2.3 Norgga sámepolitihka álbmotrievttálaš rámmat
2.3.1 Vealatkeahttáivuođa prinsihppa
Olmmošvuoigatvuođaid vuođđu
lea ahte buot ol-bmuin lea seamma árvu.
Geavadis leat stuora erohusat. Servodaga iešguđetlágan
joavkkuiguin meannudit iešguđet
ládje, ja dávja
gártet erohusat nissonolbmuid
ja dievdoolbmuid gaskii, dahje daid olbmuid gaskii geat gullet sierranas čearddalaš dahje oskku
joavkkuide. Máŋga olmmošvuoigatvuođamearrádusa gildet
vealaheami. Go lea gáibadus
ahte ii galgga leat vealaheapmi, de sáhttá dan atnit
sierra olmmošvuoigatvuohtan,
juoba bajimus prinsihppange, masa eará vuoigatvuođat
leat čadnojuvvon. Vealaheapmi
lea erohusmeannu-deapmi, ja nu lea go olmmoš olgguštuvvo,
heađuštuvvo
dahje oidojuvvo almmá makkárge
objektiiva ja govttolaš siva
haga. Jus erohus-meannudeapmi galgá lohkkojuvvot
vealaheapmin, de dalle das galgá leat
vuođđun
dat ahte olbmos lea eará čearddalaš duogáš,
giella, osku, politihkalaš duogáš,
opmodat, liikeivdni dahje sohkabealli.
Erohusmeannudeapmi sáhttá leat eará go
vealaheapmi. Muhtin áššiin
sáhttá erohusmeannudeamis
leat áššálaš ágga,
ovdamearkka dihte jus dárbu
lea ovddidit muhtin hearkkes joavkkuid dárbbuid dahje
nannet ássama muhtin báikkiin.
Olmmošvuoigatvuođat
suddjejit buohkaid. Lassin oppalaš olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnaide,
de leat ráhkaduvvon sierra
konvenšuvnnat ja vuoigatvuođat
muhtin vissis joavkkuide servodagas. Dat guoská erenoamážit
nissonolbmuide, mánáide,
unnitloguide ja álgoálbmogiidda.
Dain joavkkuin leat sierra konvenšuvnnat
ja vuoigatvuođat, ja dat
mearkkaša ahte sin dilli
loktejuvvo sierra dássái.
Eai konvenšuvnnat leat ráhkaduvvon
dušše
fal dan dihte vai dát joavkkut
galggaše leat seamma dásis
go eará joavkkut servodagas, muhto
danne vai sin sierra dárbbut
suddjejuvvoše. Dihto surggiin
erenoamáš konvenšuvnnain
dáidá leat stuorát
mearkkašupmi go oppalaš konvenšuvnnain,
danne go dat áššálaččat
ráddjejuvvon suorggis addet
ovttaskas olbmuide ja joavkkuide nannoset gáhttema
ja go dat sáhttet bidjat
stáhtaide eambbo doaibmangeatnegasvuođa.
2.3.2 Minoritehta vuoigatvuođat
ja erenoamáš álgoálbmotvuoigatvuođat
Sápmelaččat
leat dohkkehuvvon Norgga álgoál-bmogin.
Leat ráhkaduvvon riikkaidgaskasaš erenoamáš riektestandárddat
vai sihkkarastojuv-vošedje álgoálbmogiid
eallinvugiid bisuheapmi ja ovddideapmi. Dat riektegeatnegasvuođat
leat guovdilat ráđđehusa sámepolitihka
vuođus.
Mii álgoálbmogiidda
lea mihtilmas, lea ahte sii eai leat stuorát
servodaga stivrejeaddji álbmot.
Danne eanetlohkodemokratiija ii dáidde
váldit vuhtii minoritehta beroštumiid.
Minoritehtaid vuoigatvuođaid
sihkkarastinmekanismmaide lea dárbu,
vai mii joksat duohta demokratiija mii maid sihkkarastá minoritehtaide
mieldemearrideami ja váik-kuheami.
Eará oktasaš ášši
ollu álgoálbmogiin
lea ahte guovddáš eiseválddit
leat ovdal geahččalan
sin kultuvrra billistit, ja álgoálbmogat
leat šaddan gierdat guhkitáigásaš ovttaláhkástanpolitihka.
Dan leat Norgga sámitge
vásihan. Ii leat doarvái
cealkit ahte dakkár politihkka
lea loahpahuvvon, mii vealaha ja ovttaláhkásta.
Guhkás maŋitáigái
sáhttet bistit badjelgeahččama
váikkuhusat. Dárbu
lea positiiva doaibmabijuide mat buoridit dakkár
politihka guhkit��igásaš váikkuhusaid. Dávjá gáibiduvvo
aktiiva doaibma stáhta bealis
vai beassá divvut muhtin ráji
dain vahágiin maid kultuvrra
ja giela vuostá leat dahkan,
ja vai beassá ráhkadit
vuođu gielalaš ja
kultuvrralaš ealáskahttimii.
álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid álbmotrievttálaš suddjen
lea eambbo konkrehta, go dat olaha viidábut
ja fátmmasta eambbo surggiid
go dat suddjen mii lea riikkalaš minoritehtain
riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid
geažil maid Norga lea dohkkehan.
Okta deaŧalaš erohus
lea ahte álgoálbmogiid árbevirolaš eanan-
ja čázádatvuoigatvuođat
leat erenoamážit
suddjejuvvon. Dat lea dan dihte go sis lea guhkitáigásaš čatnasat
eananguovlluidasaset, ja go sin kultuvra lea nu nannosit čadnojuvvon
eatnama ja luondduriggodagaid atnimii. Muđui
de leat álgoálbmotvuoigatvuođat
celkojuvvon baicce leat kollektiiva vuoigatvuođat,
eaige oppalaš minoritehtavuoigatvuođat.
Giella lea guovddáš oassi
juohke kultuvrras. Máŋggas
atnet dan eanemus deaŧalažžan
go lea sáhka kultuvrralaš iešvuođa
seailluheamis. Jus sápmelaččaid
giella galggaš garvit vel
ain eambbo hedjoneami, de dat ferte doaibmat lunddolaš oassin sápmelaččaid
oppalaš eallimis, ii ge
dás ábut čujuhit
dušše muhtin
surggiide, nu go omd. skuvlii ja boazodoalloealáhussii.
Juohke giella lea ollislaš ovdanbuktinreaidu,
guorahallanráhkkanus ja oktavuođaásaheaddji
juohke suorggis eallimis. Sápmelaččaid
giela fertejit dohkkehit dakkár
reaidun, sihke ieža sápmelaččat,
muhto earátge, danne go
dat lea deaŧalaš eaktu
dasa ahte giella beassá stuorrut
ja ovdánit. Dákko
lea almmolaš giellapolitihkas
hui guovddáš rolla.
Norga lea vuolláičállán/čuovvolan
ollu riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid,
julggaštusaid ja šiehtadusaid
mat váikkuhit álgoálbmogiidda
ja čearddalaš minoritehtaide.
Art. 27 ONa 1966 konvenšuvnnas
siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra ja 1989 ILO-konvenšuvdna
nr. 169 álgoálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid
birra iešbirgejeaddji stáhtain
leat erenoamáš deaŧalaččat Norgga
sámepolitihkkii, muhto maid eará álgoálbmotreaidduin
lea mearkkašupmi. Daid gaskkas
lea ON konvenšuvdna mánáid
vuoigatvuođaid birra. Norga
dohkkehii konvenšuvnna jagi
1991 ja dat biddjojuvvui olmmošvuoigatvuođaláhkii
jagi 2003. Mánáidkonvenšuvnna
birra muitaluvvo eambbo 9. kapihttalis. Biologalaš šláddjiivuođa
konvenšuvdna maid váikkuha
sámepolitihkkii. Dat lea vuosttaš konvenšuvdna
mii fátmmasta dan ahte suddjet
ja nana bistevaš vugiin
atnit buot biologalaš šláddjiivuođa,
gč. kap. 13. Eurohpalaš lihttu
guovllu- dahje minoritehtagielaid birra doaibmagođii
jagi 1998. Lihtu ulbmil lea gáhttet
minoritehta gielaid ja dainna lágiin
seailluhit máŋggabealat
kultuvrra, gč. kap. 19.
2.3.3 Artihkal 27 ONa konvenšuvnnas siviila
ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra
Artihkal 27 ONa jagi 1966 konvenšuvnnas siviila
ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra lea guovddáš mearrádus
riikkaidgaskasaš minoritehtaid
suddjejeaddji rievttis. Olmmošvuoigatvuođalága
bokte lea dan mearrádusas
láhkastáhtus Norggas.
Jus mearrádus šaddá vuostálagaid
eará lágaid mearrádusaiguin,
de dat manná duoid eará lágaid
mearrádusaid ovddabeallái,
gč. olmmošvuoigatvuođalága § 3.
Sámelága ráhkadeami
ovdabargguin atne ar-tihkkala 27 nana riektegáldun
sámi vuoigatvuođaide,
sihke politihkalaš, kultuvrralaš ja
ekonomalaš vuoigatvuođaide.
Artihkal lei maid vuođus
go Stuoradiggi mearridii Vuođđolága § 110
a jagi 1988.
Artihkkalis daddjojuvvo ahte dain stáhtain main
leat čearddalaš,
oskkoldatlaš dahje gielalaš unnitlogut,
eai geatge galgga caggat sin vuoigatvuođa
ovttas earáiguin iežaset
joavkkus, bálvaleames iežaset
kultuvrra, dovddasteames ja bálvaleames
iežaset oskku dahje geavaheames
iežaset giela.
