1.3 Vuoigatvuođat
Sámedikki bajimus dási
doaimmas lea sáhka vuoigatvuođain
buot politihkkasurggiin. Sámiin
leat vuoigatvuođat individan,
sierra álbmogin, sierra
kultuvran ja eamiálbmogin.
Sámiin lea vuoigatvuohta eatnamiidda
ja čáziide
ja vuoigatvuohta daidda resurssaide mat leat vuođđun oktasaš ávnnaslaš kultuvrii.
Vuoigatvuođat leat maid čadnon
ollu eará surggiide nu go
ovdamearkka dihtii gillii, kultuvrii, ohppui, dearvvašvuhtii
ja kulturmuittui-de. Riektevuođđu
boahtá ovdan riikkaidgaskasaš álbmotrievttálaččat
geatnegahtti konvenšuvnnain
ja nášuvnnalaš rievttis.
Sámiid álbmotválljen orgánan
Norggas lea Sámedikki ulbmil oažžut
sámiid vuoigatvuođa dohkkehuvvot
vuođđun
sámi kultuvrra, giela ja
servodateallima áimmahuššamii
ja nannemii. Sámediggi áigu
vuoruhit barggu ahte sámi
vuoigatvuođaproseassain
mat leat jođus sihkkarastojuvvojit
johtilit dakkár konklušuvnnat
ja čovdosat mat dávistit
historjjálaš sámi
vuoigatvuođaide ja álbmotriektái.
Loahpalaš konklušuvnnat
ja mearrádusat eai galgga
dahkkot ovdalgo sámit leat
guorrasan daidda.
1.3.1 Konsultašuvnnat
Eamiálbmogin lea sámiin
vuoigatvuohta konsultašuvnnaide
dain áššiin, main
sáhttá leat
njuolgga mearkkašupmi sidjiide.
Dát vuoigatvuohta
boahtá ovdan ILO-konvenšuvnnas nr.
169 eamiálbmogiid ja čearddalaš álbmogiid
hárrái
iešmearrideaddji riikkain,
guđát
kapihttalis. Geassemánu
1. b. 2005 dohkkehii Sámediggi prosedyraid
stáhta eiseválddiid
ja Sámedikki gaskasaš konsultašuvnnaid
várás
(konsultašuvdnašiehtadus)
ja stáhtaráđđi
mearridii daid suoidnemánu
1. b. 2005. Konsultašuvdnašiehtadus
lea deaŧalaš lávki čalmmustuhttimis
Sámedikki saji riikka stivrenvuogádagas.
Konsultašuvdnageatnegasvuohta čalmmustuhttá ahte
stáhta eiseválddit
duođaid galget oččodit
ovttamielalašvuođa Sámedikkiin. Šiehtadus
lea deaŧalaš reaidu
mii lea mielde sihkkarastimin ahte mearrádusain
lea lobálašvuohta
sámi ál-bmogis dan álbmotválljen
orgána bokte.
Sámediggi lea 2006 čađahan
konsultašuvnnaid stáhtaeiseváldiiguin ollu áššiin.
Konsultašuvdnašiehtadus
lea vuođđuduvvon
Sámedikki ja stáhta
eiseválddiid gaskasaš searvevuođaperspektiivii.
Jus Sámediggi duođaid
galgá doaibmat dássásaš guoibmin
konsultašuvnnain, de dat
ferte oažžut eanet
resurssaid. Sámedikki resurssat
eai leat nannejuvvon konsultašuvdnašiehtadusa geažil,
juoga mii ferte dáhpáhuvvat guhkit áiggi
vuollái.
Sámedikki sajádat
lea oppalaččat
nannejuvvon dakko bokte ahte máŋga
departemeantta leat šaddan
dihtomielaleabbun searvadahttit Sámedikki
deaŧalaš proseassaide. Sámedikkis
leat leamaš máŋga buori
konsultašuvdnaproseassa
ja máŋga
departemeantta leat maŋŋá konsultašuvdnašiehtadusa
dovddastan ahte ferte konsultašuvnnaid
bokte Sámedikkiin juksat
ovttamielalašvuođa.
Dattetge dát ii leat ollásit čađahuvvon
ja Sámediggi lea mannan
jagi vásihan máŋgii
ahte stáhta eiseválddit leat
rihkkon sihke konsultašuvdnašiehtadusa
ja konsultašuvdnageatnegasvuođa ILO
bokte. Sámediggi mihttii
maiddái ahte eai dollon
konsultašuvnnat earret eará nášuvnnalaš dearvvašvuođaplána
ja Barentsábi hálddašanplána birra.
