6.3 Stáhtalaš etáhtat
6.3.1 Stivrenláidesteamit stáhtalaš doaimmahusaide
Eanaš departemeanttain
leat vuollásaš doaimmat
mat barget áššiiguin
main lea dadjamuš sámegillii
ja sámi kultuvrii. Stáhtii gullevaš doaimmat
ožžot máŋgga
ládje stivrenláidestemiid.
Okta deháleamos stivrenláidestemiin
lea jahkásaš juolludanreivvet
departementtain iežaset
vuollásaš doaimmaide.
Diein juolludanreivviin leat leamaš unnán
sámepolitihkalaš láidesteamit.
Sámepolitihkka lea eanaš oainnusindahkkojuvvon
stuoradiggedieđá-husain
ja čállosiin
mat gusket stáhtabušeahta
juolludemiide.
Iešguđege
vuollásaš doaimmaid
stivrenságastallamiin leat geahččalan
bidjat gáibádussan ahte
galget vuhtiiváldit sámi beroštumiid
earet eará raporttain. Diekkár
bargu lea álggahuvvon earet eará Bargo-
ja čálgoetáhta
2008 juolludanreivviid oktavuođas.
Diet etáhtta gullá Bargo-
ja searvadahttindepartemeantta vuollái,
gč kap. 5.3.2. Bargo- ja
searvadahttindepartemeanta áigu viidáseappot
meannudit ja doaimmahit dán
barggu vásáhusaid
eará departemeanttaide,
ahte movt juolludanreivves oainnusindahkat stivrenláidestemiid
ja raportagáibádusaid
mat gusket sámi geavaheddjiide.
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta lea čállán
sámi dilálašvuođaid
birra guovlluid dearvvaš-vuođaásahusaid
barggahandokumeanttas. Guovlluid dearvvašvuođaásahusat
galget jearahit ja oainnusindahkat sámi
pasieanttaid vuoigatvuođaid
ja dárbbuid mat gusket heivehuvvon
bálvalusaide iežaset
plánenbargguin, čielggademiin
ja go mearrádusaid dahket,
gč. kap. 8. Mánáid-
ja dásseárvodepartementa
lea juolludanreivvestis čujuhan
ahte stáhtalaš mánáidsuodjaleamis galget áimmahuššat sápmelaččaid
dili, ja sis galgá maid
leat máhttu mánáidsuodjaleami birra
sámi dilálašvuođain
ja birrasiin, gč. kap. 9.6.
Kultur- ja girkodeparte-meanta áigu
bearráigeaččat ahte
ABM-ovdánahttima ovddasvástádus
lea maid áimmahuššat
sámi kultuvrra, ahte dat
boahtá hui čielgasit
ovdan juolludemiid láidesteamis
institušuvnnaide, gč.
kap. 14.8.
6.3.2 Bargo-ja čálgohálddašeami bálvalusfálaldagat sámiide
NAV-ođastusa oktavuođas álggaha Bargo-
ja searvadahttindepartementa oktasaš báikkálaš kántuvrraid,
bargo-ja čálgokántuvrraid;
NáV-kántuvrraid.
NAV-kántuvrraide galget čohkkejuvvot
bálvalusat mat ovdal ledje Aetáhtta
ja oadjokántuvrrat. Suohkanat galget
juobe dan meare ge searvat dán
doi-bmii ahte leat mielde bálvalusain
mat gusket sosiála ruhtaveahki
doaimmaheapmái ja gealbudanprográmmii
masa gullá gealbudandoarjja.
Kántuvrrat ásahuvvojit šiehtadusa
vuođul gaskal Bargo- ja čálgoetáhta
ja guđege suohkana. NAV-nuppástusa
ulbmil lea:
Oažžut
eanebuid bargui ja doaimmaide, unnit oadjovuostáiváldit.
álkit geavaheddjiide
ja heivehuvvon juohke-hačča
dárbbuide.
Ollislaš ja ábas
bargo- ja čálgohálddašeapmi.
NAV-nuppástus lea dehálaš nuppástus
mas lea mearkkašupmi sámegielat
olbmuide geat dien kántuvrras
dárbbašit
veahki. Sámegiel gelbbolašvuohta
mii lei ovdalaš stáhta etáhtain
galgá bisuhuvvot maiddái NAV-kántuvrrain.
Dasa lassin ožžot NAV-kántuvrrat
viidát sámegielgelbbolašvuođa
go suohkaniid sámi gelbbolašvuohta čuovvu
NAV-kántuvrraide.
