Sámepolitihkka

15.3 Sámi kulturpolitihka rievttálaš vuođđu

Kulturpolitihka čađaheapmi soaitá ovddimusat dáhpáhuvvat ekonomalaš gaskaomiid geavaheami bokte, ja lea dábálaš ipmárdus ahte kultursuorggis lágat eai báljo geavahuvvo stivrenreaidun. Gávdnojit liikká lágat mat muddejit kultursuorggi iešguđetlágan osiid, ja ráđđehus áigu go válddii atnui Lága suoidnemánu 29. b. 2007 nr.89 almmolaš eiseválddiid ovddasvástádusa birra kultur­doaimmaide(kulturlága) addit kultursuorgái ollislaččat vel eanet árvvu ja stáhtusa almmolaš ovddasvástádussuorgin. Kulturlágain lea dehálaš čuokkis Soria Moria-cealkámušas čađahuvvon, mas lea deattuhuvvon ahte ráđđehus háliida váldit atnui álkis, dábálaš kulturlága mas boahtá ovdan ahte almmolaš eiseválddiin lea kultursuorgái ovddasvástádus.

Kulturláhka nanne ahte eiseválddiin lea ovddasvástádus ovddidit ja láhčit dilálašvuođa ollu kulturdoaimmaide, vai buohkat ožžot vejolašvuođa oassálastit kulturdoaimmaide, sihkkarastet ahte buohkain lea olámuttos ámmátlaš dáidda- ja kulturfálaldat ja ahte sii besset vásihit ollu kulturolggosbuktimiid.

Kulturláhka lea dábálaš, das eai leat bienalaš láidesteamit juolludandássái, vuoruhemiide dahje stáhta, fylkkagieldda ja suohkaniid kultursuorggi organiseremii. Lágas lea stuora munni báikkálaš iešstivrejupmái. Dat liikká deattuha ahte fylkkagielddat ja suohkanat galget fuolahit ekonomalaš, organisatuvrralaš gaskaomiid ja doaibmabijuid mat ovddidit ja láhčet dili viiddis kulturdoaimmaide sihke báikkálaččat ja regiuvnnalaččat. Kulturláhka galgá maiddái veahkehit sihkkarastime doaibmanmuni nationála kulturpolitihkkii mađi eanet globaliserejuvvon máilmmis.

Sámediggi doarju dakkár lága evttohusa kulturlága evttohusa gulaskuddanvástádusas. Sámediggi deattuhii seammás stáda erenoamáš ovddasvástádusa sámi kultuvrii, ja oaivvildii ahte fylkkagielddat ja suohkanat fertejit váldit eanet ovddasvástádusa kulturdoibmii. Sámediggi čujuhii earret eará Sámedikki ja fylkkagielddaid ovttasbargošiehtadusaide, mat čalmmustahttet fylkkagielddaid ovddasvástádusa regiuvnnain ovddidit sámi kultuvrra.

15.3.1 Lágat mat erenoamážit gusket sámi kultuvrii

Sámegielas ja sámi kultuvrras lea erenoamáš sud­djen Vuođđolága § 110 abokte. Norgga stádas lea geatnegasvuohta aktiivvalaččat mieldeváikkuhit dasa ahte sámi kultuvra fievrreduvvo viidáset Norggas. Dát mielddisbuktá maiddái geatnegasvuođa ekonomalaš ja eará gaskaomiiguin láhčit dilálašvuođaid vai duođai leat muttágit seammalágan bohtosat sámiid ja stuoraservodaga kultur­doaimmaheamis.

Kultur- ja girkodepartemeanttas lea háld-dašanovddasvástádus 3. kapihttalii sámegiela birra, lágas geassemánu 12. b. 1987 nr. 56 Sáme­dikki ja eará sámi riektedilálašvuođaid birra. Sámegiela mearrádusat leat sihke prinsihpalaččat ja geavatlaččat dehálaččat vai sihkkarastá joatkima sámi kultuvrras. Lagabut čilgehus gávdno kap. 19.4.1.

