1.8.3.1 Stipeanda alit ohppui
Movttiidahttindihte gelbbolašvuođaloktemii
dakkár surggiin gos lea
dárbu, lea Sámediggi
juolludan stipeandda alit ohppui. Vuoruhuvvon suorgi lea leamaš sámegiella,
earenoamážit
lulli- ja julevsámegiella.
Alit oahpu kvalitehtaođastus
mielddisbuvttii ahte alit oahpu ruhtadanvuogádat
rievddai eanet boađusvuođđudeaddjin. Allaskuvllat
ja universitehtat ožžot
doarjagiid ee. kandidáhttabuvttadeami
vuođul. Sámediggi
ballá ahte allaskuvllat
ja universitehtat válljejit
eret sámegiel oahppofálaldagaid,
danne go dain lea dávjá vuollegis
rekruterenvuođđu,
dahje gáibidit eanet iešruhtadeami
studeanttain. Dat lea ovdamearkka dihte dáhpáhuvvan
lullisámegiela fálaldagain.
Sámediggi deattuha ahte
Máhttodepartemeanttas lea ovddasvástádus
sihkkarastit dakkár bargovuogi
ja ovddasvástádusvuogádaga
alit oahpus mii sihkkarastá maiddái
smávit sámi
fágain fálaldaga
ja fágalaš ovdáneami.
Sámediggi lea duhtavaš go
Sámi dieđaviesu
huksen Guovdageainnus dál lea álggahuvvon.
Dieđavissui galget máŋga
máhttoásahusa fárret,
ja dat galgá čohkket
sámi ja sámegielat
fágabirrasa. Sámediggi sávvá ahte
dat fysalaš oktiibidjan šaddá doarjjan
Sámi allaskuvlla ja Sámi
Instituhta áigumušaide ovdánahttit
dieđalaš allaskuvlla
ja sámi universitehta.
1.8.3.2 Dutkan ja máhttoovdánahttin
Sámi servodaga máhtolašvuođa dárbu
lea stuoris. Dasa gullet olu servodatsuorggit, nugo riektedilálašvuođat, resursahálddašeapmi
ja ealáhusovdáneapmi,
giella, historjá ja kulturdoaimmat,
dearvvašvuohta, sosiála
oktavuođat ja skuvlaoktavuohta/pedagogihkka.
Seammás go sámi
dutkan ráhkada mávssolaš máhttovuođu
politihkkaovddideapmái ja hálddašanmearrádusaide,
de lea dat maid vuolggasadjin dutkanvuođđuduvvon
oahpahussii universietehtain ja allaskuvllain, ja sámegiela
ovdáneapmái dieđagiellan.
Sámediggeráđđi
lea bures gulahallan Norgga dutkanráđiin
(NFR). Sámediggi ja dutkanráđđi
leat šiehttan doallat čoahkkimiid
juohke jahkebeale dahje jagi. Sámediggeráđđi
lea duhtavaš go profesora
Ole Henrik Magga lea nammaduvvon dutkanráđi
váldostivrii, ja vuordá ahte
dát čuovvoluvvo
nu ahte maiddái divišun-ja
prográmmastivrii nammaduvvo
sámi ovddasteaddji.
Sámedikkis lea leamaš áirras ođđa
sámi dutkanprográmma prográmmaplánalávdegottis.
Lassin deatalaš máhtolašvuođadárbbuide
maid dat prográmma deattuha,
lea dárbu ahte maiddái
eará Norgga dutkanráđi
prográmmat fátmmastit sámi
váttisvuođaid
ja máhtolašvuođahástalusaid.
Sámediggi jáhkká ahte
Norgga dutkanráđi
birasdutkanprográmma čuovvola
Ráđđehusa
davviguovlostrategiija ja Norgga dutkanráđi davviguovlovuoruheami máhtolašvuođamihttomeriid. Birashástalusat
lea dakkárat go dálkkádatrievdamat
ja dat váikkuhusat maid
dat sáhttet dagahit eamiálbmogiid
resursaávkkástallamii, ođđa
industriála ovdáneami biras-
ja servodatváikkuhusat Barentsábi lassánan
doaimmaid geažil, boazodoalloeatnamiid
gáržžideapmi,
ja mátkkoštusealáhusa ovdáneami
váikkuhusat luonddubirrasii ja
kulturmuittuide.
Sámediggi lea bidjan
johtui prošeavtta Sámi
Instituhtas sámi statistihka
birra Norggas. Prošeakta čađahuvvo ovttasbargguin
gaskal Instituhta ja Statistisk sentralbyrå. Sámi
dálá servodatdilálašvuođa
birra váilot ollu lohkodieđut,
ja lea deatalaš ahte statistihkkaprošeakta
ovdánahttojuvvo ain viidásit
ja ahte dasa sihkkarastojuvvo ruhtadeapmi.
Julev- ja lullisámiguovlluin
leat sámi dutkanásahusat
smávvát. Sámediggi áigu
garraseabbo vuoruhit julev- ja lullisámi
dutkama, ja strategalaš ásahushuksema
dain guovlluin. Lea leamaš oktavuohta árran
julevsámi guovddážiin
julev- ja lullisámi dutkanfierpmádaga
birra ásahandihte ovttasdoaibmabeavttuid,
ja ášši
lea maiddái ovddiduvvon
Máhttoministarii.
Sámediggi oaivvilda ahte
lea eambbo dárbu máhtolašvuhtii dearvvašvuođafálaldagaid
ja dearvvašvuođaveahki
birra. Lea hirbmat deatalaš ahte dearvvašvuođabálvalusas
lea nu buorre máhttovuođđu
go vejolaš ovdal go doaimmat
biddjojit johtui. Muhtun gulaskuddancealkámušas norgga
pasieantaregistara birra lea Sámediggi mearkkašan
ahte okta váldovuođustus
ráhkadit dakkár
pasieantaregisttara mas sáhttá identifiseret
olbmuid, lea ahte dat addá nu
buriid vejolašvuođaid dearvvašvuođapolitihka
dutkamii, plánemii ja hábmemii.
Sámediggi čatná dán
daidda vejolašvuođaide
maid dat sáhttá mielddisbuktit
sámi pasieanttaide.
Dutkanprošeavttaid lassin
lea dárbu duođaštusprošeavttaide,
nugo kulturárbbi ja árbevirolaš máhtu birra.
Sámediggi lea máŋgga
oktavuođas cuiggodan ahte
biologalaš šláddjiivuođa
Konvenšuvnna, Artihkal 8j,
geatnegasvuođaid árbevirolaš máhtu
seailluheami birra, ferte čuovvolit
duođaštusprošeavttain.