Bargo- ja searvadahttindepartementa hálida
leat njunnošis geahččaladdat
movt buoremus lági mielde
sáhtášii
sihkkarastit ahte stáhtii
gullevaš etáhtat
vuhtiiváldet sápmelaččaid dilálašvuođaid
go plánejit doaimmaid ja
go hábmejit praktihkalaš bargguid.
Danin lea departemeanta čállán
láidestemiid 2008 juolludanreivves
Bargo- ja čálgodirektoráhttii,
ahte movt etáhtta galggašii čuovvolit
sámi geavaheddjiid. Láidesteamit
leat čuovvovaččat:
Bargo- ja čálgoetáhtta
galgá vuhtiiváldit
sámi ja sámegielagiid beroštumiid
sihke sámi giellalága
hálddašanguovllu
siskkobealde ja olggobealde.
Sámi giellalága hálddašanguovllus
galgá čuovvut
sámi giellalága
njuolggadusaid.
Etáhtta galgá bargat
dan badjelii ahte dieđut
maid olbmot dávjá ohcalit,
leat gávdnamis sámegillii
interneahttasiidduin
www.nav.no, mat gusket etáhta
doarjagiidda ja geavaheddjiid vuoigatvuođaide.
Seammás galgá etáhtta
maid gozihit ahte čađat lea
dárbu jorgalit lágaid
ja láhkanjuolggadusaid sámegillii.
Go ásahuvvojit ođđa
NAV-kántuvrrat suohkaniidda
gos ásset sápmelaččat,
de galgá erenoa-mážit árvvoštallat makkár
dárbu sis lea háhkat sámi
giella- ja kulturmáhtu.
Bargo- ja čálgoetáhtta
galgá čađahit
systemáhtalaš geavaheddjiid
iskkadeami gos maiddái galget gávdnot
dieđut geavaheddjiid birra geain
lea sámi duogáš.
Etáhtta galgá čađat
raporteret iežas bargguid
birra mat gusket sámi doaimmaide.
Etáhtta áigu bearráigeahččat
ahte sámi gelbbolašvuhtii
gullevaš gažaldagaid digaštallet
ja čuovvolit go suohkaniidda ain ásahit
kántuvrraid. Jagi 2007 mielde leat
NAV-kántuvrrat ásahuvvon
Guovdageidnui, Kárášjohkii
ja Porsáŋgui.
Dáidda kántuvrraide leat
biddjojuvvon bargui olbmot geaid máhttu galgá sihkkarastit
sámi dilálašvuo-đaid
kántuvrra bálvalusain.
Sd.prp. nr. 12 (2007 – 08) meannudeamis
Stuoradikkis mearriduvvui heaittihit Luonddu- ja boazodoalobálvalusaid
resursaguovddáža Guovdageainnus.
Guovddáža
bajimus ulbmil lei veahkehit olbmuid geat hálidit
heaitit boazodoaluin ja áiggoše
eará dienasbargui gos sáhttet
atnit ávkin dan máhtu
mii sis lea boazodoalus. Barggut maid diet guovddáš galggai
bearráigeahččat,
leat dál sirdojuvvon Guovdageainnu
NAV-kántuvrii. NAV-Finnmárku
lea dan oktavuođas ožžon
eanet ruhtajuolludeami.
6.3.3 Vearroetáhtta
Vearroetáhtta lea máŋgga
suorggis bargan dan badjelii ahte nákcet
fállat sámi
vearromáksiide dieđuid
sin iežaset gillii, ja sámegiel áššemeannudeami
maid álkit ipmirdit.
Vearrodiehtobálvalus (dárogillii
SOL) ásahuvvui ođđajagimánu
1. beaivvi 2008 vearroetáhta
bálvalussan masa olbmot
sáhttet riŋget
ja oažžut
dieđuid. Vearrodiehtobálvalus
lea čohkkejuvvon ovtta sadjái,
váldokántuvra
lea Leikangeris. Regiovdnavearrokántuvrrat
doibmet nubbelinnjá bálvalussan
ja dain lea ovddasvástádus
ovtta dahje máŋgga
fágasuorggis olles riikkas. Go
sámegielagat váldet
oktavuođa, de sirdojuvvo
telefuvdna vástideaddjái
gii máhttá vástidit sámegillii.
Dát vástidanortnet
sihkkarastá ahte sámegielagat
ožžot bagadallamiid
ja dieđuid iežaset
gillii, jus hálidit dan.
