2.3 Vuoigatvuođat
Bajimuš dásis
guoskkaha Sámedikki doaibma juohkelágan
vuoigatvuođagažaldagaid
buot servodatsurggiid siskkobealde. Sámiin
leat iešguđetlágan
vuoigatvuođat; individadásis,
sierra álbmogin ja álgoálbmogin.
Sámiin leat árbejuvvon
vuoigatvuođat sin árbevirolaš eana-
ja čáhceguovlluide
ja vuoigatvuohta dáid guovlluid
resurssaide mat leat vuođđun
oktasaš ávnnaslaš kulturvuđđosii.
Vuoigatvuođain lea oktavuohta
maiddái surggiide nugo gillii,
oahpahussii, dearvvašvuhtii
ja kulturmuittui-de. Riektevuođđu
vuolgá riikkaidgaskasaš álbmot-rievttálaččat geatnegahtti
konvenšuvnnain, norgga siskkáldas
rievttis ja sámiid boares vieruin
ja riekteáddejumiin.
Sámiid álbmotválljen orgánan
Norggas lea Sámedikki ulbmilin bargat
dan ala ahte sámiid vuođđovuoigatvuođaid
dohkkeheapmi, lágaid implementeren
ja geavatlaš hálddašeapmi
leat vuođđun sámi
kultuvrra, giela ja servodateallima ja iešguđet
sámi árbevieruid eksisteanssa
goziheamis ja nannemis.
Sámediggi áigu
vuoruhit barggu ahte sámi
vuoigatvuođaproseassaide
mat leat jođus sihkkarastojuvvojit
johtilit konklušuvnnat ja
gávdnojit dakkár čovdosat
mat dávistit sámi
historjjálaš vuoigatvuođaide
ja álbmotriektái.
Loahpalaš konklušuvnnat
ja mearrádusat eai galgga dahkkojuvvot
ovdalgo Sámediggi lea daidda guorrasan.
Sámedigggi lea fuolastuvvan
go skuvllat ollu sámi báikegottiin
heaittihuvvojit gielddaid heajos ekonomiija geažil. Sámediggi
bivdá eiseválddiid
farggamusat álggahit doaibmabijuid
vai skuvllat bisuhuvvojit, mii mearkkaša
buot gillii, kultuvrii ja ássamii
Sámi iešguđet sámi
servodagain.
2.3.1 Iešmearrideapmi
Čakčamánus
2007 mearridii ON váldočoahkkin
julggaštusa álgoálbmotvuoigatvuođain. Mearrádus
lea historjjálaččat deaŧalaš álgoálbmogiid olmmošvuoigatvuođaid
ja vuođđo
friijavuođaid dohkkehanbarggus.
Julggaštus dohkkeha čielgasit álgoálbmogiid
iešmearridanvuoigatvuođa,
maiddái sámi álbmoga vuoigatvuođa
friija mearridit sin ekonomalaš,
sosiálalaš ja
kultuvrralaš ovddideami
ja sin luondduriggodagaid, ja dasto vuoigatvuođa
friija mearridit iežaset
politihkalaš dili. Julggaštusas deattuhuvvo
maiddái ahte sámiin
lea vuoigatvuohta nannet sin politihkalaš,
rievttálaš ja
ekonomalaš ásahusaid,
maiddái álbmotválljen Sámedikki.
ON olmmošvuoigatvuođalávdegoddi
lea gažaldagain Supmii,
Norgii ja Ruŧŧii
1999:s eaktudan ahte sámiin lea
stáhtus dakkár álbmogin
mas lea vuoigatvuohta iešmearrideapmái
Siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
konvenšuvnnna ja 1966 mannosaš Ekonomalaš,
sosiálalaš ja
kultuvrralaš vuoigatvuođaid
konvenšuvnna 1. artihkkala
vuođul. Dan eaktuda maiddái áššedovdi
lávdegoddi mii lea čielggadan
ja evttohan davviriikkalaš sámekonvenšuvnna. Ráđđehus
lea go lea dohkkehan ON álgoálbmotjulggaštusa
maiddái dovddahan ahte sámiin
lea iešmearridanvuoigatvuohta.
