1.4.3 Kulturmuitosuodjaleapmi
Sámi kulturmuittut leat
sámi historjjá ja
ovdahistorj-já deaŧalaš duođaštusávdnasat.
Kulturmuittut duođaštit
movt olbmot leat bargan eatnadaga ja luonddu ektui ja movt daid
leat geavahan áiggiid čađa,
ja maid sihke eatnadat ja luondu leat mearkkašan
ekonomalaš, sosiálalaš ja
oskkoldat beliide. Dáinna
lágiin leat kulturmuittut
mielde maiddái sámi
dálááigeoktavuođas
nu ahte dat lassin dasa go addet hisjorjjálaš máhtolašvuođa maiddái
váikkuhit kultuvrralaš gullevašvuođa
ja dihtomielalašvuođa
vásiheami dan ektui movt galgá geavahit
luonddu ja movt doppe johtit dán áigge.
Kulturmuittuid ja kulturmuitošlájaid sáhttá máŋgga
láhkái meroštallat
leat go dat sámi. Daid sáhttá gohčodit
sámi kulturmuitun dalle
go ealli dahje čállojuvvon sámi árbevierru čatnasa
daidda ja go báikkálaš sámi máhtolašvuohta čatnasa
daidda sámi kulturoktavuođas.
Sámi kulturmuit-tuid lea
maid vejolaš identifiseret
jos dutkanbohtosa vuođul
lea vejolaš čájehit
ahte dat duođaštit sámi
historjjá ja ovdahistorjjá.
Kulturmuitošlájaid
sáhttá maid meroštallat
ahte dain lea oktavuohta sámi ovdahistorjái;
jos dat leat proseassaid fysálaš manifestašuvnnat
mat láidejit historjálaččat
dovddus sámi kulturdovdomearkkaid ásaheapmái.
Dás lea maid dat dovddastus
ahte kulturmuitošlájat
ovddit ovdahistorjjás sáhttet áddejuvvot
eaktun sihke sámi ja ii-sámi
kultuvrii. Doppe gos dat leat oassin sámi
kultureatnadagas, lea dattetge lunddolaš meannudit
daid dego dat gulašedje
sámi kulturárbái.
Sámediggái
lea fápmuduvvon váldi
kulturmuitolága mielde hálddašit
sámi kulturmuittuid. Sámedikkis
lea ovddasvástádus
stuorra geográfalaš guovllus
masa gullet guhtta fylkkagieldda ja oasit guovlluin Oppland ja Møre
og Romsdal.
Dat váldi mii Sámediggái
lea fápmuduvvon kulturmuitolága
mielde, lea gaskaboddosaš ja
maid Birasgáhttendepartemeanta
lea 2004s guhkedan doaisttážii.
Oažžun
dihte sadjái bissovaš hálddašanortnega, ásahuvvui
2005s bargojoavku mii galgá čielggadit
boahtteáiggi organiserema
ja váldejuohkima sámi
kulturmuitohálddašeami
siskkobealde. Joavkkus leat mielde Sámediggi,
Birasgáhttendepartemeanta
(BD), Bargo- ja searvadahttindepartemeanta (BSD) ja Riikaantikvára. Sámediggi
háliida dakkár hálddašanmálle
man bokte hui guhkás sáhttá lojála čuovvolit
riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid, gozihit
prinsihpa Sámedikki iešheanalisvuođa
ja integritehta hárrái,
sihkkarastit mekanismmaid ollislaš ja čoahkes kulturmuitopolitihka
goziheami váste (mihttomeriid
ja bušeahtaid bokte), sihkkarastit mekanismmaid
movt dahkat mearrádusaid
go lea sierramielalašvuohta
ja/dahje eahpečielggasvuohta ovddasvástádussuorggi
oktavuođas ja vai ovttaskas
ol-bmuid riektesihkarvuohta gozihuvvošii.
Vuordit ahte bargojoavkku raporta gárvvistuvvo
oanehis áiggis.