Vearroetáhta neahttasiidduin
gávdnojit máŋga
dain eanemus geavahuvvon skoviin ja bagadallamiin sámegillii. Sámegielat
guovlluin sáhttet oažžut
Vearroetáhta čuvgehusaid
ja dieđuid sámegillii. Ovdamearkka
dihte doaimmahuvvo boazoealáhusa
livnnetbargu Kárášjogas,
gos sámi vearromáksi
ja vearrokántuvra eanaš humadeaba
sámegillii.
6.3.4 Sis-Finnmárkku diggegoddi
Sis-Finnmárkku diggegoddi
lea ásahuvvon ja dat doaibmagođii
ođđajagimánu
1. beaivvi rájes 2004 sierra sámi
duopmostuollun. Sis-Finnmárkku diggegoddi
lea maid seammás dábálaš duopmostuollu
mii galgá seamma dásis
bálvalit buot olbmuid dain
suohkaniin mat gullet diggegotti doaibmaguvlui guoskivaš lágaid
mielde.
Diggegotti ásaheamis
ledje máŋga
beroštumi guovddážis.
Sámi álbmot
lea eamiálbmot mas lea sierra
giella ja kultuvra mii lea earalágan
go Norgga váldoálbmoga
giella ja kultuvra. Galgá leat
duohta dásseárvu
dien guovtti álbmoga; sápmelaččaid ja
dáččaid
gaskkas, maiddái go galget
iežaset riikka duopmostuoluid
meannudeapmái ovddidit iežaset
riektegažaldagaid.
Sámelágas, § 3 – 4,
geahča duopmostuollolága § 136
a, leat dárkilis njuolggadusat
mat čilgejit ahte lea vuoigatvuohta geavahit
sámegiela duopmostuoluin.
Duopmostuolut galget bearráigeahččat ahte
sihke proseassačállosat, čálalaš duođaštusat,
riektegirjjit jna. jorgaluvvojit sihke dárogillii
ja sámegillii. Liikká eai
sáhte dulkomat ja jorgaleamit
boahtit oalát njuolggo gulahallama
sadjái. Sámi
giellalága hálddašanguovllus
lea juohkehaččas
vuoigatvuohta sámegillii váldit
oktavuođa duopmostuoluin, sihke njálmmálaččat
ja čálalaččat,
ja juohkehaččas
lea maid vuoigatvuohta hupmat sámegiela
riektečoahkkimiin ja čađahit áššemeannudeami sámegillii.
Mearrádusat galget ovddidit riektesihkarvuođa
dan ektui ahte geahččalit
garvit boasttu ipmárdusaid
maid giellaváttisvuođat
dagahit.
Sámiid sajáiduvvan
vierut ja riekteipmárdus
sáhttet máŋgii
leat áššáigullevaš riektegáldovuođđu.
Dat guoská ovdamearkkadihte
dakkár dillái
go galgá mearridit geavahanvuoigatvuođaid, čilget šiehtadusaid
ja nannet šiehtadusrievttálaš geatnegasvuođaid. Sámi
kultuvra, ealáhusdoaimmat
ja eanageavaheapmi leat hui ollu huksejuvvon čálakeahtes,
njálmmálaš árbevieruide,
ja sámiid vieruid birra gávdnojit
unnán čálalaš duođaštusat.
Dat dagaha erenoamáš hástalusaid
duopmostuoluide go galget árvvoštallat duođaštusaid
dokumeanttain dahje vihtaniid čilgemiid
vuođul.
Go sámi váldoguovllut
leat čohkkejuvvon ovtta
duopmostullui, Sis-Finnmárkkus,
de šaddet ollu sámiide
gullevaš váttisvuođat čovdojuvvot
dien diggegottis, ja diggegoddi galgá hukset
sámi kulturgelbbolašvuođa.
Dát váikkuha
gelbbolašvuođanannema
sámi áššiin
maiddái eará duopmostuoluin
Norggas. Sis-Finnmárkku
diggegotti ásaheapmi lea
maid dehálaš dan
ektui ahte nannet sápmelaččaid luohttámuša
duopmostuollosystemii ja oččodit
viidábut olbmuid álgit duopmárin.
6.3.5 Sámegielalaš veahkkeduopmárat
Gažaldat mii guoská sámegielalaš veahkkeduopmáriidda
lea namuhuvvon Od.prp. nr. 22 (2006 – 2007)
Láhka duopmostuollolága
nuppástuhttima birra, 39. siiddus.
