3.3 Lullisápmelaččat
Lullisámi báikkit
lea bieđgguid stuorra guovllus
davvin Ránu rájes
gitta máttás
Femundena rádjai. Lassin ásset
vel muhtimat Rennebu gielddas guđet
barget bohccuiguin Trollheimenis.
Lullisámi guovllus lea
boazodoallu dehálaš.
Eanaš bearrašat
leat buori muddui muhtin láhkai
laktasan boazodollui. Boazoealáhus
lea danne dehálaš identitehtamearka
lullisápmelaččaide
ja lea leamaš ja lea ain
lullisámi giela ja kultuvrra
bisuheami eaktu.
Boazodoallu gáibida eatnamiid,
ja lea danne rašši
sisabahkkemiidda. Váldohástalus
Nordlándda ja Davvi-Trøndelága
boazoguohtunguovllui-de lea sihkkarastit areálaid
ja hehttet ollu massimiid boraspiiriide. Váldohástalus
Mátta-Trøndelága/Hedmárkku
boazoguohtunguovlluide lea fas sihkkarastit buriid doallodiliid,
ja doarvái areálaid
maŋŋil
go boazodoallu máŋgga
vuoigatvuođavertniid bokte
eanaeaiggádiiguin massii
guohtuneatnamiid (gč. 20.3.4
kap. boazodoalu birra).
Máttásápmelaččain
leat lagaš oktavuođat
riikkarájáid rastá.
Earret eará leat árbevirolaš boazojohtimat
eanaš leamaš oarjjás-nuorttas,
mii dološ rájes
lea mielddisbuktán náitalemiid
ja nu maid lagaš sohka-
ja bearašoktavuođaid riikkarájá rastá.
Máttásápmelaččat
ledje njunnošis sámi
organisašuvdnabarggus. Daniel
Mortensson ja Elsa Laula Renberg, goappašagat
lullisápmelaččat, álggiiga čohkket sápmelaččaid
olles riikkas vuosttaš sámečoahkkimii
jagi 1917.
Lullisámi guovllus lea
duodji (duetjie) guovddáš kulturguoddi
ja identitehtahábmejeaddji.
Duodjeoahpahus lei árbevirolaččat
bearrašis, muhto ođđaáigásaš servodatrievdama
geažil ii leat dát šat
diehttelas.
Lullisápmelaččat
leat bieđggus ássama
geažil leamaš hirbmat
rašit dáruiduhttinpolitihka
ektui ja dan váikkuhusaide.
Máŋgga
guovllus lea lullisámegiella
masá jávkan, ja
lea stuorra hástalus ealáskahttit
giela ja kultuvrra, nu ahte dat šaddá oassi árgabeaivvis.
Lullisápmelaččat leat
almmatge garrasit bargan bisuhit ja ealáskahttit
lullisámi kultuvrra ja giela. Lullisámi
kulturguovddážat
Saemien Sijte (Snoasa) ja Sijti Jarnge (Aarborde) leat leamaš dehálaččat
dán oktavuođas.
Bieđgguid ássan
lea váddudan ásahit
sierra lullisámi mánáidgárdefálaldagaid. Oahppofálaldat
lullisámi oahppiide lea ovddimustá sámeskuvllain árborddis,
Snoasas, Brekkenis ja vel Elgå bajásšaddanguovddážis.
Lullisámi oahpahus ruovttuskuvllain
lea gáiddusoahpahusa vuođul.
Hui ollu lullisámi oahpaheaddjit
váilot ja oahpponeavvutge.
3.3.1 Lullisámegiella
Lullisámegiella lea garrasit
deddojuvvon, ja dušše
moadde čuođis hállet
giela. Stuorra gaskkat gáibidit
ollu lullisámi giella- ja
kulturbargguin. Snoasa gielda gullá 2008
rájes sámegiela giellanjuolggadusaid
hálddašanguvlui. Dát
lea hirbmat dehálaš doaibmabidju
lullisámi giela ja kultuvrra
nannemii. Snoasa gielda sáhttá boahtteáiggi šaddat
dehálaš resursan
lullisámegiela nannemis
ja ovdánahttimis, ovdamearkka
dihtii dearvvasvuođabálvalusasge,
gč. 8 kap.
