2.2.3 Olmmošvuoigatvuođaláhka
Olmmošvuoigatvuođalága
mearridemiin addojuvvui jagi 1966 ON-konvenšuvdnii siviila
ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra stáhtus Norgga láhkan,
gč. olmmošvuoigatvuođalága § 2.
Dat mearkkaša ahte 27. artihkal
unnitloguid vuoigatvuođaid
birra lea šaddan Norgga láhkan.
Konvenšuvnna mearrádusat galget
go vuostálasvuohta čuožžila,
leat gievrrabut go Norgga eará láhka,
gč. § 3. Olmmošvuoigatvuođalágas čuovvu
ahte jus Norgga duopmostuollu gávnnaha
ahte Norgga láhka šaddá vuostálagaid
27. artihkkaliin, de ferte láhka
gáidat. Ráđđehus
navdá ahte leaikkal ii bohciit
dakkár dilli, earret eará dannego 27.
artihkal viehka ollu lea váikkuhan
sihke Vuođđđolága § 110
a:i ja sámeláhkii,
ja dasa ahte sámi kultursihkkarastin
ja kulturovddideapmi leat fuolahuvvon maŋit
lágain ge. Ráđđehus árvvoštallá odne
oktilaččat
sámi deastagiid go addá ođđa
lágaid.
Olmmošvuoigatvuođalága
ulbmil lea nannet olmmošvuoigatvuođaid
saji Norgga rievttis, gč. § 1.
Danne lea ulbmil nannet olmmošvuoigatvuođaid oppalaččat
Norgga rievttis, ii ge dušše
daid vuoigatvuođaid mat váldojit
Norgga láhkii olmmošvuoigatvuođalága
geažil. Sánádat
deattasta ahte olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnat
ge mat Norg-ga láhkii eai
ovttastuvvo lága § 2
bokte, galget adnojuvvot dehálaš riektegáldun. Dát
guoská earret eará ILO-konvenšuvdnii
nr. 169. Stuorradikki justiisalávdegoddi
fuomášuhttá ahte vuđolaš olmmošvuoigatvuođaid
lágademiin sihkkarastá ahte olmmošvuoigatvuođat
ollásit biddjojit vuođ-đun
Norgga duopmostuoluin, gč. árv.
O. nr. 51 (1998 – 99).
Borgemánu 1. b. 2003-mannosaš lága
vuođul nr. 86 olmmošvuoigatvuođalága
rievdadusaid jd. birra váldojuvvui
ONa konvenšuvdna máná vuoigatvuođaid
birra mielde olmmošvuoigatvuođa-láhkii.
Nu lea Mánáidkonvenšuvdna ožžon árvodá-si
Norgga láhkan ja lea ožžon
sajádaga eará lágaid
ovddabeallái gč. olmmošvuoigatvuođalága § 3.
Olles Mánáidkonvenšuvdna
gusto sámi mánáide
ja nuoraide ge. Konvenšuvnna
30. artihkal lea ere-noamáš dehálaš sámiide
go dat cealká ahte daidda
mánáide
geat gullet unnitlohkui dahje álgoálbmogii,
eai galgga gieldit vuoigatvuođa
ovttas iežaset joavkku eará miellahtuiguin «eallit iežaset
kultuvrra mielde, dovddastit iežaset
oskoseaset ja bálvalit oskkuset, dahje
geavahit gielaset», gč.
9. kapihttala.
Olmmošvuoigatvuođalága mearrádus
sihkkarastá ahte sámi kultuvrra
sihkkarastima ja ovddideami deastagat fuolahuvvojit Norgga rievttis.
ON-konvenšuvnna 27. artihkal
siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra (SP) lea válddahallojuvvon
Alimusrievtti mearrádusain
maŋŋágo
konven-šuvdna váldojuvvui
mielde Norgga láhkii. Alimusriekti
ii leat goassege vásihan
ahte mearrádus ja eará lágat
leat šaddan vuostálagaid.
Dat duohtadilli ahte 27. artihkal lea ožžon árvodási
Norgga láhkan, lea jáhkkimis
váikkuhan Norgga láhkii eanet
diđolašvuođa álbmotrievtti
unnitlohko- ja álgoálbmotsuodjaleami birra
go ođđa
njuolggadusat ráhkaduvvojit.
Nu ferte jáhkkit ahte konvenšuvnna
ovttastahttin geahpida dan vára
ahte konvenšuvdna ja siskkáldas
riekti šaddet vuotálagaid. Viidáseappot
lea jáhkehahtti ahte SPa
27. artihkal eará lágaid
geavaheami dulkonfáktorin
lea na-nosuvvan olmmošvuoigatvuođalága
mearridemiin.