Sámepolitihkka

1.4.3 Kulturmuitosuodjaleapmi

Sámi kulturmuittut leat sámi historjjá ja ovdahistorj-já deaŧalaš duođaštusávdnasat. Kulturmuittut duođaštit movt olbmot leat bargan eatnadaga ja luonddu ektui ja movt daid leat geavahan áiggiid čađa, ja maid sihke eatnadat ja luondu leat mearkkašan ekonomalaš, sosiálalaš ja oskkoldat beliide. Dáinna lágiin leat kulturmuittut mielde maiddái sámi dálááigeoktavuođas nu ahte dat lassin dasa go addet hisjorjjálaš máhtolašvuođa maiddái váikkuhit kultuvrralaš gullevašvuođa ja dihtomielalašvuođa vásiheami dan ektui movt galgá geavahit luonddu ja movt doppe johtit dán áigge.

Kulturmuittuid ja kulturmuitošlájaid sáhttá máŋgga láhkái meroštallat leat go dat sámi. Daid sáhttá gohčodit sámi kulturmuitun dalle go ealli dahje čállojuvvon sámi árbevierru čatnasa daidda ja go báikkálaš sámi máhtolašvuohta čatnasa daidda sámi kulturoktavuođas. Sámi kulturmuit-tuid lea maid vejolaš identifiseret jos dutkanbohtosa vuođul lea vejolaš čájehit ahte dat duođaštit sámi historjjá ja ovdahistorjjá. Kulturmuitošlájaid sáhttá maid meroštallat ahte dain lea oktavuohta sámi ovdahistorjái; jos dat leat proseassaid fysálaš manifestašuvnnat mat láidejit historjálaččat dovddus sámi kulturdovdomearkkaid ásaheapmái. Dás lea maid dat dovddastus ahte kulturmuitošlájat ovddit ovdahistorjjás sáhttet áddejuvvot eaktun sihke sámi ja ii-sámi kultuvrii. Doppe gos dat leat oassin sámi kultureatnadagas, lea dattetge lunddolaš meannudit daid dego dat gulašedje sámi kulturárbái.

Sámediggái lea fápmuduvvon váldi kulturmuitolága mielde hálddašit sámi kulturmuittuid. Sámedikkis lea ovddasvástádus stuorra geográfalaš guovllus masa gullet guhtta fylkkagieldda ja oasit guovlluin Oppland ja Møre og Romsdal.

Dat váldi mii Sámediggái lea fápmuduvvon kulturmuitolága mielde, lea gaskaboddosaš ja maid Birasgáhttendepartemeanta lea 2004s guhkedan doaisttážii. Oažžun dihte sadjái bissovaš hálddašanortnega, ásahuvvui 2005s bargojoavku mii galgá čielggadit boahtteáiggi organiserema ja váldejuohkima sámi kulturmuitohálddašeami siskkobealde. Joavkkus leat mielde Sámediggi, Birasgáhttendepartemeanta (BD), Bargo- ja searvadahttindepartemeanta (BSD) ja Riikaantikvára. Sámediggi háliida dakkár hálddašanmálle man bokte hui guhkás sáhttá lojála čuovvolit riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid, gozihit prinsihpa Sámedikki iešheanalisvuođa ja integritehta hárrái, sihkkarastit mekanismmaid ollislaš ja čoahkes kulturmuitopolitihka goziheami váste (mihttomeriid ja bušeahtaid bokte), sihkkarastit mekanismmaid movt dahkat mearrádusaid go lea sierramielalašvuohta ja/dahje eahpečielggasvuohta ovddasvástádussuorggi oktavuođas ja vai ovttaskas ol-bmuid riektesihkarvuohta gozihuvvošii. Vuordit ahte bargojoavkku raporta gárvvistuvvo oanehis áiggis.

Sámediggi lea 2006s ain joatkán bargguin čuovvolit Stuorradiggedieđáhusa nr. 16 (2004 – 2005) Leve med kulturminner. Dieđáhusas meannuduvvojit earret eará fáttát nugo báktedáidda, sámi huksensuodjalus ja árvobuvttadanprográmma kulturmuitosuorggi váste. Vel ge eai leat juogaduvvon dat ruđat sámi huksensuodjalussii mat leat lohpiduvvon dieđáhusas, muhto Riikaantikvára vehkiin lea Sámedikkis liikká leamaš vejolašvuohta álggahit huksensuodjalusprošeavtta Deanu gielddas. Guovddáš eiseválddit leat garrasit bargan árvobuvttadeami láhčimin kulturmuitosuorggis. Sámi prošeavttat eai dattetge leat ožžon pilohttaprošeavttaid juolludusa dán suorggis. Sámedikkis lea leamaš ságastallan Riikaantikvárain stuorradiggedieđáhusa čuovvoleami hárrái ja áigu joatkit bargat guovddáš eiseválddiid ektui oažžun dihte johtui daid doaibmabijuid mat dieđáhusas leat positiivvalaččat sámi kulturmuitosuodjalussii.

Cuoŋománu 1. b. 2005 mannosaš ođđa láhkaásahus váikkuhančielggadusa hárrái lea ­bidjan muhtun čanastusaid areálaplánemii. Dás gáibiduvvo earret eará ahte guovllulaš kulturmuitohálddašeapmi bargá eanet aktiivvalaččat gielddaid ektui gieldaplánaid areálaoasi reviderema oktavuođas. 2006s lea Sámediggi meannudan guokte gieldaplána, Evenášši ja Hemnes, láhkaásahusa ektui, mas viiddis guovlluin leat čilgejuvvon sámi kulturmuittut. Mihttomearrin go bidjat stuo­rát resurssaid plánaproseassa dán muttus, lea ahte šattašii eanet ollislaš hálddašanbargu ja áiggi mielde šattašedje unnánot eaŋkiláššit meannu­deapmái.

Sámediggi lea 2006s buktán árvalusaid sihke Romssa musea guhkesáigeplánii mii guoská báktedáidaga seailluheapmái ja sihkkarastimii 2006s ja jagiin ovddosguvlui, ja dasto Norlándda Báktedáiddaplánii. Váldokonklušuvdna lea ahte Sámediggi vuosttáš vuorus sávvá lagat formaliserejuvvon ovttasbarggu sihke Romssa museain ja Norlándda fylkkagielddain báktedáidaga láhčima, seailluheami ja gaskkusteami hárrái. Dasto lea Sámediggi hábmen seailluhanprošeavtta báktesárgumiidda Aldonis Unjárgga gielddas. Lea hui sakka vejolaš ahte dát leat ođđaset áiggi sárgumat maid sáhttá čatnat gálduide mat muitalit oaffaruššama birra dán várrečohkas. Sáhttá maid leat áigeguovdil čađahit eará seailluhandoaibmabijuid, ja dasto dárkut fealtta ovdáneami. Prošeakta geahččaluvvo čađahuvvot 2007s.

Sámediggi lea evttohan Ceavccageađggi/Mortensnes máilbmeárbeguovlun. Dát evttohus lea beassan listui mas leat dat prošeavttat mat galget čielggaduvvot viidáseappot.

2006s lea álggahuvvon GIS-verktøy (geografalaš diehtojuohkinvuogádaga) geavaheapmi áššemeannudeami ja gieddebarggu oktavuođas. Dáinna bargguin jotkojuvvo ain 2007s. Sámedikki bargit kulturmuitosuodjaleamis leat 2006s čađahan GIS-kuršša mii addá 10 oahppočuoggá, Finnmárkku fylkagieldda ovttasbargošiehtadusa ektui.