Eurohpalaš lihtu regiovnna
ja vehádatgielaid áššedovdi lávdegoddi
dovddaha raporttastis vuorjašuvvama
das, mo Norga lea čađahan
lihtu, ja ahte lullisámegiella lea
hirbmat rašis dilis. Lávdegotti
mielas danne dárbbašuvvojit
dalán doaibmabijut mat galget
sihkkarastit ahte lullisámegiella šaddá ealli
giellan Norggas, áinnas
oahpahusas. Lávdegoddi ávžžuha
dán áššis eanet
ovttasbarggu gaskal Norgga ja Ruoŧa eiseválddiid.
Lea stuorra dárbu oahpaheaddjiide guđiin
lea lullisámi gelbbolašvuohta, ráhkadit
lullisámi oahpponeavvuid
ja nannet lullisámi oahpahusa
vuođđooahpahusas.
Dasto lea dárbu lullisámegiela rávesolbmuid
oahpahussii/alfabehtenprográmmii.
Lullisámi giellagelbbolašvuohta
dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggisge
ferte buoriduvvot. Ráđđehus áigu
sámegiela doaibmaplána
barggu oktavuođas vel nannet
lullisámi giela ja kultuvrra. Sámediggi,
Nordlándda, Davvi-Trøndelága,
Lulli-Trøndelága
ja Hedmárkku fylkkagielddat,
Snoasa gielda ja earát bovdejuvvojit
searvat dán bargui.
Sámedikkis lea ovttasbargošiehtadus Nordlándda,
Davvi-Trøndelága,
Lulli-Trøndelága
ja Hedmárkku fylkkagielddaiguin,
mii lea ovttasbarggus vuođđu
lullisámi diliid birra. Šiehtadus
nanne ahte lullisámi servodaga
ferte nannet ja sáhttit ovddidit
dan eavttuid mielde. Bealit leat ovttaoaivilis ahte dárbbašuvvojit
doaibmabijut ealáskahttit
lullisámegiela.
Govus 3.3 Oarjielsamien dájve
Sámediggi jođiha
prošeavtta man ulbmil lea
ráhkadit elektrovnnalaš teakstameannudeapmái
sámi divvunprográmma.
Dát teknologiija šaddá dehálaš veahkkeneavvun áimmahuššat
ja ovddidit sámegiela. Davvisámegillii
ja julevsámegillii lea ráhkaduvvon
divvunprográmma ja stávendárkkistus. Dehálaš doaibman
nannet lullisámegiela lea
lullisámi geavaheaddjiidege
háhkat IT-reaidduid veahkkin riektačállimii.
Lullisámi divvunprográmmabargu álggii
jagi 2008. Prošeavtta leat
Sámediggi ja máŋga
departemeantta ruhtadan, ja dat galgá leat
gárvvis jagi 2010 mielde.
3.3.2 Lullisámi regiovnnat
ja ásahusat
Lullisámi guovlu gokčá stuorra
geografálaš guovllu. Organisatoralaččat
ja politihkalaččat
lea dán guovllus
máŋggalágan ássanminsttar
ja infrastruktuvra. Fylkkagielddaid ja Sámedikki
gaskasaš ovttasbargošiehtadusas
leage danne lullisámi guovlu
juogaduvvon golmma regiovdnan – davviregiovdnan, gaskaregiovdnan
ja lulliregiovdnan.
Davviregiovdna ollá Sáltoduoddaris Nordlánddas
gitta Davvi-Trøndelága
fylkkarádjái.
