St.dieđ. nr. 28 (2007-2008)

Sámepolitihkka

20.5.3 Hupmansyntesa

Eanet ja eanet bálvalusat dahkkojit elektrovnnalažžan ja ollu diehtojuohkin dahkko fidnen láhkái digitála hámis, earret eará girjerájuin. Dahkan dihte buohkaide olámuddui lea čujuhuvvon dárbui eambbo almmolaš áŋgriuššamii, ja ollu doaimmaheaddjit leat čujuhan erenoamážit dárbui ovddidit hupmansyntesa neavvuid.

Hállan lea čájehuvvon leat beaktilis vuohki buktit diehtojuohkima, juogo geavahuvvon okto, ovttas teavsttain, dahje synkroniserejuvvon teavsttain dainna lágiin ahte cuiggon čájeha guhte sátni lohkkojuvvo. Hállanprográmma sáhttá dahkat ol-bmuide geain leat lohkan- ja čállinváttisvuođat iešguđetlágán teavsttaid, sihke fágagirjjiid, ja girj-jiid ja aviissaid oláhan láhkái. Olbmuide geat galget oahpahallat dárogiela, lea maiddái dakkár funkšunalitehta ávkkálaš. Sámediggi lea čielggadan leago vejolaš ovddidit hupmansyntesa sámegiela várás. Hupmansyntesa lea jurddašuvvon geavahuvvot lassineavvun lotnolasat dábálaš korrektuvraprográmmain. Vásihusat čájehit ahte hupmansyntesa geavaheapmi doarju sihke lohkan- ja čállinproseassa. Dasa lassin sáhttá hupmansyntesa geavahuvvot vuođđun ovddidit ođđaáigásaš bálvalusfálaldagaid ollu surggiin.