Dan go stáhtat leat dohkkehan julggaštusa,
lea lunddolaš dulkot ja
fertege dulkot dan láhkai
ahte sii maiddái čielgasit
dovddahit ahte sámit lea dakkár álbmot
mas lea iešmearridanvuoigatvuohta
dan mearkkašumis mii čuovvu
ON konvenšuvnnaid 1. artihkkala,
nugo Ruoŧŧa
lea dadjan raporttastis ON olmmošvuoigatvuođalávdegoddái
2006:s.
ON konvenšuvnnaid 1.
artihkkala dulkon dat bidjá rievttálaš vuolggasaji
ja rámma iešmearridanvuoigatvuođa ávnnaslaš sisdollui
nugo dat lea hábmejuvvon álgoálbmotjulggaštusas
ja davviriikkalaš sámekonvenšuvdnaevttohusas. ávnnaslaš sisdoallu
iešmearridanvuoigatvuođas
ferte geavahusas hábmejuvvot
dego boađusin das movt dát álbmotrievttálaš instrumeanttat
leat dulkojuvvon dađistaga
ja dynámalaččat
riikkaidgaskasaččat.
Sámediggi ii sáhte oaidnit
ahte livččii
makkárge álbmotrievttálaš vuođđu čuoččuhit
ahte sámiid iešmearridanvuoigatvuohta
galgá dulkojuvvot eará láhkai
go dat iešmearridanvuoigatvuohta
mii buot álbmogiin lea álbmotrievtti
mielde dáid álbmotriekteprinsihpaid
vuođul. Sámediggi oaidná prinsihpalaččat
ahte ávnnaslaš sisdoallu
iešmearridanvuoigatvuođas
boahtá ovdan máŋgga
láhkai ja sorjá das makkár
dilis guoskevaš álbmot dahje álgoálbmot
lea. Ovttaskas riikkat eai sáhte
friija dulkot, ráddjet ja meroštallat álgoálbmogiid iešmearridanrievtti
nu ahte dat lea vuostá dan
oainnu maid ON lahttostáhtat
leat dovddahan ON álgoálbmotvuoigatvuođaid julggaštusas.
Dalle dat daninassii heađuštivččii
ieš oaivila mii lea sihke
iešmearridanvuoigatvuođas
ja álbmotrievttis.
Konkrehta sisdoallu iešmearridanvuoigatvuhtii
ferte biddjojuvvot ja konkretiserejuvvot earret eará nationála
lágaid bokte. Láhkabargoproseassa
biras-, resursa- ja eanavuoigatvuođain
lea dás deaŧalaš, dasto
lea láhkaaddin Sámedikki
formalalaš saji ja konsultašuvdnarolla
ektui stáhtalaš eiseválddiid
beales deaŧalaš iešmearridanvuoigatvuođa čađaheamis.
Sámediggi oaidná váttisin
dan go ráđđehus
vuos dovddaha ahte sámiin
lea iešmearridanvuoigatvuohta, muhto
nuppe dáfus fas lea jearggalaččat
garván konkretiseremis dán
vuoigatvuođa láhkaproseassain main
leat leamaš konsultašuvnnat
2007:s, nugo plána- ja huksenlága,
mearraresursalága, minerálalága,
luondduriggodatlága
ja sámelága
oktavuođas. Deaŧalaš bealli
iešmearrideami oktavuođas
lea dat ahte ii galgga addojuvvot lohpi makkárge
stuorra ja viiddis duohtademiide sámi
guovlluin sámiid dasa mieđakeahttá.
Sámediggi oaivvilda ahte
prinsihpas eaktodáhtolaš miehtama
ektui dieđiheami vuođul
lossa duohtadanáššiin
lea deaŧalaš mearkkašupmi
ja dasa lea doarjja álbmotrievttis.
Prinsihppa lea deaŧalaš sámiid ávnnaslaš kulturvuđđosa
sihkkarastima rahčamušaid
oktavuođas.
