10.3 Suohkanlaš ja fylkkasuohkanlaš mánáid-
ja nuoraidpolitihkkka
Sámi mánáid
ja nuoraid mánáid-
ja nuoraidpolitihka hábmemis
ja čuovvoleamis ferte leat
mihttomearrin ásahit dakkár
bajásšaddanbirrasiid
mánáide
gos sámi ja dáčča
kultuvrras lea eanemus lági
mielde seamma stáhtus ja
gos dat adnojuvvojit ovttadássásažžan. Sámi
guovlluid sámi mánát
ja nuorat galget sáhttit
vuordit ahte dat suohkanat ja fylkkasuohkanat gos sii orrot, váldet vuhtii
sin dárbbuid iežaset ovddasvástádussurggiin. Ráđđe-hus áigu
movttidahttit dasa ahte mánát
ja nuorat galget leat guovddážis
suohkaniid ja fylkkaid áššelisttuin.
Sámi mánát
ja nuorat eai leat ovttalágánat
juohke sajis, go sii orrot iešguđet
báikkiin ja sis leat iešguđetlágan
vásáhusat. Kultuvrra
ovdanbuktimis leat hui iešguđetlágan
eavttut ja dat lea dan duohken gos mánát
orrot. Muhtin báikkiin leat
sámit eanetlogus ja nu leat sii
oidnosis servodagas, muhto muhtin báikkiin
leat sámit unnitlogus ja
ain unnán oidnosis almmolaš oktavuođain.
Dilli lea iešguđetlágan
suohkaniin ja dalle leat maid iešguđetlágan gáibádusat
das maid lea dárbu dahkat
vai sámi mánáid
ja nuoraid identitehta ja gullevašvuohta
nannejuvvošii sámi
servodagas. Muhtin suohkaniin lea oahpahusfálaldat
sámegillii ja vejolašvuohta
bisuhit sámi kulturárbevieruid
dat mii lea deaŧaleamos. Muhtin
suohkaniin gis fertešii álggahit sámi
mánáidgárddi
ja sámi skuvlafálaldaga.
Dain suohkaniin maid atnet árbevirolaš sámi
suohkanin soaitá leat deaŧaleamos
nannensuorgi bargat nuoraid boahtteáiggi vejolašvuođaiguin,
oahpahusain ja boahttevaš bargovejolašvuođai-guin.
Muhtin suohkaniin leat dihtomielalaččat
maid sámi mánáid ja
nuoraid dárbbuid ja beroštumiid
ektui, ja muhtin suohkaniin eai leat daidda gis nu ollu dihtomielalaččat.
Dat vuhtto das movt vuoigatvuođat
ja fálaldagat vuhtii váldojuvvojit.
Go geavatlaččat
galgá čađahit
mánáid-
ja nuoraidpolitihka, de fertejit suohkanat ja guovllu eiseválddit
leat guovddážis. Mánáid
ja nuoraid bajásšaddaneavttut
mearriduvvojit obamuddui suohkanlaš mearrádusain
ja suohkanlaš bálvalusaid
oktavuođas. Go mánáid
ja nuoraid bidjá guovddážii,
de ferte organisatuvrralaš čovdosiid
hábmet dan mielde mii sidjiide
lea buoremus. Surggiidgaskasaš ovttasbargu
ja dat ahte buorebut atnit resurssaid ferte leat guovddážis
go galgat viidáseappot ovddidit
suohkaniid ja fylkkaid mánáid-
ja nuoraidpolitihkalaš barggu.
Báikkálaš eiseválddit fertejit
bargat plánaid ektui vai bajásšaddanbiras
nannejuvvošii. Dás
ferte maid máhttit oaidnit
oktavuođa gaskal almmolaš doaibmabijuid
ja barggu ja dan barggu maid eaktodáhtolaš organisašuvnnat
barget.
Mánáid-
ja nuoraidpolitihka ferte heivehit nu ahte mánát
ja nuorat ožžot
vejolašvuođa
ovdánit ovttas seammaahkáhaččaiguin,
ja sis ferte maid leat áigi
ja sadji buđaldit doaimmaiguin
iežaset eavttuid vuođul. Deaivvadanbáikkit
fertejit gávdnot ja hábmejuvvot
lagaš birrasiidda ja báikkálaš servodahkii
danne go dat váikkuhit dasa
movt mánát
ja nuorat galget beassat deaivvadit ja dasa maid sii galget beassat
bargat. Sihke mánáidgárdi, skuvllat,
astoáigekluppat, kulturskuvllat,
eaktodáhtolaš organisašuvnnat
ja eará almmolaš ja
priváhta arenat, nu go sámi
giella- ja kulturguovddážat leat
deaŧalaččat.
Danne ferte dili láhčit
vai báikkálaš eaktodáhtolašvuohta lassánivččii
buriid rámmaeavttuiguin,
earret eará fáladettiin
luoikat nuvttá skuvlalanjaid
dahje eará heivvolaš lanjaid.
Mánáid
ja nuoraid ferte oččodit
aktiivvalaččat fárrui
hábmet báikkálaš, guovllu
ja nationála mánáid-
ja nuoraidpolitihka. Mánáid-
ja dásseárvodepartemeanta
lea máŋga
jagi juo movttidahttán ja
dorjon báikkálaš mánáid
ja nuoraid mieldedoaibmanbarggu. Dat lea maid láhčán
dili nu ahte besset lonohallat vásáhusaid
ja lea maid nannen metodageavaheami gelbbolašvuođa. Mánáid-
ja nuoraidorganisašuvnnat leat
guovddážis
báikkálaš mánáid-
ja nuoraidpolitihkas. Suohkanat ja fylkkasuohkanat ferteše
doaimmahit dili nu ahte sámi
organisašuvnnat beasaše searvat
ovdamearkka dihte báikkálaš ja
guvllolaš mánáid-
ja nuoraidráđđái
jna.
Ráđđehus
lea rahčan bargat givssideami
vuostá mánáid
ja nuoraid gaskkas ja dat lea leamaš oassin ráhkadeamis
fátmmasteaddji servodaga. Givssideami
vuostá lea ráhkaduvvon Julggaštus
2006 – 2008 ja dakko bokte lea Mánáid-
ja dásseárvodepartemeanttas
ovddasvástádus áŋgiruššat
bargat givssideami vuostá astoáigebáikkiin
sihke mánáid
ja nuoraid gaskkas. Dán barggus
lea áibbas lunddolaš ja dárbbašlaš olahit
mánáid
ja nuoraid astoáigekluppain
ja nuoraidviesuin, ja maid daid mánáid
ja nuoraid geat leat mielde servviin, kluppain ja eaktodáhtolaš mánáid-
ja nuoraidorganisašuvnnain.
Lea deaŧalaš ahte mánát
ja nuorat ožžot
buriid vejolašvuođaid
aktiivvalaččat searvat
dan bargui, dakko bokte ahte sin váldet
fárrui ráđiide
ja dainna lágiin ožžot
sii doarjaga iežaset evttohusaide
ja strategiijaide.
Sámediggi lea ásahan
ovttasbargošiehtadusa Romssa,
Finnmárkku, Nordlándda,
Davvi-Trøndelága,
Lulli-Trøndelága
ja Hedmárkku fylkkasuohkaniiguin
man oktavuođas galget earret eará ráhkadit
doaibmabijuid ja prošeavttaid
main leat doaimmat maid mánát
ja nuorat leat hutkan iežaset várás.
Doaibmabijut galget leat dan várás
ahte oainnusin dahkat ja ovddidit sámi
giela ja kultuvrra.