Sámepolitihkka

3.3 Lullisápmelaččat

Lullisámi báikkit lea bieđgguid stuorra guovllus davvin Ránu rájes gitta máttás Femundena rádjai. Lassin ásset vel muhtimat Rennebu gielddas guđet barget bohccuiguin Trollheimenis.

Lullisámi guovllus lea boazodoallu dehálaš. Eanaš bearrašat leat buori muddui muhtin láhkai laktasan boazodollui. Boazoealáhus lea danne dehálaš identitehtamearka lullisápmelaččaide ja lea leamaš ja lea ain lullisámi giela ja kultuvrra bisuheami eaktu.

Boazodoallu gáibida eatnamiid, ja lea danne rašši sisabahkkemiidda. Váldohástalus Nordlándda ja Davvi-Trøndelága boazoguohtunguovllui-de lea sihkkarastit areálaid ja hehttet ollu massimiid boraspiiriide. Váldohástalus Mátta-Trøndelága/Hedmárkku boazoguohtunguovlluide lea fas sihkkarastit buriid doallodiliid, ja doarvái areálaid maŋŋil go boazodoallu máŋgga vuoigatvuođavertniid bokte eanaeaiggádiiguin massii guohtuneatnamiid (gč. 20.3.4 kap. boazodoalu birra).

Máttásápmelaččain leat lagaš oktavuođat riikka­rájáid rastá. Earret eará leat árbevirolaš boazojohtimat eanaš leamaš oarjjás-nuorttas, mii dološ rájes lea mielddisbuktán náitalemiid ja nu maid lagaš sohka- ja bearašoktavuođaid riikkarájá rastá.

Máttásápmelaččat ledje njunnošis sámi organisašuvdnabarggus. Daniel Mortensson ja Elsa Laula Renberg, goappašagat lullisápmelaččat, álggiiga čohkket sápmelaččaid olles riikkas vuosttaš sámečoahkkimii jagi 1917.

Lullisámi guovllus lea duodji (duetjie) guovddáš kulturguoddi ja identitehtahábmejeaddji. Duodjeoahpahus lei árbevirolaččat bearrašis, muhto ođđaáigásaš servodatrievdama geažil ii leat dát šat diehttelas.

Lullisápmelaččat leat bieđggus ássama geažil leamaš hirbmat rašit dáruiduhttinpolitihka ektui ja dan váikkuhusaide. Máŋgga guovllus lea lullisámegiella masá jávkan, ja lea stuorra hástalus ealáskahttit giela ja kultuvrra, nu ahte dat šaddá oassi árgabeaivvis. Lullisápmelaččat leat almmatge garrasit bargan bisuhit ja ealáskahttit lullisámi kultuvrra ja giela. Lullisámi kulturguovddážat Saemien Sijte (Snoasa) ja Sijti Jarnge (Aarborde) leat leamaš dehálaččat dán oktavuođas.

Bieđgguid ássan lea váddudan ásahit sierra lullisámi mánáidgárdefálaldagaid. Oahppofálaldat lullisámi oahppiide lea ovddimustá sámeskuvllain árborddis, Snoasas, Brekkenis ja vel Elgå bajásšaddanguovddážis. Lullisámi oahpahus ruovttuskuvllain lea gáiddusoahpahusa vuođul. Hui ollu lullisámi oahpaheaddjit váilot ja oahppo­neavvutge.

3.3.1 Lullisámegiella

Lullisámegiella lea garrasit deddojuvvon, ja dušše moadde čuođis hállet giela. Stuorra gaskkat gáibidit ollu lullisámi giella- ja kulturbargguin. Snoasa gielda gullá 2008 rájes sámegiela giellanjuolggadusaid hálddašanguvlui. Dát lea hirbmat dehálaš doaibmabidju lullisámi giela ja kultuvrra nannemii. Snoasa gielda sáhttá boahtteáiggi šaddat dehálaš resursan lullisámegiela nannemis ja ovdánahttimis, ovdamearkka dihtii dearvvasvuođabálvalusasge, gč. 8 kap.

Eurohpalaš lihtu regiovnna ja vehádatgielaid áššedovdi lávdegoddi dovddaha raporttastis vuorjašuvvama das, mo Norga lea čađahan lihtu, ja ahte lullisámegiella lea hirbmat rašis dilis. Lávdegotti mielas danne dárbbašuvvojit dalán doaibmabijut mat galget sihkkarastit ahte lullisámegiella šaddá ealli giellan Norggas, áinnas oahpahusas. Lávdegoddi ávžžuha dán áššis eanet ovttasbarggu gaskal Norgga ja Ruoŧa eiseválddiid.

