2.2.1 Guovllulaš ovttasbargu
2.2.1.1 Ovttasbargošiehtadusat
Sámediggi lea dahkan
ovttasbargošiehtadusaid
buot fylkkagielddaiguin sámi
guovlluin. Ovttasbargošiehtadusat
leat gaskaoapmin sihkkarastit eanet dássedis
ja einnostahtti rámmaeavttuid.
Ovttasbargošiehtadusaid ulbmilin
lea nannet ja oidnosii buktit sámi
kultuvrra, giela ja servodateallima. Jahkásaččat
dollojuvvojit čoahkkimat
politihkalaš dásis
guoskevaš fylkkagielddaiguin.
Jahkásaččat dieđihuvvo
fylkkadikkiide ja Sámediggái
doaimmaid, ovdáneami ja
ruđaid birra mat leat geavahuvvon. Goappašat
bealit fertejit čuovvolit šiehtadusaid.
Jahkásaš stáhtus lea
deaŧalaš ulbmiliid
juksanbarggus.
Ovttasbargošiehtadusat
ođasmahttojuvvojit ja áigeguovdilastojuvvojit jeavddalaččat.
Ođasmahttojuvvon ovttasbargošiehtadus
Romssa fylkkagieldda ja Sámedikki
gaskka mearriduvvui skábmamánu
dievasčoahkkimis. Ođasmahttojuvvon šiehtadusas
Romssain lea eanet biddjojuvvon deaddu ealáhusovddideapmái, areálaáššiide
ja buktá ođđa áŋggirdemiid mánáid
ja nuoraid ektui. Dasto viidáset
ovddiduvvo dat viiddis áŋggirdeapmi
sámi kultuvra siskkobealde,
man oktavuođas maiddái sámi
kulturguovddážiidda
addojuvvojit ođđa
ovddidanvejolašvuođat.
Bealit leat vuolláičállán
ođasmahttojuvvon ovttasbargošiehtadusa Finnmárkku
fylkkagieldda ja Sámedikki gaskka
ja dat meannuduvvo 2008:s. Šiehtadusas
leat earret eará ođđa
artihkkalat ceavzilis ovdáneami,
Finnmárkkuopmodaga, areálahálddašeami
ja álbmotdearvvašvuođa
birra. Dasto lea das láhččojuvvon
eanet áŋgiruššan
kultuvrrain, ealáhusovddidemiin
ja davviguovlobargguin.
Jahkásaš čoahkkin
politihkalaš dásis
Sámedikki ja fylkkagielddaid
gaskka máttasámi
guovllus dollojuvvui miessemánus. Čoahkkima
ulbmilin lei geahčadit man
muttos dat doaibmabijut leat mat šiehtaduvvojedje
2005 ovttasbargošiehtadusas.
Suorggit mat vuoruhuvvojit 2008:s leat giellaovddidanprográmma,
sámi sisdoallu joatkkaskuvllain
ja skuvlafierpmádagas. Dasa
lassin lea sáváldahkan
oažžut
ovttasbarggu boraspiriid ektui.
Sámediggi áigu
viidáset ovddidit ovttasbargošiehtadusa
sisdoalu ja geografalaš doaibmaguovllu.
Vuosttaš vuorus lea lunddolaš ovddidit
ovttasbarggu Oslo gielddain.
2.2.1.2 Hálddašanođastus
Jagi 2010 rájes galgá hálddašeapmi
ođasmahttojuvvot. Ođđa álbmotválljen
guovllut galget boahtit dáláš fylkkagielddaid sadjai,
ovddasvástádus
ja doaimmaid juohkáseapmi
hálddašandásiid gaskka
galgá čilgejuvvot
ja guovllulaš stáhta
hálddašeapmi galgá geahčaduvvot.
Sámediggái
lea leamaš deaŧalaš fuolahit
ahte doaimmaid sirdimat eai fuonidivčče
dan váikkuhanfámu
mii Sámedikkis lea áššesurggiin.
Mii mearkkaša dan ahte Sámedikkis
ain galgá leat vástesaš váikkuhanfápmu
go mii das lea konsultašuvdnašiehtadusa bokte
maŋŋá go
doaimmat sirdojuvvojit guovlluide.
