14.2.3 UNESCO-konvenšuvdna vuoiŋŋalaš kulturárbbi
suodjaleami birra ja UNESCO-konvenšuvdna šláddjiivuođa
ja kulturdovddahemiid suodjaleami ja ovddideami várás
Stuorradiggi mearridii juovlamánus
2006 ahte Norga galgá vuolláičállit
guokte UNESCO-konvenšuvnna –
Konvenšuvnna
vuoiŋŋalaš kulturárbbi
suodjaleami birra (Sd.prp. 73 (2005 – 2006))
ja
Konvenšuvnna šláddjiivuođa
ja kulturdovddahemiid suodjaleami ja ovddideami várás (Sd.prp.
nr. 76 (2005 – 2006)) mat leat dehálaččat árbedieđu
hárrái.
Guktot konvenšuvnnat doaibmagohte
Norggas cuoŋománu
17. beaivvi 2007.
Konvenšuvnnaid vuolláičállima
oktavuođas lea guktuid konvenšuvnnaid
dáfus leamaš erenoamáš dehálaš čalmmustit
Norgga álgoálbmogiid
ja nationála unnitloguid árvvoštaladettiin
ollašuhttá go
Norga konvenšuvnna gáibádusaid. Goappašiid
konvenšuvnnain válddahallojuvvojit álgoálbmogiid
kulturdilit nu ahte dat addá buori
vuođu ovddidit kulturpolitihkalaš doaibmabijuid
erenoamážit
sámi álbmoga dárbbuid
ektui.
Konvenšuvnnas
vuoiŋŋalaš kulturárbbihárrái
lei oktavuohta álgoálbmogiidda
ja nationála unnitloguide
guovddážis
máŋgga
gulaskuddancealkis. Earret eará čujuhuvvui
ahte lea stuorát dárbu
suodjalit sámiid
ja nationála unnitloguid
vuoiŋŋalaš kulturárbbi
go earáid vuoiŋŋalaš kulturárbbi.
Mii guoská sámi
diliide, namahuvvojedje Sámi
arkiiva ja sámi dávvirvuorkkát
sámi njálmmálaš árbeávdnasiid
vejolaš diehtočohkkejeaddjin
ja diehtovurkkodeaddjin. Daddjojuvvui dat ge ahte sámegiella galgá eambbo
geavahuvvošgoahtit dán
barggus. Dan lassin deattuhuvvui ahte eambbo galggašii
vuhtiiváldit iešguđetlágan
joavkkuid vuoigatvuođa hálddašit
iežaset kultuvrra. Buot
dát cealkámušat
váldojuvvojit mielde Kultur-
ja girkodepartemeantta viidáset
bargui go dat čuovvola vuoiŋŋalaš kulturárbbi
konvenšuvnna vuolláičállima.
Konvenšuvdna
kultuvrralaš šláddjiivuođa
birra čalmmustahttá garrasit
ahte kulturdovddahemiid suodjaleapmi ja ovddideapmi sisttisdoallá buot
kultuvrraid ovttadássasašvuođa
dohkkeheami ja buot kultuvrraid árvvus
atnima, ja dát guoská earret
eará álgoálbmogiid
kultuvrraide. Konvenšuvnna
vuolláičállimiin dovddastit
oasehasat árbedieđuid mávssolašvuođa vuoiŋŋalaš ja ávnnaslaš riggodatgáldun,
ja ahte dát diehtu váikkuha
positiivvalaččat
ceavzilis ovdáneapmái,
ja vel dasa ahte lea dárbu
dán suodjalit ja ovddidit
soahppevaš vugiid mielde.
Konvenšuvdna čalmmusta
maiddái man dehálaš kultuvrraid
eallinvuoibmi lea buohkaide, ja álgoálbmogiidda
ge, nu go dat dovddahuvvo sin friddjavuođas ávdnet,
gaskkustit ja gilvit sin árbevirolaš kulturdovddahemiid
ja go dan besset dahkat de váikkuhit
iežaset ovdáneapmái
ge.