Viidáseappot lea dáhpáhuvvan ahte
ráđđehus
ovttabeallásaččat
lea rievdadan juoidá mas
lea leamaš ovttamielalašvuohta,
ja máŋgii
leat stáhta bealis gohčodan čielga
diehtojuohkinčoahkkimiid
konsultašuvdnan.
Konsultašuvdnaprosedyraide
ii gula bušeahttamearrideapmi. Ráđđehusas
ja Sámedikkis lea dat oktasaš áddejupmi
ahte bušeahttamearrideapmi
Sámediggái
galgá čielggaduvvot
sierra proseassas. 2006 nammaduvvui departemeanttaid gaskasaš bargojoavku
máŋggain
sámediggelahtuiguin mii
galgá árvvoštallat Sámedikki
formálalaš rolla
ja buktit bušeahttaprosedyraevttohusa.
Bargojoavku áigu buktit
evttohusas njukčamánus 2007.
Konsultašuvdnašiehtadus
lea Sámedikki mielas lunddolaš vuođđun
Sámedikki ja stáhta eiseválddiid
gaskasaš bušeahttaprosedyraid
ráhkadealpmái.
1.3.2 Resursalágat/vuoigatvuođat
Sámediggi lea 2006 joatkán
barggu oččodit
ođđa
lágaid mat sihkkarastet
luondduresurssaid. Sámediggi oaivvilda
ahte resursalágaid bajimus
prinsihpat galget dávistit
daid álbmotrievttálaš geatnegasvuođaide,
mat Norggas leat sámiide
eamiálbmogin. Sámedikki
oaidnu lea ahte Norga ferte ollašuhttit
dáid geatnegasvuođaid dakko
bokte ahte ovttastahttit njuolggadusaid mat sihkkarastet ahte sámit
besset ávkkástallat
resurssaiguin, njuolggadusaid mat sihkkaraset duohta oassálastima
ja mielmearrideami resursahálddašeamis, ja áššemeannudannjuolggadusaid mat
sihkkarastet ahte sámi doahttalusat
fuolahuvvojit ja deattuhuvvojit lágaid
mearridanproseassas. Dan lassin ferte resursahálddašeapmi
vuođđuduvvot lagašvuođa-
ja sorjjasvuođaprinsihppii
nu ahte dat sihkkarastá sámi ávnnaslaš kulturvuđđosa.
Go vuoigatvuođaid sáhttá oastit ja
vuovdit gávpemárkanis,
de dat buktá váttisvuođaid
sámi ealáhusaide
ja servodateallimii. Dakkár vuoigatvuođat
leat ovdamearkka dihtii mielkeeriid vuovdin, bivdofatnasiid vuovdin
oktan eriiguin ja geavahanvuoigatvuođaid
vuovdin guohtuneatnamiin ovdamearkka dihtii bieggomillopárkkaide.
Sámediggi bivdá ahte
vuhtiiválddidettiin boahtteáiggi
servodatovddideami, čielggaduvvojit vejolašvuođat
gáržžidit dán
vuoigatvuođamárkana
nu ahte sihkkarastá ekonomalaččat
ja kultuvrralaččat
dohkálaš ovddideami
sámi servodagain.
1.3.3 Finnmárkkuláhka
Finnmárkkulága
stuorra oasit bohte fápmui
2006. Historjjálaččat dát
buvttii stuorra earu Finnmárkku
eatnamiid ja resurssaid oamastanvuoigatvuođas ja
hálddašeamis. Finnmárkkulága
vuođđooaidnu lea
ahte Finnmárkku eatnamiid
ja resurssaid hálddašeapmi
galgá erenoamážit
sihkkarastit sámi kultuvrra,
boazodoalu, meahcásteami, ealáhusdoaibmama
ja servodateallima. Dát
sámi vuoigatvuođaid vuođđooaidnu
ja prinsihpalaš dohkkeheapmi
lea Finnmárkkulága geađgejuolgin.
Ráđđehus
lea nammadan lávdegotti
mii galgá čielggadit sámiid
ja earáid guolástanvuoigatvuođaid
mearas Finnmárkku olggobealde. Čielggadus
galgá leat gárvvis ovdal
2007 loahpa. Sámediggi lea
hui duhtavaš dainna ahte
sámi vuoigatvuođat
merrii Finnmmárkku olggobealde dál
galget sihkkarastojuvvot boahtteáigái.
