4.3 Sámi servodahkii oasáiduvvan
Sámedikki, Statskonsult
ja Gielda- ja guovlodepartemeantta gohččuma
mielde iskkai Agenda 2002:s guovtti joavkku sápmelaččaid
gaskkas – aiddo čálihuvvon
sápmelaččaid sámi
jienastuslohkui ja sámi duogáža
olbmuin guđet eai ane iežaset
sápmelažžan, makkár
miellaguottut sis leat sámi áššiide.
Raporttas «De nye samene»
1 (ođđa
sápmelaččat) boahtá ovdan
ahte «ođđa sápmelaččat» soitet
leat dovdan ahte sin eai ane ollesárvosaš sápmelažžan
dat sápmelaččat
guđet leat sámi
guovlluin eret ja gos sámegiella
lea diehttelassan sámi identihtas.
Dasto muitaluvvo ahte soapmásat
daid «ođđa sápmelaččain» dávjá eai searvva
digaštallamiidda ja ságastallamiidda
mat leat sámegillii sámi ásahusain
ja mediain. Soapmásat lohket
vel ahte eai dieđe leatgo
sii dálá sámenjunnošiid
ja sámi guovddášguovlluid sápmelaččaid
beales bures boahtimat sámi
servodahkii. «Ođđa sápmelaččat» dovddahedje
datte stuorra beroštumi
oahppat sámegiela ja háliidit
oassálastit máŋgga láhkai
iežaset gealbbuin, ideaiguin
ja evttohusaiguin sámi servodaga
nannemis.
Sámi servodahkii lea
dál dehálaš hástalussan
defineret sámevuođa
nu ahte nu ollu sápmelaččat
go vejolaš galget inkluderejuvvot
dán definišuvdnii.
De šaddáge
válljet go ferte mearridit galgágo
muhtin sámi mánáidgárdi
leat daid mánáid
várás
guđiin lea sámegiella
eatnigiellan, vai inkluderet daid sámi
mánáidge
guđet eai máhte
sámegiela. Jus eai leat doarvái
pedagogalaš resurssat de soaitá váikkuhit
nu ahte sámegiella vuoittáhallo
dárogillii.
Sámi lihkadusas lea váldoguovdilastin leamaš seailluhit
ja ovddidit sámi kultuvrra
ja giela, ja seailluhit ja nannet sámi
servodaga sápmelaččaid
iežaset eavttuid mielde.
Vai šaddá nana
ja ealas sámi servodat lea
dán rádjai eanaš giddejuvvon
fuomášupmi searvevuođa árvvuide
ja norpmaide, ja juksat oktasaš áddejumi
sámi identitehtas. Dehálaš oassin
dán proseassas lea sámi
searvevuhtii inkluderen.
Sámegiella lea dehálaš identitehta-
ja kulturguoddi. Giella symbolisere ja gaskkusta sámi
eallinvuogi, sámi árvvuid ja
miellaguottuid ja sámi kultuvrra.
Giella sihkkarastá sámi
ereliiggášvuođa
ja ahte sámi vuođđoárvvut
sirdojit buolvvas bulvii. Sámegiela
ovdánahttin ođđaáigásaš giellan, ovdánahttá ja
viiddida sámi kultuvrrage
ođđaáigásaš kultuvran,
ja bidjá ođđaáigásaš áddejumi dasa
mii sámevuohta lea dálá servodagas.
Ollu sápmelaččat
leat dáruiduhttinpolitihka
geažil manahan sámegiela.
Ollugiidda lea váldoášši
go galgá ruovttoluotta fas
ožžut
sámi identitehta, leamaš giela
fas ruovttuiduhttit.
Giela mearkkašumi dihtii
lea dehálaš ahte
eanebut ožžot vejolašvuođa
oahppat sámegiela. Sámegiella
ii leat dattetge áidna identitehtamearka
sámi servodagas. Gullevašvuohta
báikegoddái,
sohka ja árbevierut leat
máŋgasiidda dehálaččat.
Dasa lassin leat sámi symbolat
nugo bivttasvierut, duodji, luohti jna. dehálaččat
sámi identitehtii. Ollugiidda
lea maid oassálastin sámepolitihkas
vuohki mo beassat sámi servodahkii.
Soapmásat dattege dovdet
ahte leat duvdojuvvon eret sámi
searvevuođas go eai hálddaš giela.
Iežas sámi
identitehta hálddašeapmi šaddá diekko
bokte hástalussan dasa ahte
inkluderejuvvo ollesárvosaš sápmelažžan
sámi searvevuhtii. Sáhttá leat
váttis ja bávččas
alcces dovddastit ahte ii juvssa iežas
servodaga kultuvrralaš ja gielalaš ideálaid.