Sámediggi oaivvilda ahte
lunddolaš vuolggasadji ja
eanemus konstruktiivvalaš ságastallamii
iešmearrideami ektui lea dat
ahte eanet bidjat guovddážii iešmearridanvuoigatvuođa
váldosisdoa-lu, namalassii
ahte sámit friija galget sáhttit
mearridit sin ekonomalaš, sosiálalaš ja
kultuvrralaš ovddideami,
ja sin iežaset ulbmiliidda
friija geavahit iežaset
luondduresursaid. Sámediggi
lea oaidnán ahte
ráđđehus
ollu oktavuođain lea gávnnahan dárbbašlažžan
dadjat ahte eamiálbmogiid
iešmearridanvuoigatvuohta
lea ráddjejuvvon dainna
lágiin ahte ii leat vejolaš ásahit
sierra stáhta. Sámiid
beales ii leat áigumuš ja
maid eai goassige leat čuoččuhan
ahte háliidit luvvejuvvot
stáhtas. Danne bahkke dát
caggat ságastallama álgoálbmogiid
iešmearrideami birra oppalaččat
dan sadjái go viidáset
ovddida áddejumi ja ovddideami.
2.3.2 Konsultašuvnnat
Stáhta eiseválddiid
ja Sámedikki gaskka leat
leamaš máŋga
konsultašuvdnačoahkkima
daid prosedyraid ektui maid Sámediggi
dohkkehii geassemánu 1.
b. 2005 ja mat mearriduvvojedje gonagaslaš resolušuvnna
bokte suoidnemánu 1. b.
2005. 2007:s čađahuvvojedje
13 konsultašuvdnačoahkkima departemeanttaiguin. áššin
ledje: plána- ja huksenláhka,
mearrariggodatláhka, Norgga
posišuvnnat álgoálbmotjulggaštusbarggus,
doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas guolástusaid
struktuvrapolitihka hárrái,
doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas
gonagasreabbá hálddašeami
birra, láhkaásahus Finnmárkku
komišuvnna ja Meahcceduopmostuolu
váste, Finnmárkku
komi-šuvnna čoahkádus, Deanučázádaga guolástanlávdegotti
mandáhta ja čoahkádus,
sámi guovlluid suodjalanbarggu
njuolggadusat, sámi lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma,
lastavuvddiid suodjalanplána Finmmárkkus,
guovllulaš dearvvašvuo-đadoaimmaid
doaibmadokumeanta ja oahppoplánat 9
iešguđet fágaide
vuođđo-
ja joatkkaskuvllain. Ođđa
boazodoalloláhkaevttohusa
ja stuorradiggedieđáhusa
guolástusaid struktuvrapolitihka
doaibmabijuid hárrái eai
ollásit čađahuvvon
konsultašuvnnat ovdalgo
láhkaevttohus ja dieđáhus
ovddiduvvojedje ja maid ii lean šaddan
ovttaoaivilvuohta Sámedikkiin evttohusaid
ektui. Sámediggi ii leat vuostálastan
Mearrariggodatlága dál ovddideamis,
muhto ahte proposišuvnnas galgá boahtit
ovdan movt Ráđđehus
johtilit geatnegahtto čuovvolit álgoálbmotdimenšuvnna
nu ahte láhka ollislaččat
lea čielga álbmotrievttálaš rámmaid
siskkobealde. Daid eará konsultašuvdnaáššiid ektui
mat leat loahpahuvvon 2007:s lea unnit dahje eanet leamaš ovttaoaivilvuohta.
Dál leat jođus
oktiibuot 9 konsultašuvnna
departemeanttaiguin. áššin
leat: minerálaláhka, luonddušláddjivuođaláhka,
rievdadusat sámelága
válganjuolggadusain, hálddašanođastus,
boahtte áiggi sámi
kulturmuitohálddašeapmi, čáhcefápmohuksen
Forsanvatnet guovllus Norlánddas,
doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas
sámepolitihka birra ja Sámedikki
formalalaš sajádat
ja bušeahttaprosedyrat.
Dasa lassin leat jođus máŋga
konsultašuvnna suodjalanplánaid
ektui mat gusket sámi guovlluid
suodjalanbarggu njuolggadusaide.
Konsultašuvdnašiehtadusa
olis lea Sámediggi ožžon čielgaset posišuvnna
stáhta eiseválddiid
ektui go guoská lágaide
ja hálddahuslaš doaibmabijuide
main lea mearkkašupmi sámi
servodahkii. Mearrádusain
leat eanet gozihuvvon sámi
beroštumit ja vuoigatvuođat
ja legitimitehta lea šaddan
viidát. Sámediggái
lea deaŧalaš ahte álbmot-rievttálaš konsultašuvdnageatnegasvuođat,
mat leat konkretiserejuvvon konsultašuvdnašiehtadusas, čuovvoluvvojit.