Seammás lea deaŧalaš deattuhit
ahte Sámediggi ii háliit
hálddašeami
mii lea vuođđuduvvon čearddalašvuhtii,
muhto hálddašeami
mii lea vuođđuduvvon
guovlluide ja ássamii.
Ráđđehusa
Finnmárkkukommišuvnna
nammadeapmi lea maŋiduvvon
2007 giđđii. Sámediggi
galgá searvat konsultašuvnnaide
komišuvnna mandáhta
ja čoahkádusa
birra. Bargu Meahcceduopmostuoluin álggahuvvo go
Finnmárkkukommišuvdna álggaha
barggus. Sámediggi mearridii juovlamánus
2005 evttohit Deanu Finnmárkkukommišuvnna
ja Meahcceduopmostuolu hálddahusbáikin.
Sámedikkis leat leamaš konsutašuvnnat
Birasgáhttendepartemeanttain
dan lávdegotti mandáhta
ja čoahkádusa
birra, mii galgá evttohit mo čuovvolit
Finnmárkkulága
4. kapihttala Deanu- ja Njávdánčázádagaid
birra. áššis
ii leat ovttamielalašvuohta ja
dat lea sáddejuvvon gulaskuddamii.
Konsultašuvnnat jotkojuvvojit
go gulaskuddanáigemearri
loahppá.
Finnmárkkulága
4. paragráfa vuođul
lea Sámediggi jagis 2006
mearridan gaskaboddasaš njuolggadusaid
das mo galgá árvvoštallat
rievdaduvvon meahccegeavaheami váikkuhusaid
sámi kultuvrii, boazodollui,
meahcásteapmái, ealáhusdoaibmamii
ja servodateallimii. Njuolggadusaid galget almmolaš eiseválddit
ja Finnmárkkuopmodat geavahit
go sii dahket mearrádusaid.
Njuolggadusat gustojit dassážiigo
loahpalaš njuolggadusat
mearriduvvojit, dattetge ii fal guhkkelebbui go suoidnemánu
1. b. 2007 rádjai. Njuolggadusat
leat sáddejuvvon gulaskuddamii,
ja Sámediggeráđđi čađaha
viiddes gulaskuddanproseassa. Earret eará leat lágiduvvon álbmotčoahkkimat
loahpalaš njuolggadusaid
hábmema oktavuođas.
1.3.4 Finnmárkkuopmodat
Sámediggi nammadii juovlamánus
2005 lahtuid Finnmárkkuopmodaga
stivrii ja Finnmárkkuopmodaga bearráigeahččanlávdegoddái.
Sámediggi evttohii seammás Porsáŋggu
Finnmárkkuopmodaga váldohálddáhusbáikin.
Sámediggi háliida
buori gulahallama Finnmárkkuopmodagain
ja jeavddalaš čoahkkimat
dollojuvvojit Finnmárkkuopmodaga
stivrrain.
1.3.5 Olju ja gássa
Oljo- ja gássadoaimmat
davvin lei okta váldofáttáin
Oljo- ja energiijadepartemeantta ja Sámediggeráđi
gaskasaš čoahkkimis
borgemánus. Sámiid
eamiálbmotvuoigatvuođat fertejit
boahtit ovdan go Barentsábi
oljo- ja gássaresurssaiguin
plánejuvvo ávkkástallat,
go doaimmat čađahuvvojit
ja go riggodagat juogaduvvojit. Dán
oktavuođas čujuha Sámediggi
dasa ahte árbevirolaš riddoássan
lea deaŧaleamos ággan sorjjasmeahttunvuhtii
ja mearraresursavuoigatvuođaide – dát
gusto dieđusge maiddái
sámiide sierra álbmogin. álbmot-rievtti
vuođul lea sámiin eamiálbmogin
maiddái vuoigatvuođat
oljui ja gássii iežaset árbevirolaš resursaguovlluin.
Dás deattuhuvvo ahte Sámediggi
ii čuoččut
ahte dát vuoigatvuođat
gullet dušše
sámiide. Ráđđehus
biehttala ahte livčče ál-bmotrievttálaš geatnegasvuođat
sámiid ektui oljo- ja gássaresursavuoigatvuođaid
oktavuođas. Dáid
ruovttoluottadieđuid vuođul áigu
Sámediggi álggahit proseassaid
nu ahte dát gažaldagat árvvoštallojuvvojit
sorjjasmeahttumit álbmotrievttálaččat. Sámediggi
atná petroleumadoaimma lagaš mearraguovlluin
davvin dakkár doaibman mii čađahuvvo
sámiid historjjálaš mearraguovlluin.