Sámediggi lea 2006s ain
joatkán bargguin čuovvolit
Stuorradiggedieđáhusa
nr. 16 (2004 – 2005)
Leve
med kulturminner. Dieđáhusas
meannuduvvojit earret eará fáttát
nugo báktedáidda,
sámi huksensuodjalus ja árvobuvttadanprográmma
kulturmuitosuorggi váste.
Vel ge eai leat juogaduvvon dat ruđat
sámi huksensuodjalussii
mat leat lohpiduvvon dieđáhusas,
muhto Riikaantikvára vehkiin
lea Sámedikkis liikká leamaš vejolašvuohta álggahit
huksensuodjalusprošeavtta Deanu
gielddas. Guovddáš eiseválddit
leat garrasit bargan árvobuvttadeami
láhčimin
kulturmuitosuorggis. Sámi
prošeavttat eai dattetge
leat ožžon
pilohttaprošeavttaid juolludusa
dán suorggis. Sámedikkis
lea leamaš ságastallan
Riikaantikvárain stuorradiggedieđáhusa čuovvoleami hárrái
ja áigu joatkit bargat guovddáš eiseválddiid
ektui oažžun
dihte johtui daid doaibmabijuid mat dieđáhusas
leat positiivvalaččat
sámi kulturmuitosuodjalussii.
Cuoŋománu
1. b. 2005 mannosaš ođđa
láhkaásahus
váikkuhančielggadusa
hárrái
lea bidjan muhtun čanastusaid
areálaplánemii. Dás
gáibiduvvo earret eará ahte guovllulaš kulturmuitohálddašeapmi
bargá eanet aktiivvalaččat
gielddaid ektui gieldaplánaid
areálaoasi reviderema oktavuođas.
2006s lea Sámediggi meannudan guokte
gieldaplána, Evenášši
ja Hemnes, láhkaásahusa
ektui, mas viiddis guovlluin leat čilgejuvvon
sámi kulturmuittut. Mihttomearrin
go bidjat stuorát
resurssaid plánaproseassa
dán muttus, lea ahte šattašii
eanet ollislaš hálddašanbargu
ja áiggi mielde šattašedje
unnánot eaŋkiláššit
meannudeapmái.
Sámediggi lea 2006s buktán árvalusaid
sihke Romssa musea guhkesáigeplánii
mii guoská báktedáidaga
seailluheapmái ja sihkkarastimii
2006s ja jagiin ovddosguvlui, ja dasto Norlándda
Báktedáiddaplánii. Váldokonklušuvdna
lea ahte Sámediggi vuosttáš vuorus sávvá lagat
formaliserejuvvon ovttasbarggu sihke Romssa museain ja Norlándda fylkkagielddain
báktedáidaga láhčima,
seailluheami ja gaskkusteami hárrái.
Dasto lea Sámediggi hábmen
seailluhanprošeavtta báktesárgumiidda
Aldonis Unjárgga gielddas.
Lea hui sakka vejolaš ahte
dát leat ođđaset áiggi
sárgumat maid sáhttá čatnat
gálduide mat muitalit oaffaruššama
birra dán várrečohkas.
Sáhttá maid
leat áigeguovdil čađahit
eará seailluhandoaibmabijuid,
ja dasto dárkut fealtta ovdáneami.
Prošeakta geahččaluvvo čađahuvvot 2007s.
Sámediggi lea evttohan
Ceavccageađggi/Mortensnes máilbmeárbeguovlun. Dát
evttohus lea beassan listui mas leat dat prošeavttat
mat galget čielggaduvvot viidáseappot.
2006s lea álggahuvvon
GIS-verktøy (geografalaš diehtojuohkinvuogádaga)
geavaheapmi áššemeannudeami
ja gieddebarggu oktavuođas.
Dáinna bargguin jotkojuvvo
ain 2007s. Sámedikki bargit
kulturmuitosuodjaleamis leat 2006s čađahan GIS-kuršša
mii addá 10 oahppočuoggá,
Finnmárkku fylkagieldda
ovttasbargošiehtadusa ektui.