Diehttelas guoská dat
mearrádus sápmelaččaide.
Dat vuolgá Olmmošvuoigatvuođalávdegottis ahte álgoálbmogiin
galget artihkkala 27 mielde leat sihke oktagaslaš ja
kollektiiva vuoigatvuođat.
Muhtin vuoigatvuođain, nugo
vuoigatvuođas geavahit iežas
giela, lea mearkkašupmi
duššefal
go daid lea vejolaš geavahit
kollektiivvalaččat.
Maiddái kultuvra, vierut
ja árbevirolaš ealáhusat
eaktudit iešguđet
ládje ahte olmmoš beassá doaibmat
ovttas earáiguin. Ja dakkár
vuoigatvuođat, nugo hivvodatmediat,
oahppu ja kulturgáhtten,
sáhttet duohtadilis ollašuvvat
dušše dakkár
doaibmabijuiguin mat leat olles jovkku várás.
Artihkal 27 ii suddje dušše dakkár
stáhta meassamiid vuostá mat
gáržudit
unnitlohkosaš álbmoga
vejolašvuođaid
eallit iežas kultuvrras,
go dat geatnegahttá stáhtaid
suodjalit unnitlohkosaš álbmoga
earáid meahttiid vuostá, omd.
eará almmolaš orgánaid
dahje priváhta berošteddjiid
vuostá.
Norgga eiseválddit leat
jagi 1987 sámelága
meannudeami rájes atnán
vuođđun
ahte stáhtas lea geatnegasvuohta
positiivvalaččat
leat mielde geahččame
bearrái dan ahte sámi álbmogis
leat eavttut beassat doaimmahit iežaset
kultuvrra. Dál lea dábálaš nu
dulkon sámelága,
ahte dat bidjá gáibádusaid
eiseválddiide ásahit
positiiva doaibmabijuid ollašuhttin dihte
geatnegasvuođaideaset.
ONa Olmmošvuoigatvuođalávdegoddi,
mii goziha siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
konvenšuvnna, lea maid cealkán
mearrádusa gáibidit
doaibmabijuid mat sihkkarastet unnitlohkosaš ál-bmogiidda
beaktilis oassálastima dakkár
mearrádusaide mat sidjiide
gusket.
Guovddáš jearaldat
artihkkal 27 oktavuođas
lea leamaš movt kulturdoaba galgá dulkojuvvot,
ja dainna lágiin maiddái
movt artihkkala geatnegasvuođaid
sisdoalluge galgá dulkojuvvot.. Čállosa
teaksta suodjala mearrádusa gáhttet
ideála kultuvrra ja dakkár kultuvrralaš dovddahanvugiid
go giela ja oskku. Go lea sámiid álgoálbmotlaš dilis
sáhka, de lea dábálaš dulkot
nu, ahte mearrádus fátmmasta
sámiid ollislaš kulturdoaimmaheami ávnnaslaš eavttuidge,
ja dát gohčoduvvo maiddái
sámi kultuvrra luondduvuođđunge.
Mearrádusa mearkkašumi
sámiid riektesajádahkii
digaštallá NAČ 1984: 18
mii lea Sámiid vuoigatvuođalaš dili
birra. Máŋga ášši
mat ledje eahpečielgasat
jagi 1984, leat maŋŋil čielgan
ONa olmmošvuoigatvuođalávdegotti
geavatlaš barggus.
2.3.4 ILO-konvenšuvdna nr.
169 álgoálbmogiid
ja čearddaid birra iehčanas stáhtain
76. riikkaidgaskasaš bargokonferánsa (International
Labour Organization, ILO) mearridii jagi 1989 konvenšuvnna
nr. 169 álgoálbmogiid
ja čeardaál-bmogiid
birra iehčanas stáhtain.
Go dan dohkkehii jagi 1990, de Norga mearridii ahte dat galgá gustot
sápmelaččaide. Sápmelaččat
ledje dohkkehuvvon Norgga álgoálbmogin
ovdalgo konvenšuvnna ledje šiehtadan gárvásii
ja dasa vuolláičállán.
Dohkkehanproseassa bokte nannejuvvui sápmelaččaid álgoálbmotstáhtus.
Muhtin áiggiid lea leamaš digaštallan
das, man viidát ILO-konvenšuvnna álgoálbmotdoaba váikku-ha.
Ii leat eahpádus das, ahte sápmelaččat čáhket
konvenšuvnna definišuvdnii,
gč. konvenšuvnna
art. 1 (b). Stuoradiggige dovddahii
čielgasit,
ahte nu lea.
ILO-konvenšuvnna nr.
