15.8.3.2 Museat maid Sámediggii hálddaša
Museain lea sierra dilli oassin barggus sámi kultuvrra
duođaštit
ja bisuhit. Sámediggi lea
viidát bargan gárvvistit
sámi museaid ovttasteami.
Proseassa čađahuvvo
Norgga museasuorggi museaođastusa
láidestemiid mielde, gč Sd.dieđ.
nr. 22 (1999 – 2000). Sámi museaođastusa
bokte museat ovttastuvvojit stuorát
museasiiddaide main lea oktasaš doaibmastivra,
beaivválaš jođiheaddji
ja okta bargoaddi bargiide. Ođastusa
ulbmil lea bajidit fágalaš kvalitehta
ja hálddahuslaččat oažžut
nannosit ovttadagaid. Sámi museaid
viidásit ovdáneapmái
leat buorit rámmaeavttut dehálaččat.
Lullisámi museasiida
(Saemien Sijte Snoasas) ja Davveoarjesámi
museasiida lea čađahan
ovttasteami 2006:s, ja juohkehaš lea
ožžon
0,5 milj. ruvnno lassáneami
Sámedikkis 2007:s. Davveoarjesámi
museasiidii gullet Guovdageainnu gilišillju,
Sámiid Vuorká-Dávvirat,
Jáhkovuona mearrasámi
musea ja Porsáŋggu
musea.
Museat Várjjat Sámi
Musea, Deanu Musea, Savio-musea ja Nuortalaš musea Njávdámis,
maid leat hukseme, galgá gullat
Deanu ja Várjjat museasiidii.
ája sámi
guovddáš oažžu
sámi museaovddasvástádusa
Davvi-Romsii ja davit Gaska-Romsii, Várdobáikki
sámi guovddáš oažžu
sámi museaovddasvástádusa
Davit Nordlándda, lulit
Gaska- Romssa ja Lofuohta ja Viestterállasa
márkosámi
guovlluide ja árran julevsámi
guovddáš oažžu
museaovddasvástádusa julevsámi
ja bihtánsámi
guvlui.
15.8.3.4 Museat main leat sámi čoakkáldagat
ja čájáhusat
Muhtin museain, earret sámi
museasiiddaid, lea sierra sámi čoakkáldat
dahje sámi dávvirat
oassin iežaset čoakkáldagain.
Erenoamáš guovddážis
leat sámi vuorkádávvirat
Norgga álbmotmuseas, Romssa
museas ja Olgomuseas Sverresborgas. Eará museumat
maid mielas lea erenoamáš deaŧalaš duođaštit
sámi dávviriid,
leat earret eará Rørosmusam
ja álttá musea.
Ollu museaid mielas lea sámi
historjjá duođašteapmi
deaŧalaš oassin das
ahte duođaštit
regiuvnna máŋggabealat
doaimma. Porsáŋggu
musea, mii sirjojuvvui Sámedikki
hálddašeami vuollái 2004:s,
gaskkusta golmmakultuvrrat historj-já mii
lea čadnojuvvon sámi,
kveana ja dáčča ássanbáikkiide
dan guovllus. Mátta-Várjjat
musea doaibma maid čájeha
guovllu golmmakultuvrrat historjjá.
Museaid fierpmádat
Sihke dat museat mat leat Sámedikki
vuolde ja eará museat mat
barget sámi kultuvrrain oassálastet
Nationála
museafierpmádat minoritehtaide
ja kultuvrralaš máŋggatbealatvuhtii,
mii ásahuvvui 2007:s. Dan
fierpmádagas leat mielde
museat mat barget nationála
minoritehtaiguin ja ođđaset
minoritehtajoavkkuiguin.
Sámi
museaid fierpmádat maid
lea ásahuvvon. Dat fierpmádat
galgá leat Sámedikki
hálddašeami
vuolde ja lea rabas buot museaide mat barget sámi
kultuvrrain.
Norgga álbmotmusea
sámi čoakkáldagat
Norgga álbmotmusea lea
okta dain ásahusain main
lea sámi kultuvra deaŧalaš oassin
iežaset barggus, muhto dat
ii leat sis váldosuorgi
ii ge dat leat Sámedikki
vuolde.
Museain lea 1958 rájes
leamaš bistevaš gaskkustanfálaldat
go sis lea sámi basisčájáhus. Dálá čájáhus
rahppojuvvui 1990:s ja galgá 2007:s
ođastuvvot. 2007:s oaččui čájáhus áibbas ođđa
oasi mii čájeha dálá áiggi,
Sámi
dálá áigi,
mii lokte čájáhusa
gitta otnážii
go lea sáhka gaskkustit
politihka, kultuvrra ja servodateallima. Musea skuvlabálvalusas
lea bistevaš oahpahuslágidus
sámi čájáhussii, ja
dat okta dain musea skuvlafálaldagain
maid buot eanemus jearahit ja bohtet geahččat. Museas
lea maid sámi sadji Olgomuseas.
