11.3 Gelbbolašvuohta ja rekruhtten
Máhttodeparteameanta
lea njukčamánu
1. beaivvi 2006 mánáidgárdelága § 2
mielde mearridan rámmaplána
njuolggadusa mánáidgárddi
sisdoalu ja doaimmaid hárrái.
Sámi perspektiiva lea sisagođđojuvvon
oassin ođđa rámmaplánas. Mánáidgárddi
rámmaplána duođašta
ahte »[...] sámi mánát
dárbbašit
doarjaga seailluhit ja ovddidit iežaset
giela ja kultuvrra gos dal de orožit
riikkas.»
Sámediggi lea ovttasráđiid Máhttodepartemeanttain
ráhkadan bagadallanmateriealla
rámmaplánii.
Earret eará lea almmuhuvvon
temágihpa sámi
kultuvrra birra mánáidgárddis.
Dat lea juogaduvvon buot riikka mánáidgárddiide. Muđui
de galgá ráhkaduvvon
bagadallagihpa sámi mánáidgárddiid bargiide
ja mánáidgárddiide
gos leat sámi mánát.
Máhttodepartemeanta álggahii
2007 giđa
Gelbbolašvuohta mánáidgárddis – strategiija gelbbolašvuođaovdáneapmái mánáidgárdesuorggis
2007 – 2010. Gelbbolašvuođastrategiijas
lea eaktun lagaš ovttasbargu
Sámedikkiin go galgá hábmet
doaibmabijuid sámi mánáidgárdesuorgái.
Bajimus mihttomearri gelbbolašvuođastrategiijas lea
ovddidit mánáidgárddi viidáseappot
oahpaheaddjiorganisašuvdnan
mas lea aktiiva gelbbolašvuođaovdáneapmi.
Ulbmiljoavku lea buot suohkanlaš ja
ii-suohkanlaš mánáidgárddit.
Njeallje fágasuorggi leat
vuoruhuvvon strategiijas: Giellabiras ja giellamovttidahttin, mánáid oassálastin,
ovttasbargu ja oktavuohta gaskal mánáidgárddi
ja skuvlla ja pedagogalaš jođiheami.
Vestfold allaskuvla kártii
2006:s makkár fálaldagat
ja dárbbut leat liige- ja
viidáset oahpus mánáidgárdesuorggis.
Máhttodepartemeanta lei
sin bivdán dan bargat. Kártema
boađus lei earret eará ahte gelbbolašvuođaplánat
galget ovdánahttojuvvot báikkálaččat
ja dan galgá dahkat dan
mielde makkár doaibma ja sajádat
mánáidgárddis
lea servodagas.
Sámediggi ja Máhttodepartemeanta leat
dáhtton Sámi
allaskuvlla ráhkadit gelbbolašvuođakártema mánáidgárdebargiid
gaskkas sámi mánáidgárddiin
ja dain mánáidgárddiin
gos leat sámi mánát.
Kárten čájeha
stuora dárbbu liige- ja
viidáset ohppui jođiheddjiide,
pedagogalaš jođiheddjiide
ja veahkkebargiide sámi mánáidgárddiin.
Sámi mánáidgárddiid
bargit čujuhit seamma gelbbolašvuođadárbbuide go
daid mat bohtet ovdan Vestfold allaskuvlla kártemis,
earret eará gelbbolašvuohta
mánáid
oassálastima birra, mánáidgárddi
unnimus mánát,
mánáidgárddi-skuvlla
oktiigullan ja pedagogalaš duođašteapmi.
Dasa lassin de dadje ollu dárbbašit
gelbbolašvuođa guovttegielatvuođas,
duojis ja luođis.
Bargit leat mánáidgárddi deaŧaleamos
resursa, ja sin gelbbolašvuohta
lea mearrideaddjin das mii gaskkustuvvo ja deattuhuvvo mánáidgárddis
juohke beaivvi. Sámediggi
lea bagadallanbarggus bokte sámi
mánáidgárddiide
ja daidda mánáigárddiide
gos leat sámi mánát, čujuhan
leat stuora dárbbu das ahte
bargiin lea gelbbolašvuohta
iešguđet
osiin sámi kultuvrras, eallinvuogis
ja servodateallimis. Sámediggi áigu álggahit
doaibmabijuid vai lassánivččii
gelbbolašvuohta diein surggiin.
Dasto gártá guovddážii
liigeoahppu ja geahččalan-
ja ovdánahttinbargu.
