Sámepolitihkka

1.9.3 Eanadoallu

Sámediggi lea fuolastuvvan go ollu oapmedoalut heaittihuvvojit, erenoamažit sámi guovlluin. Maŋŋá go sámi ovddidanfoandda doaibmaguovlu viiddiduvvui leat juolludusat eanadollui lassánan. Tendeansa ahte eanet huksejeaddjit álggahit searvedoalu joatkašuvvá. Vaikko tendeansa lea ahte eambbogat álggahit searvedoaluid, de árvvoštallá Sámediggi heivešii go oktodoallu dattege buoremusat sámi guovlluide. Muđui leat boanddat sámi guovlluin várrogasat huksenáššiid dáfus. Dát boahtá ovdan das go visttiid bajásdoallan maŋiduvvo ja go ollugat heaittihit doalu. Dása leat máŋga siva earret eará dat go muhtun doaluin lea heajos doaibmaboađus ja ahte go buot stuorát návethuksemat galget heivehuvvot luovosdoibmii ovdal jagi 2024. Muđui lea Sámediggi mearridan ahte ráhkaduvvo sierra eanandoallodieđáhus, ja áigumuššan lea ahte dat meannuduvvo 2007 dievasčoahkkimis.

Eanadoalu šiehtadusbealit bidje 1 miljon ruvnno lihttera liige mielkeeari Finnmárkui 2006s maŋŋá go ožžo oktiiortnejuvvon gáibádusa Sáme­dikkis ja fylkkamánni eanadoalloossodagas. Sámediggi háliidii vuoruhit stuorát mielkeeriid daid doaluide sámi guovlluin mat háliidedje viiddidit doaibmavistti ja main earit leat unnit go 100 tonna. Sámediggi evttohii maiddái rekrutteren­eriid bidjama nuoraide ja nissonolbmuide, geat háliidt váldit badjelasaset mielkebuvttadandoalu, muhto dasa ii mihttojuvvon.

Sámediggi lea máŋgga oktavuođas bivdán eanadoalloministtara váldit erenoamážit vuhtii eanadoalu sámi guovlluin WTO-šiehtadallamiid oktavuođas. Riikkaidgaskasaš ja nášuvnnalaš šiehtadusat geatnegahttet Norgga stáhta fuolahit ahte šiehtadusain eai šatta negatiivvalaš váikkuhusat sámi guovlluid eanadollui. Dien oktavuođas lea Sámediggi buktán jurdaga ahte ásahuvvošii eamiálbmotávádat earret eará sihkkarastit nannoseabbo báikkálaš luondduresurssaid ráđđenrievtti. Sámediggi lea muđui mearridan ráhkadahttit sierra eanadoallodieđáhusa, ja dan áigu gieđahallat dievasčoahkkimis 2007s.