Danne čuoččuha
Sámediggi vuoigatvuođaid
dán doaimmas. Sámediggi áigu
bargat dan badjelii ahte ásahuvvošii
sierra eamiálbmotfoanda
mii ruhtaduvvo eamiálbmotguovlluid minearála-
ja petroleadoaimmain.
1.3.6 Boazodoallolága ođasmahttin
Sámediggái
lea boazodoalloláhka leamaš okta
deaŧaleamos áššiin
jagis 2006 ja dan čuovvoleapmi
vuoruhuvvo hui bajás. Dan rájes
go Boazodoallolávdegoddi
jagis 2002 geigii evttohusas (NAČ 2001:35
Boazodoalloláhkalávdegotti
evttohus), lea Sámediggi
máŋgga
oktavuođas ávžžuhan
Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta vuoruhit boazodoalloláhkabarggu.
Sámedikki mielas lea hui
buorre go Eanadoallo- ja biebmodepartemeanta álggaha konsultašuvnnaid
boazodoalu birra 2005 čavčča.
Sámediggi lea meannudan
Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta boazodoalloláhkaevttohusa
2006 čakčamánu
dievasčoahkkimis. Láhkaevttohusa vuođđun
leat eanaš NAČ 2001:35,
ja Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta, Norgga Boazosápmelaččaid
Riikkasearvvi ja Sámedikki
gaskasaš konsultašuvnnat.
Konsultašuvdnabeliid gaskkas
lei árrat proseassas ovttamielalašvuohta
das ahte dán ođasmahttimii
ii galgga boazodoalu hálddašanmodealla
gullat. Sámediggi eaktuda
ahte álggahuvvo proseassa
mii geahčada boazodoallohálddašeami
organiserema boahtteáiggi
ja ahte odeldiggeproposišuvnnas
geatnegahttojuvvo dakkár čuovvoleapmi.
Ulbmil ferte leat dakkár hálddašeapmi
mii čielgasit guorrasa álbmotrievtti
gáibádusaide
earret eará ieš-
ja mielmearrideami hárrái.
Láhkaevttohusa meannudettiin
ii leat Sámediggi beassan
geahčadit buot mearkkašumiid
láhkaevttohussii. Go láhkaáddejupmi
dávjá lea áibbas
sorjavaš mearkkašumiin,
de ii leat vejolaš Sámediggái oažžut
dohkálaš oppalašgeahčastaga
Eanadoallo- ja biebmodepartemeantta láhkaevttohusa
váikkuhusain. Sámediggi
oaivvilda ahte go ii beasa geahčadit
buot dokumeanttaid sisdoalu, de dat ii dávis
ILO-konvenšuvdnii ja konsultašuvdnašiehtadussii.
Sámediggi lea nuppát
gearddi bivdán oažžut
sáddejuvvot láhkaevttohusa
mearkkašumiid.
Mearrádusastis Sámediggi
ballá ahte Eanadoallo-
ja biebmodepartemeantta láhkaevttohus
hedjonahttá dan riektesuodjalusa
mii boazodoalus lea riikkaidgaskasaš lágaid
bokte, erenoamážit
ILO-konvenšuvnna nr. 169
bokte. Danne lea áibbas čielga
eaktu Sámedikki bealis ahte čuovvovaš hámuheapmi
ferte váldojuvvot mielde § 1
vuosttaš lađđasii
vai sihkkarastojuvvo ahte álbmotrievttálaš bealli
ii hedjonahttojuvvo Finnmárkkulága
sisdoalu ektui:
«Láhka gusto
daid ráddjehusaiguin mat čuvvot
ILO-konvenšuvnnas nr. 169 eamiálbmogiid
ja čearddaid birra iehčanas
stáhtain. Láhka
galgá adnojuvvot álbmotrievtti
njuolggadusaid mielde álgoálbmogiid
ja veahádagaid birra.»
Sámediggi vuordá ahte bajábealde
eavttut čuovvoluvvojit,
ja dat eará eavttut ja mearkkašumit
Sámedikki mearrádusas
boazodoallolága ođasmahttima
oktavuođas.