169 váldoprinsihppa lea,
ahte álgoálbmogiin
lea riekti seailluhit ja ovddidit iežaset
kultuvrra, ja eiseváldiin
geatnegasvuohta mearridit doaibmabijuid mat dorjot dan dan barggu.
ILO-konvenšuvdna nr. 169 ásaha álgoál-bmogiid
riektesuddjema unnimusstandárddaid.
Konvenšuvnnas leat mearrádusat álgoálbmogiid
rievttis mearridit iežaset
ekonomalaš, sosiála
ja kultuvrralaš ovddideami,
oahppat iežaset giela ja ásahit
iežaset ásahusaid
mat ovddastit sin go sis lea eiseválddiin
dahkamuš. Muđui
konvenšuvdna dohkkeha álgoálbmogiid dáhtu
ja dárbbu hálddašit iežaset ásahusaid
, iežaset eallinvugiid ja
iežaset ekonomalaš ovddideami. Dat
mearkkaša ahte sii dohkkehit álgoálbmogiid
dáhtu seailluhit ja ain ovddidit
iežaset identitehta, giela
ja oskku iezaset ruovtturiikka rámmaid
siskkobealde. Konvenšuvnnas
leat muđui mearrádusat
earret eará eananvuoigatvuođain,
barggaheamis ja bargoeallimis, oahpahusas, oajus ja dearvvašvuođas.
Konvenšuvnna art. 2 mielde
lea konvenšuvnna váldoprinsihppa
ahte
«ráđđehusain
lea ovddasvástádus
ovddidit , dan álbmoga oassálastimiin
geasa dat gullá, ja bidjat
johtui bálddalas ja systemáhtalaš doaibmabijuid
maiguin gáhtte daid ol-bmuid
vuoigatvuođaid ja dáhkida
ahte sin oppalašvuohta adnojuvvo
gutnis». Dakkár
doaibmabijut galget sihkkarastit ahte dan álbmoga
olbmot geasa dát guoská,
besset atnit ávkki vuoigatvuođain
ja vejolašvuođain seamma
ládje go álbmot
muđui. Muđui
galget doaibmabijut dievaslaččat
ollašuhttit daid olbmuid sosiála,
ekonomalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid
ja gudnejahttit sin sosiála ja
kultuvrralaš identitehta, árbevieruid
ja ásahusaid. Dan prinsihpa čiekŋudit ja
nannejit art. 4:s nr 2 gos mearriduvvo ahte stáhta
lea geatnegahttojuvvon atnit gutnis álgoálbmogiid čielga
daddjojuvvon dáhtu go álggahuvvojit
doaibmabijut mat sáhttet čuohcit
ovttaskas olbmui dahje álgoálbmot ásahusaide,
opmodahkii, kultuvrii, bargui ja birrasii. Sápmelaččaid
dáfus mearkkaša
dat ahte doaibmabijut mat váikkuhit
namuhuvvon surggiide eai sáhte álggahuvvot
jus sápmelaččain
leat čielga hálidusat
ja vuoruheamit. Lea ovddemustá Sámediggi,
mii lea sápmelaččaid álbmotválljen
orgána mii sáhttá buktit
cealkámušaid
mat geatnegahttet sámiid
bealis.
ILO-konvenšuvnna nr.
169 dohkkehemiin lea ráđđehus
geatnegahttojuvvon ráđđádallat
dainna álbmogiin masa dat
guoská, heivvolaš prosedyraiguin
ja erenoamážit
sin ovddasteaddji ásahusaid
bokte, jus fal árvvoštallet ráhkadit
ođđa
lágaid dahje hálddahuslaš doaibmabijuid
mat njuolgga sáhttet dasa čuohcit,
gč. art. 6. Dien geatnegasvuođa
boađusin leat prosedyrat
daidda ráđđádallamiidda
mat leat gaskal eiseválddiid
ja Sámedikki.
Norga raporte ILOi konvešuvnna
nr. 169 birra organiašuvnna
njuolggadusaid mielde, ja Sáme-diggi
muitala iežas oaiviliid
njuolga ILOi. Boahtte raporten galgá leat
jagi 2008.
Ovddit raporteremis, jagi 2003, lei Bondevik II-ráđđehusa finnmárkkuláhkaevttohus
(Od.prp.nr. 53 (2002 – 2003)) guovddážis
sihke ráđđehusa
ja Sámedikki raporttain,
ja ILO áššedovdi
lávdegotti meannudeamis.
ILO áššedovdi lávdegoddi
lei álggus kritihkalaš ráđđádallanprosessii
ovdalgo láhkaevttohus biddjojuvvui
ovdan. Stuoradikki justiisalávdegoddi čađahii
dan dihte lasseráđđádallamiid Sámedikkiin
ja Finnmárkku fylkkasuohkaniin
go finnmárkkuláhka
galggai ráhkaduvvot, gč. árv.
