5.3 Sohkabeliid dásseárvu
Ráđđehus áigu čađahit
dakkár politihka mii addá nissoniidda
ja albmáide ovttalágan
vejolašvuođaid
ja duohta dásseárvvu.
Vaikke nissoniin ja albmáin
formálalaččat
leat seamma vuoigatvuođat
dán riikkas, de lea ain
guhkes geaidnu ovdal go leat duohta ovttalágan
vejolašvuođat. Ráđđehus áigu
sohkabeliid meannudit guovtte láhkai
gokko dat dárbbašuvvo
vai šaddá dievas dásseárvu,
bargat dásseárvvu ovdii
lágaid nuppástuhtidettiin
ja bargo- ja servodateallima ordnedettiin, muhto maiddái digaštallama,
diehtojuohkima ja miellaguottuid rievdadeaddji barggu
bokte.
Bargu dásseárvvu
ovdii ferte čađahuvvot
sihke barggus ja ruovttus. Barggus áigu
ráđđehus
sihkkarastit seamma bálkká ovttaárvosaš bargui,
ja bargat dan ala ahte sihke nissonat ja albmát
besset buotlágan virggiide.
Ruovttus lea ulbmil ahte galgá leat
dássidis ovddasvástádus-
ja bargojuohkin.
Departemeanttaid dásseárvobargu siskkilda
sámi albmáid
ja nissoniid dilige. Sihke nisson- ja albmárolla
sámi servodagas lea nuppástuvvamin,
ja lea dehálaš ahte
dákkár nuppástusat
dohkkehuvvojit ja heivehuvvojit sámi
servodahkii. Dásseárvobargu galgá nappo
láhččojuvvot
buot eallinmuttuide ja buot servodatsurggiide. Dehálaš lea
ahte lea dihtomielalaš dasa
ahte buot dásseárvobargu
ferte fátmmastit goappašiid
sohkabeliid. Go strategiijaid ja doaibmabijuid galgá árvvoštallat,
de galgá goappašiid
sohkabeliid dillái giddet fuomášumi,
dallege go dihto doaibmabijut galget leat njuolga nuppi sohkabeali várás.
Lea dehálaš álggahit dásseárvobarggu
jo mánáidgárddis
sihkkarastin dihtii ahte gánddat
ja nieiddat ožžot ovttalágan
bajásšaddandili
eaige báidno stereotypiijaide
dahje daid kultuvrralaš erohusaide
maid ii dáhtoše.
Sámi servodagas lea gullevašvuohta sámi
ealáhusaide ain alla árvvus,
ja ollu gánddat bissot vuođđoealáhusain.
Dán bokte háhket
gánddat alcceseaset dehálaš kultur-
ja ealáhusgealbbu. Sin mielas
sáhttáge
orrut ahte lea stuorra gaska gaskal daid árvvuid
maidda bajásgessojit ja
daid árvvuid maid skuvla sidjiide
oahpaha. Dát soaitá leat
okta daid sivain go dušše
oasáš Sis-Finnmárkku
sámi albmáin
gazzet alit oahpu, nissoniid ektui: Kárášjogas
ja Guovdageainnus lea sullii 30 pst. nissoniin alit oahppu
(2006), ja lea alimusaid gaskkas riikkas.
Dehálaš dásseárvobargu ovddasguvlui
dáid guovlluin lea danne oččodit
sámi albmáid
alit ohppui, ja láhčit
dili dasa ahte gealbu maid sii leat háhkan,
sáhttá geavahuvvot ođđa
ealáhusain. Lea dehálaš ahte
sámi nieiddatge ožžot
ovttaárvosaš vejolašvuođa
beassat vuođđoealáhusaide
nugo boazodollui.
Bargu miellaguottuid ektui lea dásseárvobarggus
dehálaš.
Dievddut-searvi Guovdageainnus bargá buriid miellaguottuid
ektui sámi albmáid
gaskkas. Dásseárvu
lea dehálaš eará sámi
searvebargguinge. Dat guokte nissonorganisašuvnna Sáráhkká ja
Sámi nissonforum leat guhká bargan
dásseárvvu
ja áigeguovdilis áššiid
ovddas, mat gusket nissoniid dillái
sámi servodagas.