Sámediggi lea konsultašuvnnain ráđđehusain
dovddahan ahte háliida gievrrat
regiovnnaid nu ahte stuorát
doaimmat sirdojuvvojit guovlluide. Dán
geažil livččii álkit plánet
ollislaš perspektiivva vuođul. Guovllut
sáhttet stivret resurssaid
seamma sektuvrrain ovtta guvlui ja háhkat vejolašvuođaid
oktasaš guovllulaš plánemii.
Deaŧalaš lea sihkkarastit
guovlluide resurssaid ja gelbbolašvuođa
vai sáhttet čuovvolit stáhta
sámepolitihka. Deaŧalaš lea
ahte Sámedikkis lea duohta
sajádat daid stivrejeaddji
orgánain mat hálddašit
resurssaid dakkár guovlluin
gos lea sámi árbevirolaš ávkkástallan
ja ássanguovllut, ILO-konvenšuvnna
169 ektui. Dát prinsihppa ferte
geavahuvvot resurssaid guovllulaš hálddašeami
oktavuođas.
2.2.2 Sámi ovttasbargu
Sámi parlamentáralaš ráđđi
(SPR) lea institušuvnnalaš ovttasbargu
Suoma, Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid
gaskka áššiin
mat gusket sámiide máŋgga
riikkas dahje sámiide go
lea sierra álbmot. Ruošša
beale sámit leat bissovaš searvit.
SPR lea sámi jietna riikkaidgaskasaččat.
Norgga beale Sámediggi
lea 2007:s váldán
badjelasas SPR presideantaámmáha.
SPR lea bargan ON álgoálbmotjulggaštusain
ja davviriikkalaš sámekonvenšuvnnain.
Bissovaš foruma sešuvnnas
miessemánus 2007 lágidii
SPR sierra doaluid mas bargu davviriikkalaš sámekonvenšuvnnain
váldojuvvui ovdan. Ovdal sešuvnna
válddii SPR álgaga lágidit árktalaš workshop
mas ledje mielde stáhta
eiseválddiid, sámedikkiid, álgoálbmotorganisašuvnnaid
ja áššedovdiid
ovddasteaddjit. Bissovaš foruma
workshopas ráhkaduvvui raporta.
SPR atná dásseárvobarggu
hui deaŧalažžan
sámi servodahkii ja lea
danne vuosttaš gearddi addán
davviriikkalaš dásseárvobálkkašumi njukčamánus
2007. Bálkkašupmi
addojuvvui Ristenrauna Maggai go son lea bargan sámi
giela, sámi dearvvašvuođabálvalusaid
ja gárrenávdnasiid
boastutgeavaheaddjiid ektui.
Davviriikkaid ráđi
rahpansešuvnnas Oslos golggotmánus
deattuhii SPR presideanta ahte giella, biras ja árbevirolaš máhtolašvuođat
leat deaŧalaš fáttát
sámi álbmogii.
Dasto ávžžuhuvvojedje
davviriikkaid stáhtat sihkkarastit
dan ahte boahtteáiggi davviriikkalaš sámekonvenšuvdna šaddá duohtan.
2.2.2.1 Jahkásaš čoahkkimat sámeministariid
ja sámedikkiid presideanttaid
gaskka
Davviriikkaid ministariin geain lea ovddasvástádus
sámi áššiin
ja sámedikkiid presideanttain
lea leamaš čoahkkin
Stockholmmas skábmamánus.
Dán čoahkkimis
almmai ahte Sámi parlamentáralaš ráđi
ruhtadeapmi dál orru ortnašuvvan,
go bušeahttaruđat
leat addojuvvon geavahussii buot golmma riikkas. Dasto mearriduvvui ahte
sámi giellabálkkašumi «Gollegiella» árvvoštallanlávdegotti
lahttolohku unniduvvo nu ahte čieža
lahtu sajis leat dál vihtta
lahtu. Lahtut geahpeduvvojit dainna lágiin
ahte dušše
dan ráđđehusas
mas lea ovdagoddi lea ovddasteaddji árvvoštallanlávdegottis.