Lassin bistevaš čájáhusfálaldagaide
leat museas dadjat juo juohke jagi okta sámi
fáddá-
dahje johtočájáhus.
Museas lea buorre ovttasbargu sámi ásahusaiguin.
Norgga álbmotmusea oassálasttii
Sámi museasearvvi ásaheapmái
1989:s ja lea aktiivvalaččat
oassálastán
dan ovttasbargodoaimmaide.
Sverresborg Trøndelag Folkemuseum
Oarjelsámi kultuvra lea
leamaš oassin Sverresborg
Trøndelága álbmotmusea doaimmas
1930-logu rájes. Sverresborgas
lea okta oarjelsámi sabetčájáhus
ja čájáhus
das movt sámit atnet sabehiid «Troandilaš sábehiiguin – Sverresborga
sabetmusea». Vuođđočájáhusas «Eallingovat» leat
mielde dávvirat ja muitalusat
mat leat čadnojuvvon sámi
kultuvrii. Sverresborg váldá maid
sisa gaskaboddosaš čájáhusaid
sámi kultuvrra birra. Sverresborgas
lea 2000 rájes leamaš bistevaš fálaldat
skuvllaide sámi
kultuvrra ovdanbuktimis. Skuvlafálaldat
lea oassi Kultuvrralaš skuvlaseahkas.
Sverresborg deattuha ovttasbarggu mii lea oarjelsámi
organisašuvnnaiguin ja resursaolbmuiguin
go lea sáhka dakkár
doaimmain mat leat čadnojuvvon
oarjelsámi kultuvrii. Musea
bargá maid ovttas Saemien Sijte
museain, Plassje museain, Jämtlandda fylkka museain ja
Härjedalena meahccemuseain, mat buohkat barget oarjelsámi
kultuvrrain.
Romssa musea sámi čoakkáldagat
Romssa museumas lea sierra fágaossodat sámi
etnografiijii. Fágaossodagas
leat sihke dávvirat, govat,
jietna, girjjálašvuohta,
njálmmálaš ja čálalaš dieđut
ja muhtin ráje iešguđetlágan
arkiivvat. Arkiivvat ja vuorkádávvirat
heivehuvvojit dutkamii, oahpuide ja dábálaš atnui. Ulbmiljoavkkut
leat sihke sámi álbmot
ja muđui olles álbmot.
Čájáhus «Sámi
kultuvra» lea vuosttaš čohkkejuvvon čilgehus sámi
kulturhistorjjás ja lei
dalle go ráhkaduvvui láidesteaddjin
sámi historjjá ja
kulturárbevieru ovdanbuktimis. Čájáhus
galgá dahkat oainnusin sámi
kulturovdáneami boares gálduid
rájes gitta dan dillái
mii lea 20. jahkečuođis.
Čájáhus «Sápmi – našuvdna
riegáda» čilge
sámiid politihkalaš čoahkkaneami álbmogin,
ja dat čoahkkaneapmi lea
leamaš ovddit čuohtejagi
gaskkamuttu rájes. Čájáhus
lea ráhkadan neahttabáikki
mii lea erenoamážit
skuvlla atnui jurddašuvvon
(
http://sapmi.uit.no).
Boksa 15.3 Sámi
fanasduodji ja fanasgeavaheapmi
Govus 15.3 Rivttága suohkan Romssa
fylkkas
Sámit leat čuohtenárjagiid
atnán mearrariggodagaid.
Sámi fanasdahkan ja giehtaduodji
leat leamaš deaŧalaš ealáhusheiveheamit,
erenoa-mážit
daid áigodagaid go dakkár
vuotnaguovl-luin gos meahcceriggodagat ledje, orro eanaš sámit.
Sámit leat geavaheami bokte
leamaš mielde fanasteknologiija
ovdánahttimis seamma dásis
go dáččat
ja kveanat.
Davvi-Norgga fanasgáhttenguovddáš Rivttágis
Romssa fylkkas lea bargan dainna fáttáin
2005 rájes. Dássážii
leat gávnnahan ahte lea
váttis gávdnat
dakkár fanasmálle
maid sáhttá lohkat čielga
sámi mállen.
