viidásit galggašii
bargat oahpponeavvuiguin, ja rávve
movt sáhtášii
nannet oahpponeavvobuvttadeami.
Sámi mánáin
geain leat earenoamáš dárbbut,
galgá buorre earenoamášpedagogalaš fálaldat,
dat lea mihttomearri. Mánáid,
ja doarjjaolbmuid fálaldat
ferte buoriduvvot, earenoamážit
lulli- ja julevsámi guovlluin.
Doarjjaolbmot geaiguin váhnemat
deaivvadit váttis dilálašvuođas,
fertejit vuhtiiváldit sámi
mánáid
ja sin duogáža
ja dárbbu. Dain ferte doarvái
ja buorre gelbbolašvuohta
go galget deaivvadit sámi
mánáiguin
ja váhnemiiguin.
Sámediggi hálddaša
ruđa dutkan- ja ovddidanprošeavttaide
ja stipendii dan fágasuorggis.
Prošeavttaid vuoruhuvvon
suorggit leat leamaš čuolmmat sámi
mánáid čállingielalaš váttisvuođaid
ektui, sámi mánáid
giellaovddideapmi ja máŋggagielat
mánáid
giella- ja gulahallanváttisvuođat
máŋggakultuvrralaš dilálašvuođas.
Stipeanddaid vuoruhansuorggit leat leamaš audiopedagogihkka,
oaidnopedagogihkka, logopediija, láhttenváttisvuođat,
giella ja gulahallan.
Julev- ja lullisámi guovllut,
ja lulli-Romsa ja davit Nordlánda
leat leamaš vuoruhuvvon
báikkit, nugo čuožžu Sámedikki
earenoamášpedogihkalaš gelbbolašvuođaloktenplánas
2004 – 2006.
«Astta lohkat» lea doaibma- ja strategiijaplána
mii galgá movttiidahttit mánáid
ja nuoraid lohkanmovtta ja lohkanmáhtu.
Finnmárkku fylkkamánii, Sámi
allaskuvla ja Sámediggi
leat ovttas ráhkadan sierra
sámi doaibmaplána «Astta
lohkat», mii leat vuolgán «Gi
rom for lesing»doaimmas. Okta doaibma mii čađahuvvui
2006:s lei sámi lohkanleaira
nuoraide mii lágiduvvui
Badje-Sohpparis Ruoŧas.
Maiddái ovdánahttinprošektii «Lohkanhállu
ja lohkanmokta» leat almmuhuvvon ja juolluduvvon ruđat
skuvllaide gos leat sámi
oahppit.
Sámediggi ovttasbargá Finnmárkku
fylkkamánniin máŋgga
suorggis. «Gutter i Finnmark» (Finnmárkku
bártnit) lea 3- jagi prošeakta,
ja Finnmárkku fylkkamánnis
lea bajit prošeaktaovddasvástádus.
Prošeavtta váldoulbmil
lea geahččalit
loktet Finnmárkku bártnážiid
skuvlamovtta ja bohtosiid, ja oččodit
systemáhtalaš barggu
skuvlii vai oahpahus šaddá seammalágan bártnážiidda
ja nieiddažiidda sin
eavttuid vuođul.
Sámegiela hálddašanguovllu olggobealde
váilot oahpaheaddjit geat
oahpahit sámegillii ja sámegielas.
Danne lea gáiddusoahpahus šaddan
molssaeaktun miehtá riikka.
Dakkár oahpahusvuohki lea
ođas ja gáibida
olu resurssaid, ja dasa dárbbašuvvojit
ođđa
oahpahusávdnasat ja buorit
teknihkalaš čovdosat
ja reaiddut. Oahpahusdirektoráhtta
lea addán muhtun bargojovkui barggu
ráhkadit raporterenplána sámi
gáiddusoahpahussii bistevaš ortnegin.
Sámediggi searvá dan
bargojovkui.
Sámi oahpponeahtta lea
Sámedikki neahttasii-du
skuvllaid ja mánáidgárddiid
váste. Dat lea oassin Skolenettetis,
ja ovttasbargu Oahpahusdirektoráhtain.
Neahttasiidu válddii 2006s atnui
ođđa
almmuhanreaiddu ja oaččui
ođđa
hámi.
Sámediggi lea ovttasbargan vuođđoskuvlla
vánhenlávdegottiin
ja sámi váhnenfierpmádagain. Earret
eará lei Sámediggi
mielde lágideame sámi váhnenfierpmádatkonferánsa
dan jagi.