Ministarat ja sámedikkiid
presideanttat leat duhtavaččat
go ON váldočoahkkin
lea mearridan álgoálbmotjulggaštusa. álgoálbmotjulggaštus
lea deaŧalaš sámepolitihka
hábmemii Suomas, Norggas
ja Ruoŧas. Ruoŧŧa
lea lohpidan jorgalahttit julggaštusa
davvisámegillii ja ruoŧagillii.
Mearrádus lea historjálaččat
deaŧalaš álgoálbmogiid
olmmošvuoigatvuođaid
ja friijavuođaid dohkkehanbarggus.
Julggaštusain nannejuvvo
ahte álgoálbmogiin
lea seamma árvu ja sis leat
seamma vuoigatvuođat «álbmogin» go
muđui eará álbmogiin.
2.2.2.2 Interreg IV A Davvi ja oasseprográmma Interreg
IV A Sápmi
Dan ođđa
Interregprográmma prográmmaáigodagas
2007 – 2013, áigu
Sámediggi ain searvat sámi prográmmii.
Interreg IV A Sápmi galgá guoskat
olles sámi ássanguvlui.
Sámediggi Sámi
parlamentáralaš ráđi
norgga delegašuvnna bokte
galgá ain evttohit ovddasteaddjiid
sámi mearridanjovkui ja bearráigeahččanlávdegoddái.
2.2.3 Riikkaidgaskasaš ovttasbargu
2.2.3.1 Davviguovloovddideapmi
Sámediggái
lea hui deaŧalaš ahte
davviguovlluid álgoálbmogiin
lea nana posišuvdna ja doaibma
iežaset dili ovddideami
oktavuođas. Danne lea deaŧalaš jeavddalaččat
gulahallat ja ságastallat
davviguovloáššiid
birra Sámedikki ja stáhta
eiseválddiid gaskka. Jahkebeallásaš oktavuohtačoahkkimiin Sámedikki
ja Olgoriikkadepartemeantta gaskka lea leamaš sáhka čuovvovaš fáttáid
birra; Davviguovlostrategiijat, álgoálbmotbargu árktalaš ráđi
rámma siskkobealde, Barentsovttasbargu,
ON álgoálbmotjulggaštus,
sámi prográmmat
EU guovllulaš ovttasbarggus,
boazoguođohankonvenšuvdna Norgga
ja Ruoŧa gaskka, bargu davviriikkalaš sámekonvenšuvnnain, sámiid árbevirolaš máhtolašvuođat
ja dálkkádatrievdamat,
diehtojuoh-kin- ja gulahallanprošeakta
ealáhusovddidan vejolašvuođaid
ja rámmaid birra sámi
guovlluin ja kulturdimenšuvdna davviguovlluin
ja dasto vel sámedikki riikkaidgaskasaš áŋgiruššamiid ruhtadeapmi.
Maŋimuš čoahkkin dollojuvvui
juovlamánus 2007.
Sámedikki mielas lea
hui buorre go álgoálbmotvuoigatvuođat
leat mielde dan barggus mii Olgoriikkadepartemeanttas lea olmmošvuoigatvuođaid
ektui Ruoššas.
Dán bargui buvttii Sámediggi
rávvagiid Norgga ja Ruošša
olgoriikkaministtariid gaskasaš čoahkkimis
cuoŋománus 2007.
Daláš presideanta
lei mielde Norgga delegašuvnnas
go stáhtaministtarat ledje
guossin Ruoššas
geassemánus 2007. Ságastallamiin
lei eanaš sáhka
energiijaovttasbarggu, dálkkádaga
ja davviguovloáŋgiruššamiid
birra. Sámediggi bivddii
stáhtaministtara čoahkkimis
Murmánskka guvernørain erenoamážit
váldit ovdan daid hástalusaid
mat gusket Guoládaga Sámi
Radioi.
álgoálbmogiid
riikkaidgaskasaš polárajagi
oktavuođas lea Sámediggi ollu
gerddiid deattuhan ahte álgoálbmotvuoigatvuođaid
sihkkarastin mii váikkuha árbevirolaš máhtolašvuođaid
ja luondduriggodagaid goziheapmái
váikkuha positiivvalaččat
maiddái dálkkádathástalusaid
ektui.