Nugo doppe daddjo, de ii leat álo buoremus čoavddus
ráhkadit dakkár njuolggadusaid
mat sihkkarastet ahte duopmostuoluin muhtin dáhpáhusain
galget leat sámegielalaš veahkkeduopmárat. Gažaldat
galgá go dakkár gáibádus
leat mii sihkkarastá ahte leat
sámegielalaš veahkkeduopmárat
lea oppanassiige váddáseabbo
go dat álgočalbmái
orru leamen. Justiisadepartementa lea liikká miehtan
digaštallat dán
gažaldaga viidáseappot,
ja dan oktavuođas lea maid
dárbu guorahallat makkár áššiin
livččii dat
gáibádus
dárbbaš-laš.
6.3.6 Politiijadirektoráhtta – Politiija-
ja leansmánneetáhtta
Olu jagiid juo leat juolluduvvon ruđat
kap. 440, poasttas 01, politiijaguovlluide gos lea guovttegielat álbmot
(sámi/dáru).
Ulbmil lea movttiidahttit háhkat
eanet dieđuid sámegiela
birra politiijaguovlluin gos lea sámegielat álbmot.
Politiijaguovllut main lea liigebargu guovttegielatvuođa
geažil, sáhttet
ohcat dien poasttas doarjaga lassigoluid gokčamii.
Ortnega hálddaša Oarje-Finnmárkku
politiijaguovllu politimeasttir sierra bagadusa mielde.
Dan oktavuođas go Justisdepartemeanta ráhkadii
riikkaviidosaš systema mii galgá vuhtiiváldit
politiijaid siviila bargguid áššemeannudeami,
de leat buot standárdareivvet,
sullii 200 oktiibuot, jorgaluvvon sámegillii.
Dán barggus lea Kárášjoga leansmánnekántuvra
leamaš dehálaš ovttasbargoguoibmi.
Doppe gávdnojit dál
earet eará mállet sámegillii
mat gusket soabadanáššiide, bággoáššiide
ja vealgeortnegiidda. Dat lea stuora ávkin
sámegielagiid bálvalusaid
buorideapmái ja riektesihkarvuhtii
ja dagaha maid ahte etáhta áššemeannudeapmi
manná jođáneappot.
6.3.7 Sámegiella ja sámekultuvra kriminálafuolahusas
Kriminálafuolahusa ulbmil
lea ahte sámegielagiin galget
leat seamma vuoigatvuođat
ráŋggáštusa čađaheamis
go muđui eará olbmuin.
Láhka Sámedikki
ja eará sámi
riektediliid birra (sámeláhka) vuhtiiváldá sámegielagiid
vuoigatvuođaid geat galget čađahit ráŋggaštusa. §§ 3 – 4
goalmmat lađas ja 3 – 5
regulere dán. Mearrádusain
daddjo ahte dat gii dáhttu geavahit
sámegiela iežas beroštumiid
vuhtiiváldimis kriminálafuolahusa ásahusain
sámi giellalága
hálddašauguovllus, galgá beassat čoavdit áššiidis
sámegielagiin. Mii guoská eará kriminálafuolahusa ásahusaide
Tromssas ja Finnmárkkus,
de galget sii geat doppe čohkkájit ráŋggáštusas
beassat hupmat sámegiela
gaskaneaset ja go deaivvadit iežaset
olbmuiguin. Sis geat čohkkájit
giddagasain lea vuoigatvuohta beassat hupmat sámegiela njálmmálaš riektegaskaoamijulggaštusa
oktavuođas giddagasa eiseválddiiguin.
Kriminálafuolahusa oahpahusguovddážii
(KRUS), mii lea giddagasbálvváid
skuvla, lea gáibádus
ahte galget maid oččodit
sámegielagiid dán
skuvlii. áigumuš livččii jahkásaččat
oažžut
unnimusat golbma sámegielaga
aspirántan. Jus guovtti
ohccis lea juste seammadási skuvla-ja
oahppoduogáš,
ja nubbi máhttá sámegiela,
de galgá skuvla sudno gaskkas
válljet sámegielaga.
Aspiránttaid gaskkas geat
mannan čavčča čađahedje eksámena,
lei okta sámegielat, gii dál
bargá Tromssa guovllugiddagasas. Diet
buorida veaháš dien
giddagasa dili, gos dán
rádjái
leamaš dušše
okta liigebargi gii máhttá sámegiela.