Danne maiddái go ILO áššedovdikomitea
norgga áigodatraporttas
skábma-/juovlamánus
2003 celkkii ahte: «Proseassa ja sisdoallu čoavddekeahttá leat čadnojuvvon
oktii konvenšuvnna gáibádusas».
Konsultašuvdnaortnet
addá Sámediggái
vejolašvuođa
aktiivvalaččat
searvat láhkaproseassaide ja
eará áššiide
main lea stuorra mearkkašupmi
sámiide. Vásihus dán
rádjai lea čájehan
ahte Sámedikkis máŋgga
konsultašuvnnas lea leamaš gáržžes
vejolašvuohta ovddidit oainnus
láhkaevttohusa ráhkadettiin.
Dat lea dagahan dan ahte guovddáš sámepolitihkalaš prinsihpat
eai leat váldojuvvon mielde
viidáset proseassas. Ollu
oktavuođain leat departemeanttat boahtán
konsultašuvnnaide dárbbašlaš fápmudusaid
haga. Dát lea váttásmahttán vejolašvuođa
gávdnat oktasaš čovdosiid.
Konsultašuvdnaproseassas
lea maid leamaš váilevaš diehtojuohkin departemeanttaid
beales ja dokumeanttat leat váilon,
ja ahte čuolbmačilgehusat mat čatnasit
eamiálbmotrievttálaš áššiide
duvdiluvvojit boahtteáiggi
ja bálddalis proseassaide
mii lea dagahan dan ahte áššit eai šatta
ollislaččat árvvoštallojuvvot
ja meannuduvvot.
Konsultašuvdnaprosedyraid
ráhkadeami oktavuođas
stáhta eiseválddiid ja
Sámedikki gaskka lei ovttaoaivilvuohta departemeantta
ja Sámedikki gaskka ahte čađahit
sierra proseassa man bokte gávnnahit
prosedyraid Sámedikki bušeahttabargui,
danne go dan oktavuođas čuožžilit
sierralágan gažaldagat
ja čuolbmačilgehusat.
Juovlamánu 2005 konsultašuvdnačoahkkimis
Sámedikki presideantta ja
bargo- ja searvadahttindepartemeantta gaskka lei ovttaoaivilvuohta
das ahte biddjojuvvo hálddahuslaš bargojoavku čielggadit
ja ovddidit evttohusa Sámedikki
formalalaš sajádagas
stáhta ođđa
bušeahttaprosedyraid ektui ráđđehusa
ja Sámedikki gaskka. Bargojoavku
geigii raporttas cuoŋománus
2007. Bargojoavku evttohii sierra bušeahttaprosedyraid
maid bokte ovddiduvvojit earret eará gáibádusat ja
fálaldagat maid hárrái
konsulterejuvvo, ja mat bidjet láidestusaid
sierra bušeahtta stuorradiggeproposišuvdnii bajimuš ekonomalaš rámmaid
ektui Sámedikki doibmii
ja sámi ulbmiliidda muđui.
Ovttajienalaš Sámediggi
lea dorjon evttohuvvon bušeahttaprosedyraid. Sámediggi
konstatere ahte Ráđđehus
dán rádjai
lea signaliseren ahte ii hálit čuovvolit
bargojoavkku evttohusa, muhto háliida
baicce ovddidit čoahkkindagaldumiid
ovddabeallái ráđđehusa
bušeahttakonferánssaid.
Sámediggi lea movtta go konsultašuvnnat
bušeahttakonsultašuvnnaid
prosedyrain álggahuvvojit. Sámedikki
mielas lea dattetge hui váttis gozihit
geatnegasvuođaid mat čuvvot
ILO 169 artihkkaliid 6 ja 7 ahte galget šaddat duohta
bušeahttakonsultašuvnnat
buriin jáhkuin, dainna ulbmiliin
ahte šaddat ovttaoaivilii
ja oažžut
ollislaš dieđuid
buot dásiin go ráđđehus
geahččala hábmet
prosedyraid mat galget doaibmat ráđđehusa
dábálaš bušeahttaproseassas.
