21.2.3 Gáhttenguovllut
Lea dehálaš gáhttet
Norgga luonddu boahttevuhtii. Máŋgga
guovllus leat gáhttenberoštumit
ja sámi, árbevirolaš meahcástanberoštumit
bures oktiivástiduvvon.
Stuorra gáhttenguovlluid ásaheapmi
sihkarastá dávjá joaktit
boazodoaluin. Eará ealáhusaidege,
nugo turismii ja mátkkoštanealáhussii,
sáhttet gáhttenguovllut
leat ovdamunnin. Gáhttenberoštumit
sáhttet datte šaddat
servodaga eará beroštumiiguin
gazzalaga, ja leat maiddái
riiddut gaskal gáhttema
ja sámi luonddudoalu muhtin ávkkástallanvugiid.
Mohtorjohtolat meahcis lea okta dákkár
ovdamearka. Gáhttenáššiid
riiddut sáhttet velá čuožžilit
go lea áibbas guovttelágan,
kultureaktudeaddji áddejupmi
das mo luondduvuođđu
ja -árvvut buoremus láhkai
galget sihkarastot.
Areálagáhttenbargu
luonddugáhttenlága
mielde geavvá dan láhkai
ahte fylkkaid/fáttáid
mielde gáhttenplánat
(jeaggeplánat, mearraloddeplánat,
njuoskaeanaplánat, suhkkes
lastavuovdeplánat jna.), álbmotmeahcceplána
(Sd.dieđ. nr. 62 (1991 – 92),
ja marina gáhttenplána čađahuvvojit.
Dasa lassin bargojuvvo vuovdegáhttemiin,
mii dál eanaš lea
eaktodáhtolaš gáhttema
ja stáhtaeatnamiid vuovdeguovlluid
gáhttema olis. Dál
leat máŋga
plánabarggu jođus,
mat soitet guoskat sámi
guovlluide. Plánejuvvon
fylkkaid mielde gáhttenplánain
lea ođđajagimánu
1.b. 2008 vel báhcán gáhttenplánat
jekkiide Finnmárkkus ja
suhkkes lastavuvddiide Romssas. álbmotmeahcceplánain
leat vel báhcán
11 gáhttenevttohusa:
Mátta-Trøndelágas
lea evttohuvvon eanadatgáhtten
Hyllingsdalenii ja Sylanii,
Nordlánddas lea
evttohuvvon álbmotmeahcci
Visten/Lomsdalii, álbmotmeahcci
Sjunkan/Mistenii ja luonddureserváhta
Sundsfjordfjellii
Romssas lea evttohuvvon álbmotmeahcci Sørdalen/Isdalenii
ja eanadatgáhttenguovlu
Ná-vuonbađas/Navitleagis
Finnmárkkus lea
evttohuvvon álbmotmeahcci
Goahteluobbalis ja viiddidit Anárjoga álbmotmeahci.
Lassin soaitá vel evttohuvvot álbmotmeahcci
norggabeale golmma riikka rájás gaskal
Ruoŧa, Suoma ja Norgga. álbmotmeahci
evttohus stuorát guovllus
Divttasvuonas/Moskevuonas Nordlánddas,
lea máinnašuvvon
sierra vulobealde.