5.3.1 Dásseárvobargu almmolaš doaimmahusain
Mánáid-
ja dásseárvodepartemeanttas
lea váldo-ovddasvástádus ráđđehusa
dásseárvopolitihkkii,
muhto visot departemeanttain lea dásseárvoovd-dasvástádus iežaset
politihkkasurggiin. Dásseárvobargu
lea vuođđuduvvon
Láhkii dásseárvvu
birra oktan daid láhkaásahusaiguin,
ja lága §1 a váguha
almmolaš eiseválddiid
visot servodatsurggiin bargat doaibmilit, ulbmillaččat
ja plána mielde sohkabeliidgaskasaš dásseárvvu
ovdii. Bargoaddi galgá bargat
doaibmilit, ulbmillaččat
ja plána mielde dásseárvvu
ovdii iežas doaimmas. Bargoeallima
organisašuvnnain lea vástideaddji
doai-bmageatnegasvuohta iežaset doaibmasuorggis.
Doaimmathusat mat lágas leat
váguhuvvon čállit
jahkedieđáhusa,
galget jahkedieđáhusas
válddahallat dan duohta dili
doaimma dásseárvvu hárrái.
Galget vel válddahallat
doaibmabijuid mat leat álggahuvvon
ja doaibmabijiuid mat leat jurddašuvvon álggahuvvot dásseárvvu
ovddideami ektui ja heađuštan
dihtii guovttelágan meannudeami
dán lága
vuostá. Almmolaš eiseválddit
ja almmolaš doaimmat mat
eai leat geatnegasat čállit jahkedieđáhusa,
galget addit válddahallama
vástideaddji jahkebušeahtas.
Fylkkamánnit váguhuvvojit jahkásaččat
juolludanreivviid bokte leat gielddaide veahkkin dásseárvobarggus,
ja gielddat bealisteaset leat váguhuvvon bargat
doaibmilit dásseárvvu
ovdii sihke bargoaddin ja daid politihkkasurggiin maid hálddašit.
Dásseárvo-
ja vealahanáittardeaddjis
lea váldobargun bargat vuostá vealaheami
ja ovddidit dásseárvvu beroškeahttá earret
eará sohkabealis, čearddalašvuođas, doaibmavádjitvuođas,
gielas, religiovnnas, seksuála
sojus ja agis. áittardeaddji duvddabargu
mearkkaša ee.:
fuomášit
ja čujuhit vealaheaddji diliid
ja diliid mat doibmet vuostá ovttalágan
meannudeami
oalgguhit dihtomielalašvuhtii
ja leat duvddan miellaguottuid ja láhttemiid nuppástuhttimii
addit dieđuid, doarjaga
ja oaivadeami bargguin dásseárvvu
ovddideami ja vealaheami vuostá
rávvet ja oaivadit čearddalaš máŋggabealatvuođa
birra bargoeallimis almmolaš ja
priváhta surggiid bargoaddiide
gaskkustit máhtu
ja ráhkadit duođašteami
dásseárvvu birra
ja gozihit vealaheami lági
ja duhkodaga
leat čoahkkananbáikin
ja diehtojuohkinguovddážin
mii láhčá guoskevaš doaimmaheaddjiide
ovttasbarggu
5.3.1.1 Sámedikki dásseárvobargu
Dásseárvoláhka
váguha nappo almmolaš ásahusaide
doaibma- ja válddahallangeatnegasvuođa
sohkabeliid dásseárvvu
ovddideami dáfus. Sámediggi
lea dákkár ásahus,
ja galgá danne doaibmilit
bargat dásseárvvuin
iežas doaimmas ja daid surggiin
maid Sámediggi hálddaša, našunála
dásseárvopolitihka rámmaid
siskkobealde.
Sámedikkis lea vel politihkalaš ovddasvástádus
sámi servodagas leat duvddan
dásseárvobarggus.
Dat bargu maid Sámediggi
dál bargá, dieđihuvvo
Sámedikki dievasčoahkkimii
jahkásaš dásseárvopolitihkalaš válddahallamis.
Sámediggi, ovttas sámi
organisašuvnnaiguin, bargá dásseárvvu
strategiijadokumeanttain. Barggu loahppa galgá leat doaibmaplána
mii galgá biddjot Sámedikki
ovdii 2008 giđa mielde. Mánáid-
ja dásseárvodepartemeanta
sáhttá leat
fágalaš ja ekonomalaš veahkkin
plána strategalaš doaibmabijuide,
vai buoriduvvo dásseárvu
gaskal nissoniid ja albmáid
dán doaibmaplánas,
go dat lea Sámediggái
gullevaš.
