2.2.4 Oppalaš riikkalaš riekti
mii lea erenoamáš dehálaš sámiide
Sámiid beroštumiid
deastagat leat dasto fuolahuvvon Norgga rievtti eará osiin – earret daid
sierra láhkamearrádusaid
mat leat mearriduvvon sihkkarstin dihtii ja ovddidan dihtii sámi
kultuvrra. Vulobealde leat riektenjuolggadusaid muhtun ovdamearkkat
mat álgoálggus
leat oppalaččat,
ja mat leat dehálaččat
sámiid riektedillái
go sis lea dahkamuš almmolaš eiseválddiin
ja priváhta riektesubjeavttain.
Erenoamáš vuoigatvuođaid čáhce-
ja eanaviidodagaide sáhttá dálá riikkalaš rievtti mielde
oažžut
máŋgga láhkai.
Oamasteami ja dološ áigásaš oamasteami
vuođul sáhttet
ovttaskas olbmot dahje olmmošjoavkkut
oažžut árvvoštallojuvvot
iežaset geavaheami ja nu
sii sáhttet oažžut oamastanvuoigatvuođa
dahje geavahanvuoigatvuođa
guvlui.
Riektevuođuid oamasteapmi
ja oamasteapmi dološ áiggi
rájes leat duopmostuolut
geavahan go leat árvvoštallan
leat go sámiid eana- ja čáhcegeavaheamit ásahan
vuoigatvuođaid. Selbu-áššis
ja Čáhppesvuovdeáššis
2001 lei Alimusriektái gažal-dat
lei go riidoguovllu guovdilis geavaheapmi dakkár
ahte erenoamáš (oapmehaš)
vuoigatvuođat ledje ásahuvvon.
Vuosttaš duopmu guoskkai riidui
bohccuid guođohanvuoigatvuođaid birra
mat gulle Selbu gieldda osiide, ja nubbi duopmu fas gulai riidui
gaskal Olmmáivákki ássiid
Gáivuona suohkanis ja stáhta
oamastanvuoigatvuođaid birra Čáhppevuovdái, mii
lea sullii 120 km2 -sturrosaš meahcceguovlu.
Alimusriekti gávnnahii,
guktuin áššiin,
ahte geavaheapmi lei nu árjat
ja lei čađahuvvon
buriin jáhkuin nu guhkes áiggi
ahte sierra vuoigatvuođat
ledje ásahuvvon. Alimusriekti gávnnahii
ahte riektevuođu oamasteapmi dološ áiggi
rájes sáhttá heivehit
sámi dilálašvuođaide,
ja ahte dát vuođđu
okto lea doarvái ákkastit
guođohanvuoigatvuođa
Selbu-áššis
ja oamastanvuoigatvuođa Čáhppesvuovddi áššis.
Ii lean dárbu hukset duomuid
bohtosa ON-konvenšuvdnii
27. artihkkalii siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
birra dahje ILO-konvenšuvdnii nr.
169 álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid birra. Alimusriekti
gávnnai dettetge doarjaga Čáhppesvuovdeášši
bohtosii riikkaidgaskasaš álgoálbmot-
ja unnitlohkorievttis. Erenoamáš deastagat meahcceeatnamiid
sámiid geavaheamis, leat cealkámušain
namuhuvvon alimusriektemearrádusaid
vuođul, fuolahuvvon riikkalaš riektenjuolggadusain
dološ áiggi
mannosaš geavaheami hárrái.
Máŋga
lága, ovdamearkka dihtii sosiálabálvalusláhka
ja divššohasvuoigatvuođaláhka leat
nu huksejuvvon ahte bálvalusat
ovttaskas olbmuide galget addojuvvot konkrehta ja oktagaslaš dárboiskkadeami
vuođul. Dát
mielddisbuktá ahte sámiide
galget fállat bálvalusaid
mat leat heivehuvvon sin kutuvrralaš ja
gielalaš dárbbuide.
Divššohasvuoigatvuođalága § 3 – 5
gieđahallá dieđuid divššohasa
dearvvašvuođadili
ja dearvvašvuođaveahki
birra ja mo dákkár
dieđuid galgá addit. Ovdabarggut čájehit
ahte go divššohas
lea unnitlogugielalaš ja ahte
lea mearrideaddji dehálaš ahte
son ádde dieđuid
sisdoalu, de ferte gulahallat dulkkain. Ovdabarggut aiddostahttet
ahte dulkonfálaldat maiddái
galgá addojuvvot ál-bmoga
sámegielagiidda.
Sosiálabálvaluslága paragráfas
8 – 4 čuovvu
ahte bálvalusfálaldat
ovttaskas olbmuide galgá hábmejuvvot
ovttasráđiid divššohasain
nu bures go lea vejolaš. Dát
mielddisbuktá ahte sosiálabálvalus
galgá kártet divššohasa
dárbbuid ja sávaldagaid
nu ahte bálvalusat hábmejuvvojit daid
vuođul nu bures go lea vejolaš. Sosiálabálvalus
ferte rahčat vai gávdná oktagassii
heivejeaddji čovdosiid.
Sámiin lea gustojeaddji lága
vuođul, goittotge muhtun
muddui, vuoigatvuohta beassat gulahallat iežas
gillii, ja bálvalusapparáhta
ferte sin vuostáiváldit
sin kulturduogáža áddejumiin.
Dát vuoigatvuohta lea dain sámiin
ge geat ásset sámegiela hálddašanguovllu
olggobealde.
Eará suorgelágaid
ovdamearkkat leat oahpahusláhka
(suoidnemánu 17. b. 1998-mannosaš láhka
nr. 61 vuođđoskuvlla
ja joatkkaoahpahusa birra rievdadusaiguin), gč.
válddahallama 11. kapihttalis
ja boazodoalloláhka (geassemánu
15. b. 2007-mannosaš láhka nr. 40
boazodoalu birra), gč. válddahallan kapihttalis
20.3.