Sámediggi lea 2007:s
juolludan ruđaid máŋgga
doaibmabidjui davviguovloáŋgiruššama
oktavuođas. SEG – Sámi
ealáhus- ja guorahallanguovddáš Deanus
lea ožžon
doarjaga prošektii «Re-etablaring
av familiebasert reindrift på Kola». Sámediggi
lea juolludan ruđaid árranii
Divttasvuonas studieplána
ovddideapmái álgoálbmogiid hárrái
davviguovloperspektiivvas. Diesa leat maid Norlándda
fylkkagielda, ja ovttasbargobealit árran
ja Bodåddjo allaskuvla juolludan ruđaid.
Sámediggi lea maid addán
doarjaga Riddu Riđđu davviálbmogiid
guovddážii.
Sámediggi oaidná ahte
lea dárbu johtilit duohtan
dahkat pilohttaprošeavtta sámiid árbemáhtu
birra Sámi ásahusaid
davviguovlofierpmádaga olis. Sámediggi
oaidná dárbbašlažžan
ahte davviguovlostrategiijat konkreteriserejuvvojit dainna lágiin
ahte ásahuvvo prošeakta árbemáhtu
vuogádatlaččat kártemis,
duođašteamis
ja bisuheamis.
2.2.3.2 árktalaš ovttasbargu
Sámediggi lea čuovvolan árktalaš ráđi
Norgga beale ovdagotti dan bokte go lea searvan Norgga delegašuvdnii
Senior Arctic Officials (SAO) čoahkkimiin
2007:s. SAO-čoahkkimat čađahuvvojit
virgeolbmuid dásis, ja áššit čuovvoluvvojit dađistaga
ministtarčoahkkimiid gaskka. Dálkkádatrievdamat
ja heivehanstrategiijat, ollislaš resursahálddašeapmi, nannejuvvon
máhtolašvuohtadiehtovuođđu
ja beaktileabbo ovttasbargu ceavzilis ovdáneami
siskkobealde, leat áššiid
gaskkas maiguin bargojuvvo. Prošeavttat
lea jođus fáttáid ektui
nugo dálkkádat,
energiija, mearra, dearvvašvuohta
ja bearráigeahččan.
Sámediggi bargá lávga
ovttas Sámiráđiin,
mii lea okta guđa álgoálbmotorganisašuvnnas
main lea stáhtus bissovaš oassálastin árktalaš ráđis.
Sámedikki dievasčoahkkin
lea evttohan ahte ministtarčoahkkin
cuoŋo-/miessemánus dollojuvvo
Guovdageainnus. Dát váldojuvvui
ovdan čoahkkimis Olgoriikadepartemeanttain
juovlamánus.
árktalaš ovttasbargu
siskkilda maiddái ovttasbarggu
parlamentáralaš čoahkkimiid
gaskka árktalaš riikkain. árktalaš parlamentarihkarkonferánssat
lágiduvvojit juohke nuppi
jagi. áigodagain konferánssaid
gaskka gozihuvvo ovttasbargu komitea bokte mii čoahkkana
moddii jagis. Sámi parlamentáralaš ráđđi
(SPR) dat čuovvu čoahkkimiid
Standing Committee of Parliamentarians of the Arctic Region (SCPAR). Čoahkkimiid áššelisttus
leat earret eará leamaš davvi dimenšuvdna,
EU maritiima politihkka, dálkkádatrievdamat
ja dearvvašvuođa
váttisvuođat. Dasa
lassin lea maiddái plánejuvvomin dat
gávccát
parlamentarihkarkonferánsa
mii dollojuvvo Alaskas borgemánus
2008.
2.2.3.3 Barentsovttasbargu
Sámediggi atná deaŧalažžan
nannet ja viidásetovddidit
Barentsovttasbarggu mii lea okta áŋgiruššansuorgi
davviguovloáŋgiruššama
siskkobealde. Danne lea ge Sámediggi
dat áidna mii juolluda jahkásaš doarjaga álgoálbmotkantuvrra
doibmii Murmánskkas. álgoálbmotkantuvra lea
hui deaŧalaš Ruošša
beale álgoálbmotovttasbarggu
buorideami oktavuođas.