Jagis 2001 ledje Sámedikkis
84 pst. álbmotválljejuvvomiin
albmát. Doaibmi dásseárvopolitihkalaš barggu
bokte Sámedikki beales,
válljejuvvojedje 2005 sámediggeválggas Sámediggái
51 pst. nissonat. Diggi válljii
vuosttaš geardde nissona sámediggepresideantan,
ja Sámediggeráđis
leat nissonat eanetlogus.
Sámediggi bivddii dásseárvomáhttoguovddáža
Fredrikkes hage 2006 giđa iskat
dásseárvvu
Sámi ovddidanfoanddas. Iskan čájehii
ahte hui unnán nissonolbmot
ohcet foanddas ruđa, ahte
ohcciin lea čielga erohus
sohkabeliid gaskkas, ja hui ollu stivrajođiheaddjit
geat ledje albmát, ohce
ruđa.
2007 giđa lágidii
Sámediggi davviriikkalaš sámi
dásseárvokonferánssa.
Konferánssa prošeaktajođiheaddjin
lei Sámi Nissonforum. Konferánssa
mihttomearri lei fátmmastit sámi
dásseárvobarggu dálá davviriikkalaš ovttasbargui
dan bokte ahte dásseárvvu
ja sohkabealleguoskevaš áššiid
sámi servodagas galggai čuvget.
Konferánsa meannudii sohkabealleperspektiivvas
sámi servodaga servodatdiliid
erenomážit – ja eamiálbmotservodagaid
oppalaččat.
Sámi parlamentáralaš ráđđi
juohká jahkásaččat
sámi dásseárvobálkkašumi.
Dán dásseárvobálkkašumi
ulbmil lea oalgguhit rahčat
albmáid ja nissoniid gaskasaš dásseárvvu
ja dásseárvvu
ovddidemiin riikkarájáid
rastá sámi
servodagas.
Geahča maiddái
Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 1.2.
5.3.1.2 Dásseárvu
boazodoalus
árbevirolaš sámi
servodagas bajásgessojuvvojit
nieiddat ja gánddat guovtte
láhkai, muhto ledje guhkás ovttadásis
formála vuoigatvuođaid dáfus.
Ovdamearkka dihtii sáhtte
sihke nissonat ja albmát
oamastit ealuset. Dál ii leat
olus sadji ođđaálgiide mahkáš boazodilis.
Dát mearkkaša
ahte dušše
okta mánáin
sáhttá váldit
badjelasas ealu, ja earát
fertejit fas ohcat eará fidnobarggu.
Ođđa
boazodoallolágas mii doaibmagođii
suoidnemánu 1. b.
2007 lea mearrádus ahte
náittosguim-mežat/ovttasássit
náittosdilis/ovttasássandilis
sáhttiba doalahit goabbatge
siidaoasi. Dát lea dehálaš dásseárvopolitihkalaš ulbmil
go eanaš doalloovttadagaid
dássážii
leat oamastan almmáiolbmot
ja almmáiolbmot daid jođihit.
Náitaleamis leat doalloovttadagat ovttastuvvon
oktan doalloovttadahkan.
Dán jágáš boazodoallošiehtadusain
biddjojuvvojedje nissoniid dilit doaibmabijuid hábmema vuođđun. Šiehtadallanoasehasat
leat dasa mielas ahte boazodoalu ovttadássásašvuođa
ovddidanbargu galgá joatkašuvvat.
Dan geažil sohpe oasehasat
joatkit nissondili erenoamáš áŋgiruššama boazodoalus.
Dát dagaha earret eará lasi doaibmadoarjagiid
daidda doalloovttadagaide main nissonat okto leat eaiggádat,
lasi beallalašdoarjagiid,
ruhtavárremiid nissondiliid
ovddideaddji doarjagiidda, ja vel várrejuvvon
dutkanruđaid boazodoallo-nissoniid árbedieđu
kártemii ja duođašteapmái.
Dán jagi šiehtadallamiin
sohpe maiddái ásahit
ođđa
oasseulbmila Boazodoalu árvoháhkanprográmmii.
Oasseulbmil lea «Veahkehit lasihit dietnasa bohcco lassibuktagiid ávkkástallamiin».
Dannego nissonat eanaš buvttadit
bohccos lassibuktagiid earret eará duddjomiin,
de váikkuha dakkár
oasseulbmil boazodoallonissoniid čalmmusteapmái
ja sin čálmmusteapmái árvoháhkama
ovddideaddjin boazodoalus.