Sámepolitihkka

2.10.3 Eanandoallu

Sámediggi lea jagis 2007 ráhkadan sámi ássan­guovlluid eanandoallodieđáhusa. Dieđáhusas deattuhuvvo ahte eanandoalus lea guovddáš rolla sámi kulturárbevieruid doalaheamis ja dat lea deaŧalaš barggolašvuhtii sámi guovlluin. Sáme­dikki oaiveulbmil ealáhussii lea doalahit barggo-lašvuođa ja daid geavahusráhkadusaid mat dál leat.

Viidáseappot lea ulbmilin ahte eanandoallu sámi ássanguovlluin sihkkarastá biebmolágideami dáidda guovlluide. Sámi ássanguovlluin lea eanandoallu dramáhtalaš dilis, ja sámi guovlluid eanandoalu rámmaeavttut leat sakka rievdan daid maŋemus jagiid.

Sámi eanadoallu lea maŋemus 30 – 40 jagi standardiserejuvvon dáru eanandoallopolitihka mielde. Ulbmilin lea áŋggirdit máŋggabealátvuođa sámi eanandoalus. Sámi biebmovieruid áŋggirdeapmi sáhttá buktit gánnáhahtti kvalitehtasurggiid mat buktet ođđa bargosajiid ja doaimmaid giliide. Ii leat dušše mátkeealáhus mii ohcala báikkálaččat buvttaduvvon biepmuid ja etnalaš biepmuid. Dás lea stuora potensiála buvttadit báikkálaš márkanii sámi guovlluin.

Lassánan ávnnashattit máilmmemárkanis, earret eará mielkki ja gortni hattit, sáhttet addit ­stuorát dietnasa eanandollui sámi guovlluin. Eanadoallit sáhttet de oažžut buoret hatti mielkkis, muhto seammás sáhttá fuođarhaddi divrut ja lasihit goluid.

Tendeansa ahte huksejeaddjit álget oktasašdoaluin joatká. Dat hálbuda earret eará huksengoluid ja oktasašdoaluid miellahtuin lea vejolašvuohta oažžut eambbo astoáiggi ja luopmosadjásaččaid. Mielkeeriid vuovdin joatká nu go muđui riikkas. Mielkeeriid vuovdima váikkuhusat čuhcet garraseappot sámi guovlluin danin go eanadoallobirrasat ovdalaččas juo leat unnit. Hástalus lea ođastit dálá doaluid mat leat heivehuvvon boahtteáiggi teknihkalaš čovdosiid gáibádusaide ja maid nuorat háliidit váldit badjelasaset.

Sámedikki doarjjaortnet ávžžuha ovttas oastit eanadoallorusttegiid, earret eará reaidduid. Dat geahpeda ealáhusa goluid. Doarjjaortnegis leat vuoruhuvvon ođđa visttit ja doaibmavisttiid divvun.