2.3.3 Sámedikki formalalaš sajádat
Hálddahuslaš bargojoavku
mas ledje lahtut Bargo- ja searvadahttindepartemeanttas, Justiisadepartemeanttas
ja Sámedikkis geigii raporttas
cuoŋománus
Sámedikki formalalaš sajádaga
ja bušeahttaprosedyraid
birra. Raportta jurddaboađus
lea ahte berrejit čađahuvvot
máŋga lágalaš doaibmabiju
maiguin sihkkarastojuvvošii
Sámedikki eanet sorjjasmeahttun sajádat
ráđđehusa
ektui, ja maiddái ahte sámelágas
nannejuvvo Sámediggi sierra
riektesubjeaktan.
Sámediggi mearridii ovttajienalaččat
ahte sámepolitihkalaš ja
sámerievttálaš ovdáneami geažil
sámelága
mearrideami rájes 1987:s
lea dárbbašlaš formalalaččat
ja lága hámis čilget
Sámedikki iešheanalisvuođa
ja sorjjasmeahttunvuođa ráđđehusa
ektui. Sámedikki mearrideapmi
sierra riektesubjeaktan lea áidna
duohta molssaeaktu dán
juksamis. Ráđđehus
ii leat čuovvolan dán
go ii leat váldán álgaga
konsultašuvnnaid ektui Sámedikkiin
rievdadit sámelága
2007:s, muhto lea dovddahan ahte dat 2008:s áigu álggahit láhkabarggu
dainna áigumušain ahte čielggasmahttit
ja láhkakodifiseret gustovaš rievtti
Sámedikki formalalaš sajádaga
ektui. Sámediggi vuordá mielas
dan ahte bargu boahtá johtui
johtilit dainna ulbmilin ahte 2008:s boađášii
láhkaproposišuvdna.
Sámedikki hálddašanváldi kulturmuitolága
mielde lea leamaš geahččalanortnet
2001 rájes. Cuoŋománus
2005 ásahuvvui hálddahuslaš bargojoavku
mas ledje lahtut Bargo- ja searvadahttindepartemeanttas, Birasgáhttendepartemeanttas,
Riikaantikváras ja Sámedikkis.
Bargojoavku gárvvistii raporttas
borgemánus 2007. Bargo-
ja searvadahttindepartemeantta ja Sámedikki
lahtut leat ovttaoaivilis das ahte Sámedikki
váldi kulturmuitolága mielde
galgá nannejuvvot lága
bokte, muhto Birasgáhttendepartemeantta
ja Riikaantikvára lahtut
oaivvildit ahte dákkáraš válddi
berrejit departemeanttat fápmudit
Sámediggái.
Gažaldat movt váldi
sámi kulturárbbi
hálddašeamis
sirdojuvvo Sámediggái
guoskkaha máŋgga dáfus
Sámedikki formalalaš sajádaga
lagabuidda čilgema ráđđehusa
ektui. Danne lea Birasgáhttendepartemeanta
háliidan maŋidit
konsulteremiid das movt sámi kulturmuittut
galget hálddašuvvot boahtteáiggis,
dassážii
go diet bealli lea čilgejuvvon.
Sámediggi lea ovttajienalaččat mearridan
ahte dat vuordá ahte Sámediggái
nu johtilit go lea vejolaš addojuvvo
váldi kulturmuitolágas hálddašit
sámi kulturmuittuid, áibbas
guovddáš oassin
sámi kulturárbbis.
Dasto vuordá Sámediggi
ahte addojuvvojit dárbbašlaš bušeahttaresurssat maiguin
nannet sámi kulturmuittuid hálddašeami
dohkálaččat boahtteáiggis,
ja ahte ii leat vuođđu bidjat
sámi kulturmuitohálddašeami Sámediggái
jos dát vuordámušat
eai čuovvoluvvo dohkálaš vugiin.
Danne vuordá Sámediggi
ahte johtilit čilgejuvvo makkár
váldi Sámedikkis
galgá leat sámi
kulturmuittuide boahtteáiggis.
2.3.4 Riikkaidgaskasaš álbmotrievttálaš gaskaomiid ovddideapmi
ja čuovvoleapmi
álbmotriekti lea vuođđogeađgi láhkabarggu
oktavuođas go guoská luondduriggodagaide,
eanavuoigatvuođaide, birrasii,
gillii, kultuvrii ja oahpahussii.