Sijti Jarnge árborddis
rahppui formálalaččat
jagi 1987 ja bargá ealáhus-
ja kulturáššiiguin. Dán
barggus ohcalit ovttasbarggu sihke fágalaččat,
kultuvrralaččat ja
politihkalaččat
Norggas ja rájáid
rastá. Guovddáš doaimmaha
diehtojuohkima, kursadoaimmaid, kulturgáhttema,
diehtočohkkema, girjjiid ja
publikašuvnnaid ráhkadeami
ja almmuheami sámi historjjá birra.
Sijte Jarnges lea ovttas Nordlándda
fylkkagirjerájuin ovddasvástádus
jođihit lullisámi
girjebusse. Kulturguovddážis
lea lagaš ovttasbargu ja ovddasvástádus
sámi kulturpárkii
Májájávrris.
Lullisámegiella
oahpahuvvo mánáid-
ja nuoraidskuvlladásis árborddi
sámeskuvllas ja muhtin mánáid-
ja nuoraidskuvllain muđui fylkkas.
Joatkkaskuvlladásisge oahpahuvvo sámegiella,
ja lea čađahuvvon sámegieloahpahus
rávisolbmuidkursan. árborddis
lea mánáidgárdi
gos lea fálaldat sámi
kultuvrras ja giellamovttiidahttimis.
Åarjelsaemien Teatere/Sydsamisk
teater ásahuvvui jagi
1985. Teáhter jođihuvvo
Muoffies ja Deartnás, gč. 14.11.2
kap.
Eanaš lullisámi
g
askaregiovdnii gullá olles
Davvi-Trøndelága
fylka.
Saemien Sijte organisašuvdna
Snoasas ásahuvvui kultursearvin
jagi 1964. Golggotmánus
1980 rahppui viessu virggálaččat.
Saemien Sijte galgá lassin
museadoaimmaide vel bargat kulturáššiiguin
boahttevuođa ektui. Váldoulbmil
lea nannet lullisámi identitehta
ja searvevuođadovddu. Saemien Sijtes
leat dál ásahusat
nugo Sámediggi, Duodtjie
instituhta, Davvi-Trøndelága
Reinsamelag ja Davvi-Trøndelága boazodoallohálddahus.
Saemien Sijte dárbbaša
stuorát saji ja lea ráhkkanišgoahtán
viiddidit visttis, gč. 14.6
kap.
Åarjel-Saemiej skuvles Snoasas
lea vuođđo-skuvlafálaldat dálolaččaide
ja internáhttaoahppiide.
Dasa lassin lea ollu doaibma gáiddusoahpahusoahppiide
guđet vel sáhttet
gaskkohagaid orrut skuvllas ja internáhtas.
Skuvllas lea álggahuvvon
lullisámi mánáidgárdi.
Gråangke joatkkaskuvlla ovddasvástida eatnigielaoahpahusa
lullisámegielas. Skuvlii lea
virgáduvvon lullisámi
oahpaheaddji. Sierra oahppijoavkkus oahpahuvvo lullisámegiella
ja skuvla oahpaha vel earáge joatkkaskuvllaid
oahppiid gáiddusoahpahusa bokte.
Gråangke joatkkaskuvla fállá vel duoji
joatkkakursan.
Olav Duun joatkkaskuvllas lea oahpahusfálaldat
boazodoalus.
Davvi-Trøndelága
allaskuvla, Levoŋká ossodagas,
lea sierra ovddasvástádus
fállat oahpahusa lullisámegielas
ja kultuvrras allaskuvladásis,
gč. 12.3.2 kap.
Snoasas lea lullisámi
báhppa ja báhpakantuvra,
gč. 17 kap. Dasto lea
NRK SámiRadios kantuvra Snoasas.
Lulliregiovdna ollá davvin
Muoráhkas gitta Engerdála
rádjai máttás.