Lága geassemánu 9. b. 1978 nr. 50 mielde kulturmuittuid birra, de ii leat lohpi doalvut sámi kulturmuittuid riikkas olggos jus ii gávdno dohkálaš olgoriikii doalvunlohpi, gč § 23 bustávva c. RiddoDuottarMuseat Kárášjogas lea ožžon válddi meannudit ohcamiid ja dahkat mearrádusaid sámi kulturmuittuid birra mat dolvojuvvojit olgoriikii, beroškeahttá man boarrásat leat. Olgoriikii doalvunlobi galgá dábálaččat addit jus kulturmuitodávvir ii leat dehálaš dutkamiid dahje Norgga kulturárbbi bisuheapmái ja gaskkusteapmái, gč. láhkaásahusa olgoriikii doalvut ja riikii buktit kulturdávviriid § 6 mielde. Sámediggi lea láhkaásahusa § 7 mielde váidinásahus áššiin mat gullet gildosiidda olgoriikii doalvut kulturdávviriid.

Lea leamašan dárbu § 23 definišuvnna veaháš muddet. Kultur- ja girkodepartemeanta lea danin ovddidan proposišuvnna mas evttoha rievdadusaid dahkat kulturmuitolágas, gč. Od. Prp. nr. 49 (2007 – 2008)) Láhka rievdadusaid birra geassemánu 9. b. 1978 nr. 50 lágas kulturmuittuid birra. Evttohuvvo bidjat oppalaš čállosa kulturmuitolága § 23:i ahte lobi haga ii galgga olgoriikii fievrredit dáidagiid dahje kulturdávviriid mat leat dehálaččat Norgga kulturárbbi, dáidaga ja historjjá seailluheapmái, dutkamii ja gaskkusteapmái. Oppalaš láhkačállosiin, de láhkaásahus lagabui muddešii mat meroš-tallojuvvojit leat kulturávnnasin.

Lea mearriduvvon sierra láhka dasa mot Norgga báikenamaid galgá čállit, gč. lága mies­semánu 18. b. 1990:s nr. 11 báikenamaid je. Lágas leat earret eará njuolggadusat dan birra mot sámi báikenamaid galgá čállit, gii galgá geavahit mearriduvvon čállinvuogi ja makkár guovlluin galgá geavahit sámi báikenamaid.

Kultursuorggis muhtin eará lágat gusket sámi dilálašvuođaide eambbo eahpenjuolgut. Ovda­mearkka dihte muddejuvvo sámi girjerádjobuhtadus (geahča kap. 14.8.2) lága bokte miessemánu 29. b. 1987, nr. 23 girjerájusbuhtadusaid birra, ja sámegielat čállosiid birra mat leat addojuvvon lága mielde geassemánu 9. b. 1989 nr. 32 addingeatnegasvuođa birra dábálaš olámutto dokumeanttain mas gaskkustuvvo viidáset okta gáhppálat Sámi erenomášgirjerádjui.

15.3.2 Riikkaidgaskasaš šiehtadusat

Váldoprinsihppa ILO-konvenšuvdna nr.169:s(gč. kap. 1.3.4) lea álgoálbmogiid vuoigatvuohta bisuhit ja ain ovddidit iežaset kultuvrra, ja eiseválddiid geatnegasvuohta álggahit doaibmabijuid mat dorjot dan barggu. Konvenšuvdna referere kultuvrii viiddis ipmárdusas, muhto bidjá maiddái dehálaš láidestemiid dasa ahte nationála dásis hábmet sámi kulturpolitihka. Konvenšuvnnas leat mearrádusat álgoálbmogiid vuoigatvuođa birra ieža mearridit iežaset kultuvrralaš ovdáneami ja oahppat geavahit iežaset giela. Lassin dasa konvenšuvdna dohkkeha álgoálbmogiid dáhtu ja dárbbu hálddašit iežaset ásahusaid, iežaset eallinmálle ja iežaset ekonomalaš ovdáneami. Dát mielddisbuktá dohkkehit dan ahte álgoálbmogat háliidit bisuhit ja eanet ovddidit iežaset identitehta, giela ja oskku.

Lagabut čilgehusa Eurohpálaš šiehtadusasregiovdna- dahje minoritehtagielaid birra(minoritehtagielaidšiehtadus) gávdná kap. 19.3.1:s.

Mii guoská riikkaidgaskasaš bargguide, WIPO bargu suddjet árbevirolaš kulturolggosbuktimiid ja árbevirolaš máhtuid ja UNESCO-konvenšuvdna vuoiŋŋalaš kulturárbbi suddjema birra ja UNESCO-konvenšuvdna suddjet ja ovddidit ollu kulturolggosbuktimiid, geahča kap. 13:ái.