Čakčamánus
2007 mearridii ON váldočoahkkin
julggaštusa álgoálbmotvuoigatvuođain. Dáinna
lea bargojuvvon 1984 rájes. Sámi
organisašuvnnat ja sámedikkit davviriikkain
leat ovttas lávga bargan
riikkaidgaskasaš álgoálbmotservodagain dán
julggaštusa ektui. Davviriikkat
maid leat bargan konstruktiivvalaččat julggaštusa
ektui. Mearrádus lea deaŧalaš lávki álgoálbmogiid
olmmošvuoigatvuođaid
dohkkehanbarggus. Julggaštusain
duođaštuvvo ahte álgoálbmogat
lohkkojuvvojit «álbmogin» main
lea seamma árvu ja vuoigatvuođat
go muđui buot eará álbmogiin
leat. Julggaštus lea deaŧalaš álgoálbmogiid
vealaheami ja oaidnemeahttumin dahkama nogaheapmái.
Dán lágan álbmotrievttálaš gaskaomiid
ovddideapmi nugo álgoálbmotjulggaštus
lea lea vealtameahttun deaŧalaš álbmogii
mii muđui vuoittahalašii dábálaš eanetlohkostivremis. árvvut
nugo vuoigatvuohta iežas
gillii, iežas kultuvrii,
stivret iežas luondduriggodagaid
ja vuoigatvuohta stivret iežas
eanaguovlluid leat nu deaŧalaččat
ahte eanetlohku ii galgga sáhttit
dan rihkkut. Eanetlohkostivrra dáinna
lágiin gáržžideapmi
lea dohkálaš oassi
demokratiijas. Sámediggi
lea ieš boađus álbmotrievttis
ja minoritehta beroštumiid
goziheamis demokráhtalaš stivrenvuogádaga siskkobealde.
Sámediggi vuordá ahte álgoálbmotjulggaštus čuovvoluvvo
ja konkretiserejuvvo sámerievtti
ja sámepolitihka viidáset
ovddideamis Norggas. Danne oaidná Sámediggi dárbbu
ahte ráđđehus
ja Sámediggi ovttasráđiid geahčadit
makkár rievttálaš ja politihkalaš váikkuhusat julggaštusas
leat sámiide Norggas, ja makkár
vejolaš doaibmabijuid berrešii álggahit.
álgoálbmotjulggaštus
ferte maid leat áibbas guovddážis
Norgga olgoriikka- ja veahkkepolitihkas riikkaid ektui gos leat álgoálbmogat.
Vaikko julggaštus ii čanage
rievttálaččat
nugo konvenšuvnnat, de geatnegahttá dat
dattetge politihkalaččat
Norgga stáhta dan geažil
go sámit lea álgoálbmot. Sámedikki
mielas lea lunddolaš ahte Norga
oččoda
julggaštusa ON orgánaid
bokte ovddiduvvot konvenšuvdnan.
Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna áššedovdijoavku
geigii raporttas skábmamánus
2005. Dalle lei ovttaoaivilvuohta das ahte dát
raporta galgá čuovvoluvvot
váikkuhusanalysaiguin evttohusa
ektui go guoská nationála
láhkaaddimii ja riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođaid
geatnegasvuođaide. Dáid
analysaid galgá de fas sáhttit
bidjat vuođđun
konvenšuvnna posišuvnnaide
ja šiehtadallamiidda. Oktasaš hálddahuslaš bargojoavku
Norgga Bargo- ja searvadahttindepartemeantta, Justiisadepartemeantta, Olgoriikkadepartemeantta
ja Sámedikki gaskka geigii
golggotmánu 3. b. raportta
mas lea geahčaduvvon Davviriikkalaš sámekonvenšuvdnaevttohus gustovaš álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid
ja siskkáldas rievtti ektui. Ruoŧa
ráđđehus
lea maid dahkan vástesaš analysa
man oktavuođas Ruoŧa
beale Sámediggái lea
dieđihuvvon barggu birra.
Suoma ráđđehus
ii leat gárvvistan analysabarggus,
muhto áigu dan gárvvistit giđđat
2008. Ministariid ja sámedikkiid
presideanttaid gaskasaš čoahkkimis Stockholmmas
skábmamánu
14. b. lei ovttaoaivilvuohta das ahte viidáset
bargu sámekonvenšuvnnain
jotkojuvvo dalle go Suoma analysat gárvanit
giđđat 2008.
