15.3 Sámi kulturpolitihka rievttálaš vuođđu
Kulturpolitihka čađaheapmi
soaitá ovddimusat
dáhpáhuvvat
ekonomalaš gaskaomiid geavaheami
bokte, ja lea dábálaš ipmárdus
ahte kultursuorggis lágat
eai báljo geavahuvvo stivrenreaidun.
Gávdnojit liikká lágat
mat muddejit kultursuorggi iešguđetlágan
osiid, ja ráđđehus áigu
go válddii atnui
Lága
suoidnemánu 29. b. 2007 nr.89
almmolaš eiseválddiid ovddasvástádusa
birra kulturdoaimmaide(kulturlága)
addit kultursuorgái ollislaččat
vel eanet árvvu ja stáhtusa
almmolaš ovddasvástádussuorgin.
Kulturlágain lea dehálaš čuokkis Soria
Moria-cealkámušas čađahuvvon,
mas lea deattuhuvvon ahte ráđđehus
háliida váldit atnui
álkis,
dábálaš kulturlága
mas boahtá ovdan ahte almmolaš eiseválddiin
lea kultursuorgái ovddasvástádus.
Kulturláhka nanne ahte
eiseválddiin lea ovddasvástádus
ovddidit ja láhčit
dilálašvuođa
ollu kulturdoaimmaide, vai buohkat ožžot vejolašvuođa
oassálastit kulturdoaimmaide,
sihkkarastet ahte buohkain lea olámuttos
ámmátlaš dáidda-
ja kulturfálaldat ja ahte
sii besset vásihit ollu
kulturolggosbuktimiid.
Kulturláhka lea dábálaš,
das eai leat bienalaš láidesteamit
juolludandássái,
vuoruhemiide dahje stáhta,
fylkkagieldda ja suohkaniid kultursuorggi organiseremii. Lágas
lea stuora munni báikkálaš iešstivrejupmái. Dat
liikká deattuha ahte fylkkagielddat
ja suohkanat galget fuolahit ekonomalaš,
organisatuvrralaš gaskaomiid
ja doaibmabijuid mat ovddidit ja láhčet
dili viiddis kulturdoaimmaide sihke báikkálaččat
ja regiuvnnalaččat.
Kulturláhka galgá maiddái
veahkehit sihkkarastime doaibmanmuni nationála
kulturpolitihkkii mađi eanet
globaliserejuvvon máilmmis.
Sámediggi doarju dakkár
lága evttohusa kulturlága
evttohusa gulaskuddanvástádusas.
Sámediggi deattuhii seammás
stáda erenoamáš ovddasvástádusa
sámi kultuvrii, ja oaivvildii
ahte fylkkagielddat ja suohkanat fertejit váldit
eanet ovddasvástádusa
kulturdoibmii. Sámediggi čujuhii
earret eará Sámedikki
ja fylkkagielddaid ovttasbargošiehtadusaide,
mat čalmmustahttet fylkkagielddaid
ovddasvástádusa
regiuvnnain ovddidit sámi
kultuvrra.
15.3.1 Lágat mat erenoamážit gusket
sámi kultuvrii
Sámegielas ja sámi
kultuvrras lea erenoamáš suddjen
Vuođđolága § 110
abokte. Norgga stádas
lea geatnegasvuohta aktiivvalaččat
mieldeváikkuhit dasa ahte sámi
kultuvra fievrreduvvo viidáset
Norggas. Dát mielddisbuktá maiddái geatnegasvuođa
ekonomalaš ja eará gaskaomiiguin
láhčit dilálašvuođaid
vai duođai leat muttágit
seammalágan bohtosat sámiid
ja stuoraservodaga kulturdoaimmaheamis.
Kultur- ja girkodepartemeanttas lea háld-dašanovddasvástádus
3. kapihttalii sámegiela
birra, lágas geassemánu 12.
b. 1987 nr. 56 Sámedikki
ja eará sámi
riektedilálašvuođaid
birra. Sámegiela mearrádusat
leat sihke prinsihpalaččat
ja geavatlaččat dehálaččat
vai sihkkarastá joatkima
sámi kultuvrras. Lagabut čilgehus gávdno
kap. 19.4.1.