Lea stuorra dárbu oahpaheaddjiide guđiin lea lullisámi gelbbolašvuohta, ráhkadit lullisámi oahpponeavvuid ja nannet lullisámi oahpahusa vuođđooahpahusas. Dasto lea dárbu lullisámegiela rávesolbmuid oahpahussii/alfabehtenprográmmii. Lullisámi giellagelbbolašvuohta dearvvasvuođa- ja sosiálasuorggisge ferte buoriduvvot. Ráđđehus áigu sámegiela doaibmaplána barggu oktavuođas vel nannet lullisámi giela ja kultuvrra. Sámediggi, Nordlándda, Davvi-Trøndelága, Lulli-Trøndelága ja Hedmárkku fylkkagielddat, Snoasa gielda ja earát bovdejuvvojit searvat dán bargui.

Sámedikkis lea ovttasbargošiehtadus Nordlándda, Davvi-Trøndelága, Lulli-Trøndelága ja Hedmárkku fylkkagielddaiguin, mii lea ovttasbarggus vuođđu lullisámi diliid birra. Šiehtadus nanne ahte lullisámi servodaga ferte nannet ja sáhttit ovddidit dan eavttuid mielde. Bealit leat ovttaoaivilis ahte dárbbašuvvojit doaibmabijut ealáskahttit lullisámegiela.

Govus 3.3 Oarjielsamien dájve

Sámediggi jođiha prošeavtta man ulbmil lea ráhkadit elektrovnnalaš teakstameannudeapmái sámi divvunprográmma. Dát teknologiija šaddá dehálaš veahkkeneavvun áimmahuššat ja ovddidit sámegiela. Davvisámegillii ja julevsámegillii lea ráhkaduvvon divvunprográmma ja stávendárkkistus. Dehálaš doaibman nannet lullisámegiela lea lullisámi geavaheaddjiidege háhkat IT-reaidduid veahkkin riektačállimii. Lullisámi divvunprográmmabargu álggii jagi 2008. Prošeavtta leat Sámediggi ja máŋga departemeantta ruhtadan, ja dat galgá leat gárvvis jagi 2010 mielde.

3.3.2 Lullisámi regiovnnat ja ásahusat

Lullisámi guovlu gokčá stuorra geografálaš guovllu. Organisatoralaččat ja politihkalaččat lea dán guovl­lus máŋggalágan ássanminsttar ja infrastruktuvra. Fylkkagielddaid ja Sámedikki gaskasaš ovttasbargošiehtadusas leage danne lullisámi guovlu juogaduvvon golmma regiovdnan – davviregiovdnan, gaskaregiovdnan ja lulliregiovdnan.

Davviregiovdna ollá Sáltoduoddaris Nordlánddas gitta Davvi-Trøndelága fylkkarádjái.

Sijti Jarnge árborddis rahppui formálalaččat jagi 1987 ja bargá ealáhus- ja kulturáššiiguin. Dán barggus ohcalit ovttasbarggu sihke fágalaččat, kultuvrralaččat ja politihkalaččat Norggas ja rájáid rastá. Guovddáš doaimmaha diehtojuohkima, kursadoaimmaid, kulturgáhttema, diehtočohkkema, girjjiid ja publikašuvnnaid ráhkadeami ja almmuheami sámi historjjá birra. Sijte Jarnges lea ovttas Nordlándda fylkkagirjerájuin ovddasvástádus jođihit lullisámi girjebusse. Kulturguovddážis lea lagaš ovttasbargu ja ovddasvástádus sámi kulturpárkii Májájávrris.

Lullisámegiella oahpahuvvo mánáid- ja nuoraidskuvlladásis árborddi sámeskuvllas ja muhtin mánáid- ja nuoraidskuvllain muđui fylkkas. Joatkkaskuvlladásisge oahpahuvvo sámegiella, ja lea čađahuvvon sámegieloahpahus rávisolbmuidkursan. árborddis lea mánáidgárdi gos lea fálaldat sámi kultuvrras ja giellamovttiidahttimis.

Åarjelsaemien Teatere/Sydsamisk teater ásahuvvui jagi 1985. Teáhter jođihuvvo Muoffies ja Deartnás, gč. 14.11.2 kap.

Eanaš lullisámi g askaregiovdnii gullá olles Davvi-Trøndelága fylka.