O. nr. 80 (2004 – 2005).
Vaikko leat ge eŋgelas
ja ránska álgoteavsttat
mat leat álbmotrievttalaččat čadni,
de lea departemeanta ráhkadan
eahpealmmolaš jorgalemiid
dárogillii ja davvisámegilli.
Jagi 2007 divodedje daid jorgalemiid muhtin muddui, sihke danne
vai giella heivešii doabageavaheapmái
mii lea boahtán dohkkeheami rájes
mii lei jagi 1990, ja maid danne vai beassá meattáhusaid
divvut. Eŋgelas original-teaksta
ja divoduvvon jorgaleamit
dárogillii
ja davvisámegillii leat ráđđehusa
neahttasiidduin mat leat sámepolitihka
birra.
2.3.5 Eurohparáđi rámmakonvenšuvdna nationála
unnilogu álbmogiid gáhttema
birra
Eurohpa rámmakonvenšuvdna nationála
unnitlogu álbmogiid gáhttema
birra mearriduvvui Eurohparáđi
ministtar lávdegottis jagi
1994 ja Norga dohkkehii dan konvenšuvnna
jagi 1999. Rámmakonvenšuvdna
lea vuosttaš juridihkalaš čadni máŋggariikkagaskasaš šiehtadus
das ahte gáhttet unnitlogu álbmogiid. Go
dohkkehedje konvenšuvnna,
de daddjojuvvui ahte sámit
devdet daid eavttuid mat leat jus galget gohčoduvvot
nationála unnitlogu álbmogin
konvenšuvnna mielde. Sámediggi
lea gal dadjan ahte ii Norgga nationála
unnitlogu álbmogiid politihkka galgga
fátmmastit sámiid
ja dat čujuha sámiid
vuoigatvuođaide mat sis
leat ILO-konvenšuvnna nr.
169 mielde, gč. Sd.prp.
nr. 80 (1997 – 1998) ja Sd.dieđ. nr.
15 (2000 – 2001). Norga lea liikká álbmotrievttálaččat čadnojuvvon
Rámmakonvenšuvnna
geatnegasvuođaide, maiddái
sámiid ektui.
2.3.6 ON-julggaštus álgoálbmotvuoigatvuođaid
birra
ON-julggaštus álgoálbmotvuoigatvuođaid
birra mearriduvvui ONa dievasčoahkkimis čakčamánu
13. beaivvi 2007. Julggaštus
ii leat álbmorievttálaš čadni
dokumeanta, muhto dat lea deaŧalaš láidesteaddjin viidáset
barggus go galgá celkojuvvot makkár
vuoigatvuođat álgoálbmogiin
leat. Julg-gaštus mearkkaša
erenoamáš ollu
daidda riikkaide main álgoálbmogat
orrot, ja main eai leat dohkkehan ILO-konvenšuvnna nr.
169.
Julggaštusbargu lea bistán máŋga
jagi. Jagi 1993 bijai Olmmošvuoigatvuođakommišuvnna
bargojoavku álgoálbmogiid
várás
ovdan álgoálbmot-julggaštusevttohusa. Dan
evttohusa meannudii muhtin bargojoavku Kommišuvnnas
dassážiigo bođii
loahpalaš evttohus guhkilmas šiehtadallamiid
maŋŋel
ja de dat mearriduvvui Olmmošvuoigatvuođaráđis
jagi 2006. Dievasčoahkkin
mearridii álgoálbmotjulggaštusa
stuora eanetloguin. 4 riik-ka, Austrália,
Kánada, Ođđa Zealánda
ja USA jienastedje julggaštusa vuostá.
álgoálbmogiid
ovddasteaddjit ja ONa miellahttoriikkat barge lahkalagaid ovttas
dainna teavsttain. Norgga sáttagottis
dan bargojoavkui mii barggai julggaštusteavsttain,
leat leamaš Norgga eiseválddit
ja Sámedikki ovddasteaddjit.
Norgga eiseválddit leat ovttasráđiid
Sámedikkiin ja sámi
organisašuvnnaiguin leamaš aktiivvalaččat
oččodit áigái
julggaštusa.
Miehtá máilmmi
leat álgoálbmogat
eanemus marginaliserejuvvon joavkkut servodagas. Go dohkkeha álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid muhtin ON-dokumeanttas,
de lea dat deaŧalaš reaidun
nanneme álgoálbmogiid sajádaga.
Vaikko julggaštus ii leat
ge rievttálaččat čadni,
de das lea goit garra ávžžuhus
stáhtii ahte dat galgá dohkkehit álgoálbmogiid eanan-
ja riggodatvuoigatvuođaid.
