20.3 Riikkaidgaskaš geatnegasvuođat
Ollu riikkaidgaskasaš konvenšuvnnat unnitloh-koálbmogiid
ja eamiálbmogiid birra gáhttejit
sámi giela ja kultuvrra.
ILO-konvensuvdna nr. 169 dadjá ee.
28. artihkkalis ahte «Galget gávnnahuvvot
doaimmat seailluhan ja ovdánahttin
dihte guoskevaš álbmogiid álgogielaid». Maiddái
ONa konvenšuvdna siviila
ja politihkalaš vuoigaitvuođaid
birra addá láidestusaid
Norgga sámegiela ovddideaddji
barggu várás.
Dáid konvenšuvnnaid
birra muitaluvvo kapihttalis 1.3.
Skábmamánu
5. beaivvi 1992 Eurohpa soahpamuš regiovdna-
dahje unnitlohkogielaid soahpamuša
ovddasvástádus
lea Kultur- ja girkodepartemeanttas. Konvenšuvdna
gusto lassin sámegillii maiddái
nationála unnitlohkogielaide
go kveanagillii/suomagllii, romangillii ja romanesgillii.
20.3.1 Eurohpa regiovdna- dahje unnitlohkogielaid soahpamuš
Eurohparáđđi
mearridii Eurohpa regiovdna- dahje unnilohkogielaid soahpamuša
(European Charter for regional or minority languages) jagi 1992
gáhtten dihte unnitlohkogielaid,
vai Eurohpa kultuvra seailluhuvvo oktan ovttastuvvon ja girjás
kultuvran. Soahpamuš geatnegahttá našunalstáhtaid čađahit
konkrehta doaimmaid seailluhan dihte regionála- ja
unnilohkogielaid, vai šaddet
oainnusin sihke politihkas, láhkaaddimis
ja geavahusas.
Norga vuolláičálii
soahpamuša skábmamánu
10. b. 1993:s, muhto dát
ii boahtán fápmui
ovdal njukčamánu
1. b. 1998. Soahpamuša nubbi
oassi mearrida ollu deaŧalaš ulbmiliid
ja prinsihpaid das mii guoská stáhtaid geatnegasvuhtii
sihkkarastit unnitlohkogielaid suodjaleami. Unnitlohkogielaid lihtu goalmmát
oassi sisttisdoallá viidát
ja bienalet njuolggadusaid mat addet eiseválddiide
konkrehta geatnegasvuođaid iešguđetge
surggiin, ee. dakkár surggiin
go oahpahusas, riektelágádusas ja
almmolaš hálddašeamis.
Norgga dáfus lea soahpamuša
goalmmát oasi ratifiseren
váikkuhan dušše
davvisámegillii.
Norga lea váldán
badjelasas geatnegasvuođaid
das mii guoská sámegillii oahpahusvuogádagas
(artihkal 8), riektevuogádagas
(artihkal 9), almmolaš hálddašeamis
(artihkal 10), hivvomediain (artihkal 11), kultureallimis (artihkal
12), ekonomalaš ja sosiala
diliin (artihkal 13), ja das mii guoská gielladillái
riikkarájiid rastá (artihkal
14). Maŋimusat namuhuvvon
artihkkalis giela dili birra riikkarájiid rastá lea
Norga dohkkehan geatnegasvuođa
láhčit
diliid nu ahte lea vejolaš ovddidit
ovttasbargama riikkarájiid
rastá ovdamunnin sámegillii, erenoamážit
gaskal regionála ja báikkálaš eiseválddiid
dan golbma davviriikkas.
Unnitlohkogielaid soahpamuša
15. artihkkalis čuovvu ahte
oasehasat galget buktit ovdan raportta politihka birra mii lea nugo
soahpamuša nuppi oasis,
ja doaimmaid birra mat leat dahkkon čađahan
dihte goalmmát oasi, maid
oasehasat leat dohkkehan ratifikašuvnnas.
Raporttat galget bid-djot ovdan juohke njealját
jagis. Norga buvttii ovdan iežas
vuosttaš raportta 1999,
ja 2002 biddjui Norgga nubbi raporta ovdan. Kultur- ja girkodepartemeanta
ovttastahttá raportabarggu
mas leat oasit guoskkahuvvon departemeanttain sámegiela
ja eará unnitlohkogielaid
doaimmaid birra sin ovddasvástádussurggiin.