Kriminálafuolahusas leat
dál guokte giddagasa Tromssas
ja Finnmárkkus, Tromssa
giddagas ja Čáhcesullo
giddagas, ja goappešiid
báikkiin leat bargit geat máhttet
sámegiela. Lea ain stuora hástalussan
oččodit
dieidda giddagasaide eanet bargiid geat máhttet sámegiela.
Go ođđa
virggiid almmuhit, de eai oza doarvái
ohccit. Nu lea dilli maid eará giddagasain.
Danin áigu ráđđehus álggahit
doaimmaid mat sihkkarastet doarvái
bargiid giddagasaide gos leat stuorámus
dárbbut. Ráđđehus áigu
bargat dan badjelii ahte giddagasbálvváid
oahpaheami sáhttá maid čađahit
lávdaduvvon oahpahussan
muhtun giddagasain, ja sáhttá de
báikkálaččat ohcat
aspiránttaid dan oahpahussii.
1.5. 2008 rájes álgá okta
luohkká dákkár
oahpahussii Tromssa giddagasas. Leat bargagoahtán oččodit
aspiránttaid geat ozaše dán
ohppui, ja dan barggus galget eandalii geahččalit
oččodit sámegielat
aspiránttaid. Justiisadepartemeantta
bargun ii leat dušše
dat ahte oažžut
doarvái ollesoahppan bálvváid
davimus fylkkaid giddagasaide, muhto maiddái
oažžut
muhtun sámegielagiid daidda
bargguide.
Lea hui dehálaš ahte
gávdnojit sámegielat
bálvvát,
muhto giddagasat sáhttet
maid geavahit dulkkaid. Dat ii leat gal buoremus čoavddus,
muhto go čuožžilit
dilálašvuođat gos
lea dárbu ja heivvolaš geavahit dulkka,
de geavaha kriminálafuolahus
dulkabálvalusa.
Justiisadepartemeanta áigu bearráigeahččat
ahte ráŋggáštusa čađaheapmi
heivehuvvo nu ahte das maiddái
vuhtiiváldet sámi
fáŋggaid
vuoigatvuođaid. Dat lea
dehálaš sihke
dan ektui ahte galgá leat
vuoigatvuohta geavahit iežas
giela, muhto galgá maiddái
leat vejolaš iežas
kultuvrra beassat fuolahit kriminálafuolahusa
rámmaid siskkobealde.
6.3.8 Heahtedieđihanbálvalus
Sámediggi lea máŋgga
geardde dovddahan balu dan dáfus
go heahtedieđihanbálvalus
ii doaimma doarvái bures
sámi álbmoga
ja sámi guovlluid ektui.
Dálá doaibma
eaktuda ahte heahteguovddážiin
leat olbmot geat dovdet sámi
báikegottiid dilálašvuođaid
ja ipmirdit sámi guovlluid
báikenamaid go galget sáhttit meannudit
telefunoktavuođaid maid ožžot
sámi guovlluin. Dán rádjái
ii leat gáibiduvvon ahte guovddážiin
galget maid leat barggus olbmot geat máhttet
sámegiela dahje dovdet ja
ipmirdit sámi báikenamaid.
Justiisadepartemeanta lea dat mas lea politiija, buollima ja
dearvvašvuođa
heahtedoaimmaid ovttastahttima ovddasvástádus. Danin
lea departemeanta ráhkadahttán čielggadeami
mas earet eará lea čállán
dálá heahtedieđihanbálvalusa
birra ja ođđa heahtennummara
atnui váldima birra. Čielggadeamis ávžžuhedje váldit
atnui ovtta oktasaš heahtenummara
ja ásahit stuorát
heahtedieđihanguovddážiid.
Go lea dušše
okta guovddáš mii hálddaša
buot golmma etáhta heahtetelefuvnnaid,
de jáhkket čielggadeaddjit
ahte soaitá leat álkit
oažžut dohko
bargiid geain lea giellačehppodat. Danin
ii leat oktiibuot dárbu
nu beare ollugiidda geain lea diet gelbbolašvuohta.
Justiisadeparte-meantta čielggadeapmi
lea leamaš viiddis guláskuddamis,
ja Justiisadepartemeanta lea meannudeamen ášši.
Justiisadepartemeanta, mii lea dien golmma heahteetáhta
ovttastahtti, áigu viidáseappot
bargat heahtedieđihanbálvalusa
buoridemiin. Lunddolaš oassi
dán barggus lea áimmahuššat
dan ahte sámegielagat galget
sáhttit dieđihit
heahtedieđuid iežaset
gillii.