13.3 Eará ásahusaid
oahput
13.3.1 Budeaju allaskuvla
Budeaju allaskuvla addá oahppofálaldaga julevsámegielas
oassin dábálašoahpaheaddje-
ja ovdaskuvlaoahpaheaddjeoahpus dahje viidásetoahppofálaldahkan
ohcciide geain lea iešguđetlágán
duogáš. Fálaldagat
addojit juohke nuppi jagi ja dat lea dan duohkin galle ohcci leat
ja leat go oahpaheaddjit fidnemis jagi. Fáttát
main leat julevsámi čuolbmačilgehusat, sáhttet
muđui leat fárus
ollu oahpuin. Huksen dihte gelbbolašvuođa
lea allaskuvla ožžon
doavttergrádastipeandda
ja dál lea okta stipendiáhtavirgi julevsámegielas.
Allaskuvla lea dán jagi dahkan
ovttasbargošiehtadusa árran julevsámi
guovddážiin
dainna ulbmiliin ásahit
guhkesáiggi dutkan- ja oahppoovttasbarggu
sámegielas ja álgoálbmotoahpus.
Sd.dieđ. nr. 34:s (2001 – 2002) oaččui
Budeaju allaskuvla našunála
ovddasvástádusa julevsámegielas
oahpaheaddjeoahpu oassin. Lea biddjon ruhta allaskuvlla bušehttii
fuolahit dán ovddasvástádusa.
Jagi 2005 ledje julevsámegielas
10 registrerejuvvon studeantta ja 11 ohcci. Oahput eai fállojuvvon
oahppojagi 2006/2007, muhto allaskuvla pláne
fállat oahpu fas oahppojagi
2008/2009.
Ráđđehus árvvoštalla juolludit
liigeruđa ovdakursii julevsámegielas,
gč. mii muitalluvvo kap. 12.1.3
vuolde. Ráđđehus áigu maiddái árvvoštallat
man ávkkálaččat
stipeandaortnegat leat váikkuhangaskaoapmin
háhkat studeanttaid sámi
oahpaheaddjeohppui.
13.3.2 Davvi-Trøndelága
allaskuvla
Lullisámi giella lea
leamaš earenoamážit
dulbmojuvvon danne go eai gávdno
makkárge lullisámegiela váldoguovllut.
Danne lea leamaš earenoamáš deaŧalaš addit
oahpu mánáidgárddiid, vuođđoskuvllaid
ja joatkkaskuvllaid sámegieloahpaheddjiide.
Oassin seailluhit ja ovdánahttit
lullisámegiella lea Davvi-Trøndelága
allaskuvla ožžon našunála
ovddasvástádusa
lullisámegielas oahpaheaddjeoahppokonteavsttas,
gč. Sd.dieđ.
nr. 34 (2001 – 2002). Allaskuvla lea ásahan
jahkebeallásaš oahppofálaldaga
lullisámegielas. Oahppu sisttisdoallá giella-, girjjálašvuođa-
ja kulturmáhtu ja fágadidaktihka
ja sáhttá leat
oassi oahpaheaddjeoahpus dahje bacheloroahpus dahje váldot
joatkkaoahppun. Allaskuvla addá maiddái
lassioahpposkurssa sámi árbevirolaš máhtus
mii lea rehkenaston skuvlla bargiide, almmolaš ja
priváhta doaimmaide. Leat
biddjon liige resurssat allaskuvlla bušeahttarámmaide
fuolahit allaskuvlla ovddasvástádusa
lullisámegielas. Jagi 2007
ledje julevsámegieloahpus
ovcci registrerejuvvon studeantta, ja 2006 lei lohku fas guhtta
studeantta. Lullisámegielas
ledje 2007 14 ohcci, ja 2006 lei lohku fas 7 ohcci.
Ráđđehus áigu árvvoštallat
juolludit liigeruđa ovdakursii
lullisámegielas, gč.
Mii muitaluvvo kap. 12.1.3 vuolde. Ráđđehus áigu
maiddái árvvoštallat
man ávkkálaččat
stipeandaortnegat leat váikkuhangaskaoapmin
háhkat studeanttaid sámi
oahpaheaddjeohppui.
13.3.3 Finnmárkku allaskuvla
Allaskuvllas leat ollu oahppofálaldagat
main sámi kultuvra, historjá ja
servodateallin leat integrerejuvvon oasit. Dát
guoská sihke profešuvdnaoahpuide
nugo oahpeaddje- ohppui iešguđet
sosiala- ja dearvvašvuođafágaoahpuide,
muhto maiddái dakkár
fágain go mátkkoštanealáhusas, meahcásteamis
ja luondduvalljodathálddašeamis
leat fáttát
main leat sámi čuolbmačilgehusat.
Allaskuvlii ii leat biddjon earenoamáš ovddas- vástádus
sámegillii guoski fágain,
muhto lea ovdánahtton fágalaš profiila
mii áimmahuššá sámi váttisvuođaid.
13.3.4 ásahusaid gaskasaš ovttasbargu
Sámi akademalaš birrasat
leat smávvát
ja Sd.meld. nr. 34:s (2001 – 2002) deattuhuvvui
danne hirpmosit ahte ovttasbargu gaskal ásahusaid
ferte nannejuvvot. Oassin stuorradiggedieđáhusa čuovvoleamis
lea čielggadeapmi fágalaš ovttasbarggu
birra gaskal Romssa universitehta, Sámi
allaskuvla, Sámi allaskuvla/Sámi
instituhta ja Finnmárkku
allaskuvlla. Ovttasbargošiehtadusat
mat gávdnojit ja ovttasbarggu
viiddiduvvon rámmat buktojit ovdan.
Evttohuvvo ovttasbargu oahpuid siskkobealde nugo sámegielas
(álgooahpus), luonddduhálddašeamis,
ja dárbu hukset gelbbolašvuođa našunála
ulbmiliid geažil searvadahttit
sámiide guoski fáttáid
sihke mánáidgárddiin
ja vuođđoskuvllas.
Dutkama siskkobealde evttohuvvo earret eará ovttasbargu
dutkioahpu hárrái
mii guoská sámiid
ja álgoálbmogiid
fáttáide
ja joatkit ja lasihit doarjaga álgoálbmotfierpmádahkii. árbevirolaš máhttu
evttohuvvo konkrehta fáddán
dutkanovttasbarggus. Lea guovddáš doaibma ásahusaide čuovvolit áigeguovdilis árvalusaid čielggadeamis.