Mariidnaarkeologa Christer Westerdahl čilgii
1987:s sámi fatnasa leat dakkár
«fanasin mas lea olles sávdnji,
ja mii lea gehppes ja guottehahtti fievru maŋit áiggis
gaskal 1600 ja 1800-logu, ja mii lea gávdnon
dovddus sámi ássanguovlluin» (Westerdahl
1987:7 – 8). Fanasfiellut ledje gorrojuvvon
oktii vettiin dahje bohccosuonain. Dien sáhttá oaidnit
boarrasit johkafatnasiin ja árbevirolaš báskkain,
ja goappaš fanasmállet
leat leamaš inkluderejuvvon
sámi kultuvrii. Muhto ovdalašáiggi dáidet
leamaš eanet giehtaduodjeteknihkat.
Orrot leat leamaš ollu kulturlonuhusat,
ja danne berre maid áhpefievrruid
inkluderet deaŧalaš fievrun
sámi historjjás. Sihke
vikiŋgaáiggi
fanasmállet, fievrridanfatnasat
nugo smávit borjjasfatnasat
ja guollefatnasat dego gárbbis
ja šárka
leat deaŧalaččat
go galgá dutkat ja duođaštit
sámi konteavsttas.
Gáldu: Girjjálašvuohta:Mathisen,
Mariann/NNFB: Logaldallan «Fievrogáhtten
ja sámi fanasárbevierru,
ii seamma fanas?», semináras «Sámi
fanas- ja fanashuksenárbevierut» maid
Davvi-Norgga fievrogáhttenguovddáš Rivttágis
lágidii 14.-16. 3. 2007.Westerdahl,
Christer: «Et sätt som liknar them uti theras öfriga
lefnadsart, om äldre samiskt båtbygge och samisk
båthantering» Johan Nordlander-sällskapet,
Ubmi 1987.
Muhtin eará museat
Plassje museas leat leamaš sámi dávvirat
iežaset čoakkáldagas dakka
maŋŋil
soađi áigodaga rájes
ja das lea dál oalle stuora čoakkáldat
mas leat dávvirat ja govat mat
duođaštit
sámi historjjá ja doaimma
guovllus. Lulli-Trøndelága
fylkkasuohkana fylkkaplána
bokte lea Plassje museas erenoamáš ovddasvástádus
lullisámi kulturhistorjjás
ja 2002 rájes lea Plassje
museas leamaš okta fágavirgi lullisámi
kultuvrras ja historjjás.
Dasa lassin lea Plas-sje museas dál
okta gaskaboddosaš fágakonsuleanta
lullisámi kultuvrii ja historjái.
Perspektiiva Musea atná vuođđun Romssa,
go dat lea girjás guovlu
kultuvrralaččat, čearddalaččat, gielalaččat
ja oskkoldaga dáfus. Dat mearkkaša
ahte sámivuohta lea unnit eanet
lunddolaččat
fárus máŋgga čájáhusas
ja prošeavttas mat museumas
leat. Perspektiiva Musea bargá ovttas
earret eará Várjjat
sámi museain, árppain
Romssas ja Sámi giellaguovddážiin Moskavuonas.
Davvi-Romssa museiilea guovddáš bargun
bargat mearrasámi ja kveana
kultuvrrain ja deaivvadeapmi daiguin ja eará kultuvrraiguin
lea maid deaŧalaš.
Davvi-Romssa Musea lea bidjan johtui máŋga prošeavtta
mat fátmmastit sámi
kultuvrra ja historjjá.
Musea bargá ovttas Romssa
Museain muhtin máŋggajagát
dutkanprošeavttain vai besset čájehit
Davvi- Norgga riddoguovlluid čearddalašvuođa
ruovdeáiggis ja árra
gaskaáiggis ja das čalmmustahttojuvvo
oktavuohta gaskal sámiid
ja norrøna olbmuid.
Mátta-Várjjat
museas lea sámi historjá ja
kultuvra deaŧalaš oassin iežaset
bargosuorggis. Mátta-Várjjat musea
bajimus mihttomearri lea gaskkustit máhtu
ja duddjot ipmárdusa rádjeriikka
erenoamáš luonddu
ja kulturhistorjjá birra.
Erenoamážit
deattuhuvvojit guovllu čearddalaš ja
kultuvrralaš girjáivuohta,
regiunála, nationála
ja riikkaidgaskasaš oktavuođas.
Báktedáidaga máilmmiárbeguovddáš – álttá Musea
IKSbargá báktedáidagiin/ovdahistorjjáin
ja báikkálaš historjjáin/ođđaset
historjjáin. Vuođđo-čájáhusas
ovdanbuktojuvvojit sámi
osku ja dat osku mii lea čadnon
bivdinmeanuide, meavrresgárrái
ja oaffarbáikkiide. Museas lea
maid báiki gos čájehit álttaášši.