20.3.2 Mo Norgga goalmmát
raporta Eurohparáđđái galgá čuovvoluvvot
Norga bijai ovdan golmmát
raporttas njukčamánu
2005. Dás čielggaduvvui
bargu mii dahkko ollu surggiid siskkobealde gáhtten
ja ovdánahttin dihte sámegiela,
ee. Sis-Finnmárkku diggegotti ásahemiin
(gč. kap. 5.3.2), Divttasvuona gieldda
searvamiin sámegiela hálddašanguvlui,
ja Elgå-prošeavttain
(kap. 11.3.).
áššedovdilávdegoddi rámida
raporttastis barggu maid Norgga eiseválddit
dahket joatkin dihte soahpamuša čađaheami
Norggas ja čujuhit ahte
Norga lea guorrasan ministtarlávdegotti ávžžuhusaide Norgga
vuosttaš ja nuppi raportta
oktavuođas. áššedovdilávdegoddi
oaivvilda ollašuhttindási
leame čielgasit buorránan.
áššedovdilávdegoddi dadjá ahte
Divttasvuona gieldda searvan lahttun hálddašanguvlui
lea lávki rievttes guvlui
seailluhit ja ovddidit julevsámegiela.
Giella lea dattetge hearkkes dilis. áššedovdilávdegoddi oaidná dárbbu
dakk viđe čađahit
doaimmaid seailluhan dihte giela, erenoamážit
dakkár surggiin go oahpahusas,
oahpaheddjiid háhkamis ja
heivehuvvon oahpponeavvuid ovdánahttimis.
áššedovdilávdegoddi
lea maiddái heađis
go lullisámegiella lea erenoamáš rašis
dilis. Lea dárbu čađahit
dakká viđe doaimmaid
mat sihkkarastet ahte lullisámegiella šaddá ealli
giellan Norggas, erenoamážit
oahpposuorggis. áššedovdilávdegoddi ávžžuha
Norgga ja Ruoŧa eiseválddiid
bargat eambbo veahkkálagaid.
Boahtá ovdan áššedovdilávdegotti
raporttas ahte lea dahkkojuvvon stuorra bargu gáhttet
ja ovddidit davvisámegiela,
erenoamážit
Sis-Finnmárkku diggegotti ásahemiin. Norga
ollašuhttá artihkkaliid
mat geatnegahttet eiseválddiid
dakkár surggiin go oahpus,
mediain ja kultuvrralaš doaimmain. Lea
velá báhcán
muhtun suorggit mainguin ferte bargat viidáseappot.
Dát guoská erenoamážit
sámegielat bargiide ja váilevaš dulkkaide dearvvašvuođasuorggis.
Dasa lassin ii leat vejolaš čállit
sámi nama riekta nationála
registariin, ovdamearkka dihte álbmotregistaris.
Ministtarlávdegotti čoahkkimis
miessemánu 16. beaivvi 2007
gieđahallui áššedovdilávdegotti
raporta ja Eurohparáđđeresolušuvdna Norgga
unnitlohkosoahpamuša čuovvoleami
birra mearriduvvui. Mearrádusas ledje
konkrehta ávžžuhusat čuovvovaš čuoggain:
Norga ferte leat áŋgireabbot
bidjat searaid oahpponeavvuid ja oahpahusa fállamii
oahpaheddjiide julev- ja lullisámegielas
(gč. kap. 11).
Norga ferte sihkkarastit ahte sosiála-
ja dearvvašvuođaásahusat sámi
hálddašanguovl-lu
siskkobealde fállet bálvalusaid
sámegillii (gč.
kap. 8).
Norga ferte sihkkarastit ahte álbmotregisttar
ja eará almmolaš registarat
ja ásahusat dorjot sámegiela čállinmearkkaid
geavaheami (gč. kap. 19.5.1).
Ráđđehusa
Eurohparáđi áššedovdilávdegotti ávžžuhusaid čuovvoleapmi boahtá ovdan
sektorkapihttaliin.
Norgga njealját raporta
gárvána geassemánus
2008.