Saemien Sijte organisašuvdna Snoasas ásahuvvui kultursearvin jagi 1964. Golggotmánus 1980 rahppui viessu virggálaččat. Saemien Sijte galgá lassin museadoaimmaide vel bargat kulturáššiiguin boahttevuođa ektui. Váldoulbmil lea nannet lullisámi identitehta ja searvevuođadovddu. Saemien Sijtes leat dál ásahusat nugo Sámediggi, Duodtjie instituhta, Davvi-Trøndelága Reinsamelag ja Davvi-Trøndelága boazodoallohálddahus. Saemien Sijte dárbbaša stuorát saji ja lea ráhkkanišgoahtán viiddidit visttis, gč. 14.6 kap.

Åarjel-Saemiej skuvles Snoasas lea vuođđo-skuvlafálaldat dálolaččaide ja internáhttaoahp­piide. Dasa lassin lea ollu doaibma gáiddusoahpahusoahppiide guđet vel sáhttet gaskkohagaid orrut skuvllas ja internáhtas. Skuvllas lea álggahuvvon lullisámi mánáidgárdi.

Gråangke joatkkaskuvlla ovddasvástida eatnigielaoahpahusa lullisámegielas. Skuvlii lea virgáduvvon lullisámi oahpaheaddji. Sierra oahppijoavkkus oahpahuvvo lullisámegiella ja skuvla oahpaha vel earáge joatkkaskuvllaid oahppiid gáiddusoahpahusa bokte. Gråangke joatkkaskuvla fállá vel duoji joatkkakursan. Olav Duun joatkkaskuvllas lea oahpahusfálaldat boazodoalus.

Davvi-Trøndelága allaskuvla, Levoŋká ossodagas, lea sierra ovddasvástádus fállat oahpahusa lullisámegielas ja kultuvrras allaskuvladásis, gč. 12.3.2 kap.

Snoasas lea lullisámi báhppa ja báhpakantuvra, gč. 17 kap. Dasto lea NRK SámiRadios kantuvra Snoasas.

Lulliregiovdna ollá davvin Muoráhkas gitta Engerdála rádjai máttás.

Aajege–sámegiella ja gelbbolašvuođaguovddáš ásahuvvui golggotmánu 10. b. 2005, ja doaibmá sámegieloahpahusa čoahkkananbáikin guovllu skuvllaide. ásahusa eaiggáduššet Lulli-Trøndelága fylkkagielda, Hedmárkku fylkkagielda ja Plassje gielda. Guovddáš barggut leat oahppodoaibmabijut, sámi giellabargu, fierpmádathuksen ja diehtojuohkin. Barggu ulbmil lea ealáskahttit, bisuhit ja nannet sámegiela ja sámekultuvrra oahpahettiin sámegiela, kultuvrra ja ealáhusa. Diehtojuohkin lullisámi kultuvrra ja giela birra lea dehálaš dán barggus. Dáppe lea vel fágaoahpahus boazodoalus.

Plassje joatkkaskuvla ovddasvástida sámegiel­oahpahusa joatkkaskuvladásis, ja fállá gáiddusoahpahusa eará skuvllaide lulliregiovnnas ja dan olg­gobealde.

Lulli-Trøndelága fylka lea duvdán Rørosmuseii ovddasvástádusa seailluhit ja gaskkustit sámi kulturárbbi regiovnnas, ja lea ásahan bissovaš sámi virggi jagi 2002 rájes, gč. 14.8.3 kap.

Brekkena bajásšaddama ja báikegotti guovddáš Plassjes lea «Sørsamisk opplæring på heimeskolen» nammasaš prošeavttain lea okta dan golmma lullisámi guovllu resursaskuvllas main lea sáme­gieloahpahus. Brekkenis lea dál sámegiela oahpahus ja fáddaoahpahus, ja guovddáš fállá vel gáiddus­oahpahusa/johttioahpaheaddji eará skuvllaide mat leat Lulli-Trøndelágas ja Hedmárkkus.

Jagi 2001 álggahii Sámediggi 5-jagáš giella­movttiidahttinprošeavtta Svahke bajásšaddan­guovddážis Engerdálas.Dán duogáš lei earret eará sámegielfálaldat Svanke bajásšaddanguovddážis. Giellaáddejupmi, kulturvierut ja árbevirolaš huksenvierut ledje oasit das maid oahppit ohppe. Engerdála gildii lea Bargo- ja searvadahttindepartemeanta jagi 2007 ja jagi 2008 bušeahtain juolludan 500 000 ruvnno jahkásaččat vai bargu joatká, gč. 11.2.1.1 kap.

Lulli-Trøndelága ja Hedmárkku Boazodoallohálddahus lea Plassjes.