Davviriikkalaš virgeolmmošorgána
galgá fuolahit ahte johtilit
ráhkaduvvo evttohus das
movt šiehtadallamat sámekonvenšuvnna ektui
galget čađahuvvot
vai mearrádus das sáhtášii
dahkkojuvvot ministariid ja sámedikkiid
presideanttaid gaskasaš boahtte čoahkkimis. Suoma,
Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid
presideanttaid oktasaš posišuvnna geažil
dat galget sámedikkit searvat iešheanalis
beallin šiehtadallamiin,
nu ahte lea sáhka 6 oasálašsiehtadallamiin.
Sámedikki mielas lea deaŧalaš ahte
Norga doaibmá láidejeaddjin
Suoma ja Ruoŧa ektui Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna
sadjái oččodeami
oktavuođas. Sámediggi
váillaha dattetge Ráđđehusa
posišuvnna dás,
ja vuordá ahte Norga doaimmašii
láidesteaddjin Suoma ja Ruoŧa
ektui davviriikkalaš sámekonvenšuvnna
ollašuhttimis.
Go ILO 169 lea viehka viidát árvvoštallojuvvon
dan rájes go Norga dohkkehii
konvenšuvnna 1990:s, ja
dat movt konvenšuvdna riikkaidgaskasaččat
lea geavahuvvon, de ii berrešii
leat váttis heivehit dán
konvenšuvnna olmmošvuoigatvuođalágas
nugo earret eará ON konvenšuvdna
siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
hárrái
ja ON ekonomalaš, sosiálalaš ja
kultuvrralaš vuoigatvuođaid
konvenšuvdna leat heivehuvvon.
Ráđđehus
lea Soria-Moria-julggaštusas
dadjan ahte áigu heivehit
nissonkonvenšuvnna olmmošvuoigatvuođalágas. Ráđđehus
berre seammás fuolahit ahte
ILO-konvenšuvdna nr 169 váldojuvvo
mielde. Dalle lea ge daid deaŧaleamos
olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnaide
sihkkarastojuvvon ovttalágan
stáhtus ja beaktilis suodji Norgga
rievttis. Dárbu dán
dahkat lea vel ain stuorát
dál go Norga maid lea jienastan
ON álgoálbmotjulggaštusa
beali.
2.3.5 Sámi eana- ja resursavuoigatvuođaid
dohkkeheapmi ja láhkii čatnan
Go Stuorradiggi mearridii finnmárkkulága
2005:s, de lei dat guhkes ja deaŧalaš lávki
sámi eana- ja resursavuoigatvuođaid
dohkkeheamis. Oasit lágas
heivehuvvojedje suoidnemánus 2006.
Dan oktavuođas lei dárbu ráhkadit
njuolggadusaid rievdan meahcceávkkástallamii
Finnmárkkku fylkkas. Go
lei unnán áigi čađahit
viiddis gulaskuddanproseassa dáin
njuolggadusain, de šadde
dat dušše
gaskaboddosaččat
ja galge leat fámus ovtta
jagi. Loahpalaš njuolggadusaid
mearridii Sámediggi miessemánus
2007 maŋŋá guokte viiddis
gulaskuddanvuoru, 7 álbmotčoahkkima
ja sierra gulaskuddančoahkkimiid
Finnmárkku fylkkagielddain.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta dohkkehii njuolggadusaid geassemánu
11. b. 2007. Njuolggadusaid hábmemis
bijai Sámediggeráđđi vuođđun
prinsihpa mii dál ovdanboahtá ON álgoálbmotjulggaštusas
ahte rievdadusaid dahje lihkahallamiid sáhttá dušše
dahkat jos dasa eaktodáhtolaččat mieđihuvvo
buori diehtojuohkima vuođul,
ja šiehtadallojuvvon eavttuid vuođul.
Sámediggi lea čađahan
konsultašuvnnaid Justiisa-
ja politiijadepartemeanttain ja lea šaddan
ovttaoaivilvuohta Finnmárkkukomišuvnna
ja Finnmárkku meahcceduopmostuolu láhkaásahusa
hárrái. Láhkaásahus
dievasmahttá njuolggadusaid
finnmárkkulága
kapihttalis dáláš vuoigatvuođaid kártema
ja dohkkeheami ektui. Lága
5. kapihtal lea dattetge dáláš vuoigatvuođaid
kártema ja dohkkeheami ektui gessojuvvon.
Sámediggi oaidná deaŧalažžan
ahte komišuvdna nammaduvvo
jahkemolsumis 2007/2008.