Ráđđehusa
mihttomearri lea sámegiela
nannet ja sámegiella galggašii šaddat
resursan ođđa sámi
buolvvaide. Giellaovdánahttinbargguin
ferte juo hui árrat álgit.
Giellabargu lea okta dain deaŧa-leamos
bargguin mánáidgárddis.
Sámi mánáide
lea árra ja buorre giellaoalgguheapmi
mearrideaddjin go sii galget ovddidit ja seailluhit sámegiela.
Erenoamáš deaŧalaš lea čalmmustahttit
julev- ja oarjelsámiguovlluid
gos sámegiella lea hearkkes
dilis. Mánáidgárdeláhka § 2
deattuha jura juste ahte mánáidgárdi galgá váldit
vuhtii sámi mánáid
giela.
Sámediggi lea máŋga
jagi bargan dihtomielalaččat mánáidgárddi
giellaovdánahttimiin, earret
eará konferánssaid, semináraid,
suohkaniid ja ovttaskas mánáidgárddiid
bagadallamiin ja iešguđetlágan
fierpmádagaiguin. Máŋga
suohkana leat bidjan bargui sierra giellabargiid geat bagadallet
skuvllaid das movt galgá ráhkadit
sámi sisdoalu rámmaplánain
ja oahppoplánain. Máŋgga
mánáidgárddis
ja suohkanis leat maid buorit vásáhusat iešguđetlágan
giellalávgunprošeavttaiguin.
Earát gis leat bivdán boarrasit
buolvva gaskkustit sámi
kultuvrra ja giela.
Boksa 11.1 Badjemánáid beaiveruoktu – giellaprošeakta
Kárášjoga
badjemánáid
beaiveruovttus lea leamaš giellamovttidahttinprošeakta
mii bisttii guokte jagi. Ulbmil prošeavttain
lea nannet ja ovddidit mánáid
giellagealbbu boazodoalloterminologiijas, báikenamain,
báikenamahusain ja dálke-
ja siivodilálašvuođain.
Mánáidgárdi
lea ožžon
prošeaktaruđaid Sámedikkis.
Váhnemat leat dasto beassan
váldit mánáideaset mielde
meahccái dahje ealu lusa,
eai ge sii leat dárbbašan
máksit saji ovddas dan botta.
Maŋŋil mátkki
galget buot váhnemat addit logga
ja raportta mánáidgárdái.
Raporttas galget boahtit ovdan doaimmat, bargu, sánit
ja dajaldagat, čađaheapmi, árvvoštallan
ja govat. Mánáidgárdi
hálida oahpahit mánáide
sániid ja dajaldagaid doppe
dan báikkis gos barggut doaimmahuvvojit
ja dakkár birrasis gos mánáin
ja nuorain lea seamma ášši
man birra hupmet. áhkut
ja ádját
leat maid deaŧalaš riggodahkan mánáidgárdái. árbevirolaš máhttu
ferte jođihuvvot buolvvas
bulvii.
Juohke mánáidgárdeeaiggádis
lea ovddasvástádus
das ahte sin doaimmas lea doarvái
gelbbolašvuohta doaibmat gustojeaddji
lágaid ja njuolggadusaid
mielde. Mánáidgárdeeaiggádis
lea ovddasvástádus
bargiid gelbbolašvuođaloktemis
ja dat galgá bidjat dárbbašlaš resurssaid
olamuddui vai lea vejolaš dan
bargat. Máhttodepartemeanta
lea bidjan ruđaid gelbbolašvuođadoaibmabijuide. Mánáidgárdeeaiggát sáhttá ohcat
stáhtá gelbbolašvuođaruđaid
suohkaniid bokte. Lea deaŧalaš ahte
suohkanat ja priváhta mánáidgárdeeaiggádat
movttidahttet sámi mánáidgárddiid
ja daid mánáidgárddiid
gos leat sámi mánát,
ohcat gelbbolašvuođaruđaid.
Erenoamáš áigeguovdilat
leat dat ruđat mat galget
nannensurggiide giellabiras ja giellamovttidahttin.
11.3.1 Mánáidgárdebargiid háhkan
Máhttodepartemeanta bijai
2007 giđa ovdan
Stategiija ovdaskuvlaoahpaheddjiid háhkat
mánáidgárdái 2007 – 2011.
Mánáidgárdesajit
leat hirbmadit lassánan
ja dat dagaha ahte ovdaskuvlaoahpaheddjiid dárbu
lea sturron maŋimus jagiid.