Sámit garrasit deattuhit álgoálbmogiid
vuoigatvuođajulggaštusa
barggu. Vaikko máŋga
dain vuoigatvuođain mat
leat julggaštusas leat čađahuvvon
Norggas ovdamearkka dihte finnmárkkulága bokte
ja gulahallanšiehtadusa
bokte mii lea šihttojuvvon
gaskal ráđđehusa ja
Sámedikki miessemánu
11. beaivvi 2005, de lea julggaštus
deaŧalaš signálan
das makkár oaidnu stáhtas lea
oppalaččat álgoálbmotvuoigatvuođaid
hárrái.
Julggaštusas čállojuvvo máilmmi álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid birra. Julggaštusas
leat mearrádusat sihke dan
birra go lea sáhka vuođđodárbbuin
nu go biepmus, dearvvašvuođas
ja oahpus, ja mearrádusat
das movt galgá geavahit árbevirolaš resurssaid
ja eatnamiid. Julggaštus
duođašta álgoálbmogiid
eanan- ja luondduriggodagaid maid sii árbevirolaččat
leat oamastan, váldán
dahje atnán. Diet vuoigatvuođat
leat ráddjejuvvon guoskat dan
vuoigatvuhtii ahte oamastit, atnit, ovddidit ja mearridit daid eatnamiid
ja riggodagaid mat sis leat odne árbevirolaš čanastumi dihte.
Julggaštusa mearrádusat
eananvuoigatvuođaid birra,
artihkkal 26:s ja muđui
sáhttet dulkojuvvot iešguđetlágan
vugiin. álgoálbmogiid
eananvuoigatvuođat Norggas
leat definerejuvvon ILO-konvenšuvnna
169:s. .
Stuorámus digaštallan julggaštusbarggu áiggi
lea leamaš álgoálbmogiid
iešmearridanvuoigatvuođa
birra. Váldočoahkkima
jienasteamis buvttii Norga dulkonjulggaštusa álgoálbmogiid
iešmearridanvuoigatvuođa
birra mas deattuhuvvo ahte dat vuoigatvuohta galgá geavahuvvot
stáhta territoriealla integritehta
siskkobealde, ja ahte Norggas dat adnojuvvo leat vuhtii váldojuvvon gustovaš ortnegiid
ja vuoigatvuođaid bokte
mat čuvvot Norgga lága.
Go dohkkeha iešmearridanrievtti
sámiide, de dat čuovvu
dan oainnu mii Norggas lea leamaš máŋga
jagi, ee. guovtti ovddit váldo
stuoradiggedieđáhusas sámepolitihka
birra (Sd.dieđ. nr. 55 (2000 – 2001)
ja Sd.dieđ. nr. 33 (2001 – 2002)).
Čujuhus
lea maid árvalussii S. nr.
110 (2002 – 2003), čuoggái
5.2.1 iešmearrideami doahpaga
birra.
Julggaštusas boahtá čielgasit ovdan
ahte iešmearrideapmái
gullá maid dat ahte álgoálbmogiin
lea vuoigatvuohta friddja bargat iežaset
ekonomalaš, sosiála
ja kultuvrralaš ovdánahttimiin.
Dan seammás de ii sáhte iešmearridan
vuoigatvuođa geavahettiin doaibmat
ON-lihtu ja ONa olmmošvuoigatvuođakonvešuvnnaid
vuostá.
álgoálbmogiin
lea, go sii atnet iežaset
iešmearridanvuoigatvuođa, riekti
autonomiijii dahje iešmearrideapmái
dakkár áššiin
mat gusket sin siskkáldas
ja báikkálaš áššiide,
ja sis lea maid riekti oažžut
ruhtadanvuogádaga iežaset
iešmearridandoaimmaide gč.
art. 4. Go dohkkeha dien rievtti iešmearrideamis
nu movt lea čállojuvvon
julggaštussii, de gáibiduvvo
ahte álgoálbmogiin
lea ollislaš ja beaktilis oassálastin
demokráhtalaš servodagas,
ja dakkár mearrádusproseassain
mat leat sidjiide relevánta.
Mii lea sámiid iešmearridanvuoigatvuohta
konkrehtalaččat
ii leat vel áibbas čielggaduvvon. Ráđđehus
bidjá vuođđun
dan ahte iešmearridanvuoigatvuođa
digaštallamis mas ferte
leat dat digaštallan mii
doahpaga sisdoallu lea, ja movt iešmearridanvuoigatvuohta sáhttá čađahuvvot
praktihkalaš politihkkan.
Go muhtin álbmogis lea riekti
iešmearrideapmái,
de dat ii iešalddis sisttisdoala
dan seamma dain diliin gos vuoigatvuohta sáhttá čadnojuvvot
muhtin álbmogii mii orru
okto muhtin geográfalaččat
ráddjejuvvon guovllus, ja
gos vuoigatvuohta lea čadnojuvvon
muhtin álbmogii mii orru
bieđgguid ja dakkár
guovlluin gos orrot maid eará čearddalaš joavkkut. Sápmelaččaid
mieldemearridanvuoigatvuođa ásaheami
ferte maid árvvoštallat
vejolaš riikkaidgaskasaš presedeansaváikkuhusaid
ektui. Go lagat galgá mearridit
sámiid rievtti iešmearrideapmái,
de dat lea miellagiddevaš go álgoálbmogiid iešmearridanriekti
galgá hábmejuvvot
eará stáhtain.