Boksa 3.1 Lullisámi kulturfestivála
Lullisámi kulturfestivála
ulbmil lea ásahit kultuvrralaš ja
sosiála deaivvadanbáikki sápmelaččaide
Norgga- ja Ruoŧa-bealde
lulimus lullisámi guovlui.
Dat lágiduvvo juohke nuppi
jagi ja vurrolagaid Norgga- ja Ruoŧa-bealde. Festivála
lágiduvvui vuosttaš geardde
Plassjes jagi 2002. Jagi 2008 čavčča
lágiduvvo kulturfestivála
Funäsdalenis.
Festiválas leat doaimmat
nugo máŋggalágan «duodje-bájiid» rájes
gitta semináraide ja kultuvrralaš doaluide,
nugo konsearttaide, teáhterčájalmasaide
ja dáidda- ja duodječájáhusaide.
Festiválas leat sihke muosáhusat, hervvoštallamat,
oahpahallamat ja olbmuid deaivvadeapmi.
Lullisámi kulturfestivála lágidit
sámi organisašuvnnat Norgga-
ja Ruoŧabealde, namalassii Aajege – Sámi
giella- ja gelbbolašvuođaguovddáš,
Fjällmuseet ja Rørosmuseet, ja verddegielddat Härjedalen
ja Plassje.
Aajege–sámegiella
ja gelbbolašvuođaguovddáš ásahuvvui
golggotmánu 10. b. 2005,
ja doaibmá sámegieloahpahusa čoahkkananbáikin
guovllu skuvllaide. ásahusa eaiggáduššet
Lulli-Trøndelága fylkkagielda,
Hedmárkku fylkkagielda ja Plassje
gielda. Guovddáš barggut
leat oahppodoaibmabijut, sámi
giellabargu, fierpmádathuksen
ja diehtojuohkin. Barggu ulbmil lea ealáskahttit,
bisuhit ja nannet sámegiela
ja sámekultuvrra oahpahettiin sámegiela,
kultuvrra ja ealáhusa. Diehtojuohkin
lullisámi kultuvrra ja giela
birra lea dehálaš dán
barggus. Dáppe lea vel fágaoahpahus
boazodoalus.
Plassje joatkkaskuvla ovddasvástida sámegieloahpahusa
joatkkaskuvladásis, ja fállá gáiddusoahpahusa
eará skuvllaide lulliregiovnnas
ja dan olggobealde.
Lulli-Trøndelága
fylka lea duvdán
Rørosmuseii ovddasvástádusa
seailluhit ja gaskkustit sámi
kulturárbbi regiovnnas, ja
lea ásahan bissovaš sámi
virggi jagi 2002 rájes,
gč. 14.8.3 kap.
Brekkena bajásšaddama
ja báikegotti guovddáš Plassjes
lea «Sørsamisk opplæring på heimeskolen» nammasaš prošeavttain
lea okta dan golmma lullisámi
guovllu resursaskuvllas main lea sámegieloahpahus.
Brekkenis lea dál sámegiela
oahpahus ja fáddaoahpahus,
ja guovddáš fállá vel
gáiddusoahpahusa/johttioahpaheaddji
eará skuvllaide mat leat
Lulli-Trøndelágas
ja Hedmárkkus.
Jagi 2001 álggahii Sámediggi
5-jagáš giellamovttiidahttinprošeavtta
Svahke bajásšaddanguovddážis
Engerdálas.Dán duogáš lei
earret eará sámegielfálaldat
Svanke bajásšaddanguovddážis.
Giellaáddejupmi, kulturvierut
ja árbevirolaš huksenvierut
ledje oasit das maid oahppit ohppe. Engerdála
gildii lea Bargo- ja searvadahttindepartemeanta jagi 2007 ja jagi
2008 bušeahtain juolludan
500 000 ruvnno jahkásaččat
vai bargu joatká, gč.
11.2.1.1 kap.
Lulli-Trøndelága
ja Hedmárkku
Boazodoallohálddahus lea
Plassjes.