St.dieđ. nr. 28 (2007-2008)

Sámepolitihkka

13.1.3 Sámegiella

Lea stuora dárbu bargiide main lea nanu sámegielmáhttu. Danne váilot ain sámegielalaš ovdaskuvlaoahpaheaddjit ja oahpaheaddjit mánáidgárddiin ja vuođđoskuvllain, ja alit oahpu ásasahusain lea váttisvuohta oažžut olbmuid virggiide maidda gáibiduvvo dieđalaš gelbbolašvuohta. Iešguđet servodatsurggiin lea maiddái dárbu bargiide geat máhttet sihke sámegiela ja dárogiela.

Sámi allaskuvlii lea biddjon našunála ovddasvástádus áimmahuššat, nannet ja ovdánahttit sámegiela dieđafágan, gč. Sd.dieđ. nr. 34 (2001 – 2002). Dát ovddas- vástádus fátmmasta buot giellajoavkkuid, sihke davvisámegiela, lullisámegiela ja julevsámegiela ja eaktuda lagaš ovttasbarggu fágabirrasiiguin alit oahpu eará áigeguovdilis ásahusaiguin. Allaskuvla lea bidjan ollu barggu fágaterminologiija ovdánahttimii iešguđet fágasurggiin. Sámegiela ovdánahttin dieđagiellan lea almmatge guhkes áiggi bargu mii gáibida bisánkeahtes áŋgiruššama.

Sámi allaskuvla lea leamaš fárus Sámedikki prošeavttas ealáskahttime lullisámegiela Elgås Engerdála gielddas, prošeakta mii lea bistán badjel 5 jagi, 2001 rájes 2006 rádjái (gč. boksa 11.1). Allaskuvlla fágabargit leat searvan sihke prošeavtta stivrenjovkui ja fágalaš bagadallamii prošeaktaáigodagas.

Sámegiella lea odne ásahuvvon vuolit gráda dásis ja oassin Sámi allaskuvlla oahpaheaddjeoahpus. Namuhuvvon stuorradiggedieđáhusas doahttalii ráđđehus ahte allaskuvla galgá nannejuvvot dainna áigumušain ahte sámegiella galgá ásahuvvot alit dásis. Eaktun ásahit oahpu alit dásis lea ahte Našunála oahppokvalitehta orgána (NOKUT) dohkkeha oaphuid. Guovvamánus 2008 oaččui Sámi allaskuvla dohkkehuvvot masteroahpu sámegielas. Nannen dihte sámegiela lea allaskuvla ožžon juolluduvvot stipendiáhtavirggi.

Allaskuvlla budšeahtta lasihuvvui jagi 2005 500 000 ruvnnuin nannen dihte oahppo- girjjiid almmustahttima sámegillii.

Lea hástalus háhkat studeanttaid sámegielohppui ja sámi oahpaheaddje- ja ovda- skuvlaoahpaheaddjeohppui. Sivvan lea muhtun muddui ahte heittot sámegielmáhttu sámi guovlluin ráddje studeantaháhkama. Ovdakursa studeanttaide geain lea heittot dahje váilevaš máhttu sámegielas, sáhttá leat doaibma mii sáhttá leat veahkkin lassánahttime háhkama. Ráđđehus áigu árvvoštallat juolludit lassiruđa ovdakursii sámegielas.