Strategiija galgá dustet nationála
rekruterenhástalusaid. Strategiija
ja ođastuvvon máhtu
vuođul dán
suorggi birra, áigu departemeanta ráhkadit
doaibmaplánaid juohke jagi.
Ain lea stuora hástalussan
háhkat mánáidgárdebargiid
geain lea sámegielmáhttu.
Sámi mánáidgárdesuorggis
lea duppal hástalus go lea
sáhka pedagogalaš bargiin:
Oppalaččat
lea juo váttis háhkat
ovdaskuvlaoahpaheddjiid ja erenoamážit
dakkár ovdaskuvlaoahpaheddjiid
geain lea sámegielmáhttu. Seammás
lea deaŧalaš doalahit
daid bargiid geat juo barget mánáidgárddis.
Erenoamážit
lulli- ja julevsámiguovlluin lea
dárbu dakkár
oahppan ovdaskuvlaoahpaheddjiide geain lea sámegielmáhttu. Lea
maid dárbu sámegielat
bargiide oallut suohkaniin olggobealde Sis-Finnmárkku.
Sámedikkis lea 2002 rájes
leamaš sierra stipeandaortnet
ovdaskuvlaoahpaheddjiide ja dábálaš oahpaheddjiide,
earret eará oahpponeavvopedagogihkas
ja gielas. Earret eará de
leat juolludan stipeanddaid ovdaskuvlaoahpaheddjiide geat leat čiekŋudahttán
julevsámegillii. Hástalussan
lea dat go leat unnán ohccit, ja
ahte dat ohccit hárve devdet
eavttuid mat leat biddjon juolludeami oktavuođas. Sámediggi
lea erenoamážit čalmmustahttán
iežas mánáidgárdeplánas
doaibmabijuid háhkan dihte
mánáidgárdebargiid.
Sámi allaskuvla Guovdageainnus
lea áidna allaskuvla mii
oahpaha allaskuvlaoahpaheddjiid geain lea sámegielat
gelbbolašvuohta. Sámi
allaskuvllas eai leat buot jagiid leamaš doarvái
ohccit bidjat johtui ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpu. Okta ágga
dasa soaitá leat ahte ohcciin váilu
lohkangelbbolašvuohta, ja
dasa lassin árvvoštallojuvvojit
modeallat gáiddusoahpahuslágideapmái ovdaskuvlaoahpaheddjiid
ja liigeoahpaheami várás.
Čuovvolettiin Doaibmaplána dásseárvvu
várás mánáidgárddis
2004 – 2007, leat Sámediggi
ja Nordlándda, Romssa ja Finnmárkku
fylkkamánnit erenoamážit čalmmustahttán
dievdo ovdaskuvlaoahpaheddjiid háhkama,
earret eará sámi mánáidgárddiide. Doaibmaplána
galgá viidaseappot dolvojuv-vot
muhtin strategiijas dásseárvui mánáidgárddiin
ja vuođđooahpahusas
2007 – 2012.
Fertet systemáhtalaččat
bargat bagadallamiin ja ovdánahttinbargguiguin mánáidgárddiin
vai sáhttá háhkat
olbmuid bargat sámi mánáidgárddiin
ja vai sáhtášii
doalahit dássedisvuođa
bargiidjoavkkus. Ferte maid oalgguhit fierpmádagaid
hukset gaskal sámi mánáidgárddiid
vai sáhttá háhkat
dieđuid- ja lonohallat vásáhusaid.
Sámediggi lea maŋimus
jagiid álggahan muhtin ráje
fierpmádatčoahkkimiid. Váldo
mihttomearrin fierpmádagaiguin lea
hukset gelbbolašvuođa,
dieđuid juohkit ja gilvit
buriid vásáhusaid mánáidgárdebargiid
gaskii.
Leat ovddimustá suohkan
gii lea mánáidgárdeeaiggát
ja mánáidgárdeeiseváldi
ja priváhta mánáidgárdeeaiggádat
geain lea ovddasvástádus
movttidahttit bargat ovdánahttinbargguiguin
ja fierpmádathuksemiin.
Maiddái suohkangaskasaš ovttasbargu
lea deaŧalaš go
galgá gilvit vásáhusaid, čatnat
oktavuođaid movttidahttima
ja inspirašuvnna dihte.
Finnmárkku ja Romssa fylkkamánnit
ja Sámediggi lágidit
juohke jagi nationála konferánssaid
sámi mánáidgárdebargiide.