2.10.3 Eanandoallu
Sámediggi lea jagis 2007
ráhkadan sámi ássanguovlluid
eanandoallodieđáhusa.
Dieđáhusas
deattuhuvvo ahte eanandoalus lea guovddáš rolla
sámi kulturárbevieruid
doalaheamis ja dat lea deaŧalaš barggolašvuhtii sámi
guovlluin. Sámedikki
oaiveulbmil ealáhussii lea
doalahit barggo-lašvuođa
ja daid geavahusráhkadusaid
mat dál leat.
Viidáseappot lea ulbmilin
ahte eanandoallu sámi ássanguovlluin
sihkkarastá biebmolágideami
dáidda guovlluide. Sámi ássanguovlluin
lea eanandoallu dramáhtalaš dilis,
ja sámi guovlluid eanandoalu
rámmaeavttut leat sakka
rievdan daid maŋemus jagiid.
Sámi eanadoallu lea maŋemus
30 – 40 jagi standardiserejuvvon dáru
eanandoallopolitihka mielde. Ulbmilin lea áŋggirdit máŋggabealátvuođa
sámi eanandoalus. Sámi
biebmovieruid áŋggirdeapmi
sáhttá buktit gánnáhahtti
kvalitehtasurggiid mat buktet ođđa
bargosajiid ja doaimmaid giliide. Ii leat dušše
mátkeealáhus
mii ohcala báikkálaččat
buvttaduvvon biepmuid ja etnalaš biepmuid.
Dás lea stuora potensiála
buvttadit báikkálaš márkanii
sámi guovlluin.
Lassánan ávnnashattit
máilmmemárkanis,
earret eará mielkki ja gortni
hattit, sáhttet addit stuorát
dietnasa eanandollui sámi
guovlluin. Eanadoallit sáhttet
de oažžut
buoret hatti mielkkis, muhto seammás
sáhttá fuođarhaddi
divrut ja lasihit goluid.
Tendeansa ahte huksejeaddjit álget oktasašdoaluin
joatká. Dat hálbuda earret
eará huksengoluid ja oktasašdoaluid
miellahtuin lea vejolašvuohta
oažžut
eambbo astoáiggi ja luopmosadjásaččaid.
Mielkeeriid vuovdin joatká nu
go muđui riikkas. Mielkeeriid vuovdima
váikkuhusat čuhcet
garraseappot sámi guovlluin
danin go eanadoallobirrasat ovdalaččas
juo leat unnit. Hástalus
lea ođastit dálá doaluid mat
leat heivehuvvon boahtteáiggi
teknihkalaš čovdosiid
gáibádusaide ja
maid nuorat háliidit váldit
badjelasaset.
Sámedikki doarjjaortnet ávžžuha
ovttas oastit eanadoallorusttegiid, earret eará reaidduid.
Dat geahpeda ealáhusa goluid.
Doarjjaortnegis leat vuoruhuvvon ođđa
visttit ja doaibmavisttiid divvun.