Sámepolitihkka

5.3 Sohkabeliid dásseárvu

Ráđđehus áigu čađahit dakkár politihka mii addá nissoniidda ja albmáide ovttalágan vejolašvuođaid ja duohta dásseárvvu. Vaikke nissoniin ja albmáin formálalaččat leat seamma vuoigatvuođat dán riikkas, de lea ain guhkes geaidnu ovdal go leat duohta ovttalágan vejolašvuođat. Ráđđehus áigu sohkabeliid meannudit guovtte láhkai gokko dat dárbbašuvvo vai šaddá dievas dásseárvu, bargat dásseárvvu ovdii lágaid nuppástuhtidettiin ja bargo- ja servodateallima ordnedettiin, muhto maiddái digaštallama, diehtojuohkima ja miella­guottuid rievdadeaddji barggu bokte.

Bargu dásseárvvu ovdii ferte čađahuvvot sihke barggus ja ruovttus. Barggus áigu ráđđehus sihkkarastit seamma bálkká ovttaárvosaš bargui, ja bargat dan ala ahte sihke nissonat ja albmát besset buotlágan virggiide. Ruovttus lea ulbmil ahte galgá leat dássidis ovddasvástádus- ja bargojuohkin.

Departemeanttaid dásseárvobargu siskkilda sámi albmáid ja nissoniid dilige. Sihke nisson- ja albmárolla sámi servodagas lea nuppástuvvamin, ja lea dehálaš ahte dákkár nuppástusat dohkkehuvvojit ja heivehuvvojit sámi servodahkii. Dásseárvobargu galgá nappo láhččojuvvot buot eallinmuttuide ja buot servodatsurggiide. Dehálaš lea ahte lea dihtomielalaš dasa ahte buot dásseárvobargu ferte fátmmastit goappašiid sohkabeliid. Go strategiijaid ja doaibmabijuid galgá árvvoštallat, de galgá goappašiid sohkabeliid dillái giddet fuomášumi, dallege go dihto doaibmabijut galget leat njuolga nuppi sohkabeali várás.

Lea dehálaš álggahit dásseárvobarggu jo mánáidgárddis sihkkarastin dihtii ahte gánddat ja nieiddat ožžot ovttalágan bajásšaddandili eaige báidno stereotypiijaide dahje daid kultuvrralaš erohusaide maid ii dáhtoše.

Sámi servodagas lea gullevašvuohta sámi ealáhusaide ain alla árvvus, ja ollu gánddat bissot vuođđoealáhusain. Dán bokte háhket gánddat alcceseaset dehálaš kultur- ja ealáhusgealbbu. Sin mielas sáhttáge orrut ahte lea stuorra gaska gaskal daid árvvuid maidda bajásgessojit ja daid árvvuid maid skuvla sidjiide oahpaha. Dát soaitá leat okta daid sivain go dušše oasáš Sis-Finnmárkku sámi albmáin gazzet alit oahpu, nissoniid ektui: Kárášjogas ja Guovdageainnus lea sullii 30 pst. nissoniin alit oahppu (2006), ja lea alimusaid gaskkas riikkas.

Dehálaš dásseárvobargu ovddasguvlui dáid guovlluin lea danne oččodit sámi albmáid alit ohppui, ja láhčit dili dasa ahte gealbu maid sii leat háhkan, sáhttá geavahuvvot ođđa ealáhusain. Lea dehálaš ahte sámi nieiddatge ožžot ovttaárvosaš vejolašvuođa beassat vuođđoealáhusaide nugo boazodollui.

Bargu miellaguottuid ektui lea dásseárvobarggus dehálaš. Dievddut-searvi Guovdageainnus bargá buriid miellaguottuid ektui sámi albmáid gaskkas. Dásseárvu lea dehálaš eará sámi searvebargguinge. Dat guokte nissonorganisašuvnna Sáráhkká ja Sámi nissonforum leat guhká bargan dásseárvvu ja áigeguovdilis áššiid ovddas, mat gusket nissoniid dillái sámi servodagas.

5.3.1 Dásseárvobargu almmolaš doaimmahusain

Mánáid- ja dásseárvodepartemeanttas lea váldo-ovddasvástádus ráđđehusa dásseárvopolitihkkii, muhto visot departemeanttain lea dásseárvoovd-dasvástádus iežaset politihkkasurggiin. Dásseárvobargu lea vuođđuduvvon Láhkii dásseárvvu birra oktan daid láhkaásahusaiguin, ja lága §1 a váguha almmolaš eiseválddiid visot servodatsurggiin bargat doaibmilit, ulbmillaččat ja plána mielde sohkabeliidgaskasaš dásseárvvu ovdii. Bargoaddi galgá bargat doaibmilit, ulbmillaččat ja plána mielde dásseárvvu ovdii iežas doaimmas. Bargo­eallima organisašuvnnain lea vástideaddji doai-bmageatnegasvuohta iežaset doaibmasuorggis. Doaimmathusat mat lágas leat váguhuvvon čállit jahkedieđáhusa, galget jahkedieđáhusas válddahallat dan duohta dili doaimma dásseárvvu hárrái. Galget vel válddahallat doaibmabijuid mat leat álggahuvvon ja doaibmabijiuid mat leat jurddašuvvon álggahuvvot dásseárvvu ovddideami ektui ja heađuštan dihtii guovttelágan meannudeami dán lága vuostá. Almmolaš eiseválddit ja almmolaš doaimmat mat eai leat geatnegasat čállit jahkedieđáhusa, galget addit válddahallama vástideaddji jahkebušeahtas.

Fylkkamánnit váguhuvvojit jahkásaččat juolludanreivviid bokte leat gielddaide veahkkin dásseárvobarggus, ja gielddat bealisteaset leat váguhuvvon bargat doaibmilit dásseárvvu ovdii sihke bargoaddin ja daid politihkkasurggiin maid hálddašit.

Dásseárvo- ja vealahanáittardeaddjis lea váldobargun bargat vuostá vealaheami ja ovddidit dásseárvvu beroškeahttá earret eará sohkabealis, čearddalašvuođas, doaibmavádjitvuođas, gielas, religiovnnas, seksuála sojus ja agis. áittardeaddji duvddabargu mearkkaša ee.:

• fuomášit ja čujuhit vealaheaddji diliid ja diliid mat doibmet vuostá ovttalágan meannudeami

• oalgguhit dihtomielalašvuhtii ja leat duvddan miellaguottuid ja láhttemiid nuppástuhttimii

• addit dieđuid, doarjaga ja oaivadeami bargguin dásseárvvu ovddideami ja vealaheami vuostá

• rávvet ja oaivadit čearddalaš máŋggabealatvuođa birra bargoeallimis almmolaš ja priváhta surggiid bargoaddiide

• gaskkustit máhtu ja ráhkadit duođašteami dásseárvvu birra ja gozihit vealaheami lági ja duhkodaga

• leat čoahkkananbáikin ja diehtojuohkin­guovddážin mii láhčá guoskevaš doaimmaheaddjiide ovttasbarggu