álgoálbmotbargojoavku
lea ráhkadan doaibma-plána álgoálbmogiid
váste jagiide 2005 – 2008.
Okta váldohástalusain
doaibmabijuid duohtan dahkamis lea ruhtadeapmi. Sámediggeráđđi
lea váldán
ovdan Olgoriikkadepartemeanttain váilevaš ruhtadeami.
Barents Youth Seminar 2007 lágiduvvui Roavvenjárggas
Suomas. Seminára váldofáddán
lei aktiivvalaš borgárvuohta
ja šláddjivuohta. Doppe
ráhkaduvvui julggaštus
mii ovddiduvvui olgoriikkaministtariidda ministtarčoahkkimis
Roavvenjárggas skábmamánus.
Julggaštusas deattuhuvvui ahte
stáhtat fertejit sihkkarastit álgoálbmotvuoigatvuođaid
Barentsguovllus dainna lágiin
ahte dohkkehit ILO-konvenšuvnna
nr 169, ja geavahit dan gieskat mearriduvvon ON-julggaštusa álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid hárrái
barggusteaset.
Barents guovllulaš nuoraidráđi (BRYC)
ja Barents guovllulaš álgoálbmotáššiid
bargojoavkku (RWGYI) gaskka dollojuvvui oktasaš čoahkkin
seminárabeivviin. SNPL lea ovddastuvvon álgoálbmogiid
ovddasteaddjin BRYC:s, ja Sámediggi
hálddahusa bokte lea ovddastuvvon álgoálbmogiid
ovddasteaddjin RWGYI:s.
Sámedikki ja Romssa ja
Finnmárkku fylkkagielddaid
gaskasaš ovttasbargošiehtadusa
ođasmahttima oktavuođas
leat bealit formalalaččat ovttaoaivilis
erenoamážit
bargat viidáset álgoálbmotovddastusa
ektui Barentsráđis
ja Barents guovlluráđis,
ja ahte várrejuvvojit ruđat álgoálbmogiid doaibmaplána čuovvoleapmái Barentsovttasbarggus.
Sámediggi deattuha ahte álgoálbmotperspektiiva
deattuhuvvo go ovttasbargostruktuvrrat Barentsovttasbarggus geahčaduvvojit. álgoálbmogat
fertejit leat dássásaš bealit institušuvnnalaš ovttasbarggus.
2.2.3.4 Eurohpapolitihkalaš forum
Sámediggi láve
searvat Eurohpapolitihkalaš forumii.
Eurohpapolitihkalaš foruma čoahkkimis
njukčamánus
lei okta fáttáin «álgoálbmotdimenšuvdna
Eurohpas – hástalusat
ja vejolašvuođat».
Sámediggi veahkehii maiddái
ovdal čoahkkima ja buvttii evttohusa
sisdollui. Sámediggi searvvai maiddái čoahkkimii skábmamánus
man fáddán
ledje energiija ja dálkkádat.
2.2.3.5 ON
Ovttastuvvan našuvnnaid
bissovaš álgoálbmotforum
(PFII) doalai 6. sešuvnnas
miessemánus 2007. Dán sešuvnna
váldofáddán
ledje álgoálbmogiid
eatnamat, guovllut ja luondduresurssat. Sámedikkit, Sámiráđđi,
Ruonáeatnama ruovttustivra
ja ICC leat ráhkadan semináraraportta
mii ovddiduvvui ON bissovaš forumii
Arctic Regional Workshop vuođul
mii dollojuvvui Københámmanis njukčamánus.
Sámediggi oaidná ahte
leat stuorra hástalusat dieđáhusa
vuoruhuvvon doaibmabijuid čuovvoleami
oktavuođas riikkaidgaskasaš áŋgiruššansurggiid hárrái,
erenoamážit dieđáhusa
bajimuš strategiijaid ektui.
Sámediggi vuordá ahte
fargga ásahuvvošii
fásta rámmajuolludus
Sámedikki riikkaidgaskasaš barggu váste
Olgoriikkadepartemeantta bušeahta
bokte.