Geahča maiddái
Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 3.1.
álgoálbmotjulggaštusa álggus
daddjojuvvo ahte álgoálbmogiid
dilli lea iešguđetlágan
guovllus guvlui ja riikkas riikii, ja ahte nationála
ja guovllu iešvuođaid
mearkkašupmi ja erohusat
historjjálaš ja
kultuvrralaš duogážis
galget váldojuvvot mielde árvvoštallamiin.
Dat mearkkaša ahte vuoigatvuođat
mat čužžot julggaštusas
fertejit čađahuvvot dakkár
vugiin mii lea heivehuvvon ovttaskas álgoálbmogii.
Sámi iešmearrideapmi
lea, norgalaš oktavuođas, gažaldat
das n·kcego min demokr-htalaš vuog·dat
addit s·mi veahkadahkii doarv·i v·ikkuhanf·mu
riikkagott·laš politihkalaš proseassaide
ja mearr·dusaide mat gusket sidjiide.
Norggas leat muhtin ráje
politihkalaš ášše-suorggit
relevánta ja dain lea stuora
mearkkašupmi sámiide. Dakkár áššiin
sáhttá iešmearridanrievtti
atnit dakkár riektin ahte
olbmuin lea dadjamuš ja
ahte lea riekti mieldemearridit, dakkár áššiin mat
gusket sápmelaččaide
dego okta joavku. Go diekkár
oassálastin- ja dadjamušrievtti
galgá čađahit,
de sáhttá bidjat
vuođđun
guovttelágan vuoigatvuođaid. álggus
vuos, de sáhttá leat
sáhka dakkár
rievttis ahte okto mearridit dakkár áššiin
mat dušše
gullet sápmelaččaide,
namalassii kultuvrralaš ja
gielalaš autonomiija. Ovdamearkkat
dasa sáhttet leat doaibmabijut
mat gusket sámegillii ja
Sámi ovdánahttinfondii
1.
Nubbi lea ahte sáhttá leat
sáhka dan rievtti birra
ahte galgá leat duohta,
beaktilis oassálastin almmolaš válddi čađahemiin
sihke dakkáriin mat gusket
sápmelaččaide
ja dan servodahkii mas sii leat oassin, ovdamearkka dihte go lea sáhka
dakkár mearridemiin mat
gusket areála-plánemii
ja resursageavaheapmái.
Oassálastinrievt-ti sáhttá čađahit
ráđđádallamiid
bokte, ja geatnegasvuohta ráđđádallat
dainna álgoálbmogiin
mii lea namuhuvvon julggaštusas.
Norggas lea ráđđádallan
geatnegasvuohta implementerejuvvon ráđđádallanvugiid
bokte mat leat gaskal stáhta eiseválddiid
ja Sámedikkiid, ja dat lea ILO-konvenšuvnna
nr. 169 artihkkala 6 mielde. Riekti oassálastit
luondduriggodagaid hálddašeamis
sáhttá čađahuvvot
dakko bokte ahte Sámediggi
nammada áirasiid oktasaš stivrenorgánaide,
nu movt Finnmárkoopmodahkii
ja guovllu boraspirelávdegottiide.
Namuhuvvon vuoigatvuođat
galget geavatlaččat
ovddemustá čađahuvvot
Sámedikki čađa,
mii lea álbmotválljen orgána
ja mas lea mearridan- ja ráđđádallanváldi.
Vaikko iešmearridandoahpagis
ii leat čielga sisdoallu,
de leat ráđđehus
ja Sámediggi ságastallan
praktihkalaš doaibmabijuid birra
vai sáhttá čađahit sámi
mearridanválddi ja mieldemearrideami
dálá njuolggadusaid
siskkobealde. Muhtin doaibmabijut leat čađahuvvon
nu movt finnmárkkuláhka
ja ráđđádallanprosedyrat.
Muhtimat leat
ovddiduvvon Stuoradiggái,
dego ođđa
mearrádusat plána-
ja huksenláhkii mas lea čállojuvvon Sámedikki
cealkinválddi birra plánaáššiin.
Muhtin eará doaibmabijuid
leat árvvoštallame
dahje daid leat ráđđádallame,
nu go ovdamearkka dihte evttohusa mii lea boahtán Finnmárkku
riddoguolástanlávdegottis.
Evttohus lea Finnmárkku sáltečáhceguolásteami hálddašeapmái
oassálastit ja dat evttohusat
mat bohte Sámi vuoigatvuođalávdegotti
II:s.