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi geigii árvalusas
juovlamánus 2007. Dán árvalusa
geigemiin lea Sámedikki
mielas loahpahuvvon áigodat
goas stuorra čielggadeamit
sámerievtti ja sámepolitihka
hábmemis čađahuvvojedje
Norggas. Sámediggi oaidná deaŧalažžan
dan ahte dál čađahuvvo
vuđolaš ja ulbmillaš bargu
dan ektui ahte lágas sihkkarastojuvvojit
oamastan-, geavahan- ja searvanvuoigatvuođat
eatnamiidda ja resurssaide. Sámi
vuoigatvuođalávdegoddi
lea evttohan golbma ođđa
lága mat leat kárten-
ja dohkkehanláhka, hålogalánddaallmennetláhka
ja áššemeannudan-
ja konsultašuvdnaláhka.
Dasa lassin evttoha sámi
vuoigatvuođalávdegoddi
rievdadusaid várrelágas, báktelágas,
luonddusuodjalanlágas, plána-
ja huksenlágas, boazodoallolágas
ja astoáigelágas.
Sámi vuoigatvuođalávdegoddi
lea maid árvvoštallan
dárbbu rievdadit lágaid
riddo- ja vuotnabivddu ektui, muhto diktá riddoguolástanlávdegotti
evttohit konkrehta doaibmabijuid dán
suorggis. Riddoguolástuslávdegoddi
geige árvalusas guovvamánus
2008. Departemeantta ja Sámedikki
gaskka leat juo 2007:s álggahuvvon
konsultašuvnnat mat gusket
rievdadusaide ođđa minerálalágas
ja luondduriggodatlágas.
Konsultašuvnnat plána-
ja huksenlága rievdadusaid
ektui leat loahpahuvvon ja Birasgáhttendepartemeantta
ja Sámedikki gaskka lea šaddan
ovttaoaivilvuohta rievdadusaid ektui.
Iešguđet
láhkaproseassaid oktasaš bohtosis
oktan Norgga álbmotrievttálaš geatnegasvuođaiguin
dat oidno šaddet go sámi
vuoigatvuođat dohkálaččat
gozihuvvot. Danne oaidná Sámediggi deaŧalažžan
ahte iešguđet láhkaevttohusat
meannuduvvojit ollislaččat,
ja ahte sámerievttálaš bealit
ollásit olles árbevirolaš sámi
guovllus gozihuvvojit dain mearrádusproseassain
mat leat jođus. Dasto lea
vuordá Sámediggi ahte áigumuš ovddidit ášši sámiid
ja earáid guolástusvuoigatvuođain
Stuorradiggái dán áigodagas čuovvoluvvo.
2.3.6 Riikkaidgaskasaš politiijakonferánsa
Sámediggi lei mielde
riikkaidgaskasaš politiijakonferánssas «Annual
Colloquium on Crime Prevention» maid dán
jagi lágidedje ICPC (International
Centre for Prevention of Crime) ja Politiijadirektoráhta.
Dan oktavuođas doalai Sámedikki
presideanta sáhkavuoru oadjebasvuođa
birra álgoálbmotguovlluin.
Sámediggi lea fuolas
dan geažil go dál
leat rekruttenváttisvuođat,
eanet guovddášteapmi
ja politiijaguovllut ovttastahttojuvvojit ahte fálaldat
sámi guovlluin fuotnána
ja šaddá váddáseappot
oažžut
veahki. Sámediggi bivddii
láhčit
diliid nu ahte politiijat geain lea gelbbolašvuohta sámi
riekteáddejumiin, boares
vieruin ja gielas ožžot
vejolašvuođa
bargat guovlluin gos lea erenoamáš dárbu dán
máhtolašvuhtii.
Sámediggi deattuhii ahte
politiijat fertejit čuovvolit
daid sámi vuoigatvuođaid
mat juo leat buriin vugiin. Dasto deattuhii Sámediggi hástalusaid
mat leat sámi juridihkalaš tearpmaid,
dulkkaid kvalitehtasihkkarastima oktavuođas
riektevuogádagas ja dan
oktavuođas go lea vuoigatvuođa
geavahit sámegiela riektevuogádagas oppalaččat.
Riektesihkarvuohta lei ge sáhkavuoru čađamanni fáddá.