Lága geassemánu
9. b. 1978 nr. 50 mielde kulturmuittuid birra, de ii leat lohpi
doalvut sámi kulturmuittuid
riikkas olggos jus ii gávdno
dohkálaš olgoriikii
doalvunlohpi, gč § 23
bustávva c. RiddoDuottarMuseat
Kárášjogas
lea ožžon
válddi meannudit ohcamiid
ja dahkat mearrádusaid sámi
kulturmuittuid birra mat dolvojuvvojit olgoriikii, beroškeahttá man
boarrásat leat. Olgoriikii
doalvunlobi galgá dábálaččat
addit jus kulturmuitodávvir
ii leat dehálaš dutkamiid dahje
Norgga kulturárbbi bisuheapmái
ja gaskkusteapmái, gč. láhkaásahusa
olgoriikii doalvut ja riikii buktit kulturdávviriid § 6
mielde. Sámediggi lea láhkaásahusa § 7 mielde
váidinásahus áššiin mat
gullet gildosiidda olgoriikii doalvut kulturdávviriid.
Lea leamašan dárbu § 23 definišuvnna
veaháš muddet.
Kultur- ja girkodepartemeanta lea danin ovddidan proposišuvnna
mas evttoha rievdadusaid dahkat kulturmuitolágas,
gč. Od. Prp. nr. 49 (2007 – 2008))
Láhka
rievdadusaid birra geassemánu
9. b. 1978 nr. 50 lágas
kulturmuittuid birra. Evttohuvvo bidjat oppalaš čállosa
kulturmuitolága § 23:i
ahte lobi haga ii galgga olgoriikii fievrredit dáidagiid
dahje kulturdávviriid mat
leat dehálaččat
Norgga kulturárbbi, dáidaga
ja historjjá seailluheapmái, dutkamii
ja gaskkusteapmái. Oppalaš láhkačállosiin,
de láhkaásahus
lagabui muddešii mat meroš-tallojuvvojit
leat kulturávnnasin.
Lea mearriduvvon sierra láhka
dasa mot Norgga báikenamaid
galgá čállit,
gč. lága
miessemánu 18.
b. 1990:s nr. 11 báikenamaid
je. Lágas leat earret eará njuolggadusat
dan birra mot sámi báikenamaid
galgá čállit,
gii galgá geavahit mearriduvvon čállinvuogi
ja makkár guovlluin galgá geavahit
sámi báikenamaid.
Kultursuorggis muhtin eará lágat
gusket sámi dilálašvuođaide eambbo
eahpenjuolgut. Ovdamearkka dihte muddejuvvo sámi
girjerádjobuhtadus (geahča
kap. 14.8.2) lága bokte
miessemánu 29. b. 1987,
nr. 23 girjerájusbuhtadusaid
birra, ja sámegielat čállosiid
birra mat leat addojuvvon lága
mielde geassemánu 9. b.
1989 nr. 32 addingeatnegasvuođa
birra dábálaš olámutto
dokumeanttain mas gaskkustuvvo viidáset
okta gáhppálat
Sámi erenomášgirjerádjui.
15.3.2 Riikkaidgaskasaš šiehtadusat
Váldoprinsihppa
ILO-konvenšuvdna nr.169:s(gč.
kap. 1.3.4) lea álgoálbmogiid
vuoigatvuohta bisuhit ja ain ovddidit iežaset
kultuvrra, ja eiseválddiid
geatnegasvuohta álggahit doaibmabijuid
mat dorjot dan barggu. Konvenšuvdna
referere kultuvrii viiddis ipmárdusas,
muhto bidjá maiddái dehálaš láidestemiid
dasa ahte nationála dásis
hábmet sámi kulturpolitihka.
Konvenšuvnnas leat mearrádusat álgoálbmogiid
vuoigatvuođa birra ieža
mearridit iežaset kultuvrralaš ovdáneami
ja oahppat geavahit iežaset
giela. Lassin dasa konvenšuvdna
dohkkeha álgoálbmogiid dáhtu
ja dárbbu hálddašit iežaset ásahusaid,
iežaset eallinmálle
ja iežaset ekonomalaš ovdáneami.
Dát mielddisbuktá dohkkehit
dan ahte álgoálbmogat
háliidit bisuhit ja eanet
ovddidit iežaset identitehta, giela
ja oskku.
Lagabut čilgehusa
Eurohpálaš šiehtadusasregiovdna-
dahje minoritehtagielaid birra(minoritehtagielaidšiehtadus) gávdná kap.
19.3.1:s.
Mii guoská riikkaidgaskasaš bargguide,
WIPO bargu suddjet árbevirolaš kulturolggosbuktimiid
ja árbevirolaš máhtuid
ja UNESCO-konvenšuvdna vuoiŋŋalaš kulturárbbi
suddjema birra ja UNESCO-konvenšuvdna
suddjet ja ovddidit ollu kulturolggosbuktimiid, geahča kap.
13:ái.