Lea dárbu viidáseappot
bargat dainna bargguin ahte mearridit maid sápmelaččaid
iešmearridanriekti konkrehtalaččat
sáhttá sisttisdoallat.
Muđui lea jáhkehahtti
ahte dat čovdosat maid Norggas
gávdnet sáhttet
deattuhuvvot riikkaidgaskasaš ovdáneamis
go lea sáhka álgoálbmogiid
iešmearridanrievttis. Ráđđehus
ovdeha ahte sámi iešmearrideami
gárgedeapmi vuosttažettiin
galgá dáhpá-huvvat
dálá sorjjasmeahttun
ja demokráhtalaš stáhta
siskkabealde, ja Norgga dálá geográfalaš rájáid
siskkabealde.
2.3.7 Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna
evttohus
Davviriikkalaš áššedovdi
joavku geigii iežas davviriikkalaš sámekonvenšuvnna čállosa
oktan evttohusain čakčat
2005. Suoma, Ruoŧa ja Norgga ráđđehusat
leat ovttaoaivilis das ahte bargat viidáseappot
davviriikkalaš sámekonvenšuvnnain, álggus
vuos dakko bokte ahte ain bargat našuvnnalaččat
mas čuovvolit gulaskuddancealkámušaid
ja maid váikkuhusguorahallamiid.
Muhtin bargojoavku mas leat áirasat
Bargo- ja searvádahttindepartemeanttas,
Justiisadepartemeanttas, Olgoriikadepartemeanttas ja Sámedikkis
lea bargan nationála čuovvolemiin
konvenšuvdnačállosa
hárrái,
ja dat geigii iežas raportta
golggotmánu 3. beaivvi 2007.
Jurdda lea ahte sámeministarat ja
sámediggepresideanttat boahtte oktasaš čoahkkimii
mii lea čakčat
2008, leat čielggadan iežaset
posišuvnnaid.
Konvenšuvdnačálus,
maid muhtin davviriikkalaš áššedovdi joavku
lea ráhkadan, atná vuođđun
ahte sápmelaččat leat álgoálbmogat
Suomas, Ruoŧas ja Norggas. Čállosa
leat ráhkadan daid riikkaidgaskasaš veahkkeneavvuid
bokte maidda dat golbma riika leat čadnojuvvon. Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna mihttomearrin
evttohuvvo «
duođaštit
ja nannet dakkár vuoigatvuođaid sámi álbmogii
vai dat beassá sihkkarastit
ja ovddidit iežas giela,
kultuvrra, iežaset ealáhusaid
ja servodateallima dainna lágiin
ahte riikkarájit hehttejit
nu unnán go vejolaš»,
gč. ekspeartajoavkku evttohusa
1. artihkkala.
Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna
evttohusas lea sápmelaččaid
iešmearridan riekti mearriduvvon
3. artihkkalis. Dasa lassin de sisttisdoallá konvenšuvdnaevttohus mearrádusaid
maiguin leat jurddašan konkretiseret
iešmearrideami rievtti sisdoalu. erenoamáš guovddážis
leat dat mearrádusat mat
leat sámedikki válddi
birra mearridanproseassain. Sámekonvenšuvnna
evttohusas lea Ruoŧa, Suoma
ja Norgga sámedikkiide addojuvvon
váldi dahje sierramuddosaš mieldemearrideapmi,
mii lea dan duohken man deaŧalaš dat
ovttaskas ášši lea
sápmelaččaid
beroštumiide (artihkkal
14 jna.). álggus vuos mearriduvvo Sámediggái
riekti okto mearridit dakkár áššiin
main Sámedikkis lea nationála
dahje riikkaidgaskasaš rievtti
bokte váldi dan dahkat (artihkal
15). Viidáseappot lea nu
ahte almmolaš eiseválddit
galget šiehtadallat Sámedikkiin
dakkár áššiin mat
leat hui deaŧalaččat sápmelaččaide
(artihkal 16). Evttohusas maid daddjojuvvo ahte galgá leat
cealkinriekti ja riekti Sámedikkis
leat ovddastuvvon almmolaš ráđiin
ja lávdegottiin (artihkal
17). Muđui de galgá Sámediggái
addojuvvot vejolašvuohta
deaivvadit nationála čoahkkimiin
gos besset čilget iežaset
oainnu dakkár áššiin
main lea mearkkašupmi sápmelaččaide
(artihkal 18). Sámedikkiin
lea riekti ovddastit sápmelaččaid
riikkaidgaskasaččat,
ja dat lea mearriduvvon evttohusa 19. artihkkalis. Joatkkabargu álgoárvalusain
sáhttá leat deaŧalaš go áigumuš lea
ovddidit sámiid iešmearridanvuoigatvuođa
ja mearridit dan sisdoalu.