2.4 Riikkaidgaskasaš álgoálbmotbargu
2.4.1 Bargu álgoálbmogiiguin ovddidanovttasbarggus
Njuolggadusat «Norsk innsats for å styrke arbeidet med
urfolk i utviklingsarbeidet» mii almmuhuvvui jagi 2004,
lea dakkár mii bidjá njuolggadusaid
dasa movt Norga galgá doarjut álgoálbmogiid
ovdánahttinbarggus. Njuolggadusat
deattuhit dárbbu ahte galgá leat
oktavuohta gaskal normatiiva barggu álgoálbmotsuorggis
ja praktihkalaš álgoálbmotovttasbarggus. Norgga
ovdánahttinovttasbarggus
lea hálidus ahte galgá eambbo čalmmustahttit álgoálbmogiid
ja oppalaš lahkoneami álgoálbmotovttasbarggus. Dat
gáibida Norgga sierranas áŋgiriššanhámiin čavgadaet
oktiiordnema dán suorggis.
Njuolggadusain čuožžu
ahte galgá ain eambbo nannet
vuoigatvuođaperspektiivva
Norgga álgoálbmotáŋgiruššamis.
Norgga álgoálbmotdoarjaga
vuoigatvuođalaš vuođđu
vuolgá ILO-konvenšuvnnas
nr 169 – mii lea áidna álbmotrievttalaš reaidu
mii váldá ovdan álgoálbmogiid
erenoamáš vuoigatvuođaid.
Norgga áŋgiruššan
galgá nuppiid sániiguin
leat mielde dohkkeheamen álgoálbmogiid
vuođđovuoigatvuođaid
ja nannemin sin vejolaš-vuođaid
ja návccaid ovddidit ja hálddašit
iežaset beroštumiid.
Eanaš oassi Norgga álgoálbmotdoarjagis
addojuvvo Norgga eaktodáhtolaš organisašuvnnaid
bokte. Noradis lea ovddasvástádus
dan doarjagis mii kanálejuvvo
Norgga, sámi ja riikkaidgaskasaš organisašuvnnaid
bokte ja njuolggo doarjagiid bokte álgoálbmotorganisašuvnnaide.
Dasa lassin boahtá dat bargu
maid Olgoriikadepartemeanta bargá Norgga
ambassadevrraid bokte (Guatemála
ja Brasiilla ambasádat hálddašit álgoálbmotprográmmaid)
ja máŋggariikkagaskkasaš ásahusaid
ja riikkaidgaskasaš organisašuvnnaid
bokte.
Oassálastin riikkaidgaskasaš barggus dan
várás
ahte ovddidit álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid vuoruhuvvo
ollu Norgga bealde. álgoálbmotáššiid
ovttasbargu lea eanaš leamaš dat
ahte doarjut álgoálbmotvuoigatvuođaid
nannema Latin-Amerihkás,
muhto maŋimus jagiid leat
doarjagat Afrihká ja ásia álgoálbmogiidda
ožžon
eanemus beroštumi. álgoálbmogat
leat dávjá geafit
iežaset riikkain, ja maid rikkis
riikkain, ja danne eai leat prošeakta-doaimmat
Norgga álgoálbmotáŋgiruššamis
jurd-dašuvvon dušše
UOR-riikkaide (unnimusat ovdánan
riikkaide). álgoálbmotpolitihkalaš áššit
vedjet mearkkašit ollu go ođđa áŋgiruššamiid galget árvvoštallat.
Ja áŋgiruššama árvvoštallet
dan ektui makkár doaibmabijus
lea sáhka, gehččet
maid synergiija ja eará veahki
ja maid ahte lea go ovttasbargu dakkár áššiid hárrái
mat leat relevánta álgoálbmogiidda.
Stuora oassi dan ovttasbarggus mii lea álgoálbmotsuorggi hárrái
lea nannet álgoálbmogiid iežaset
organisašuvnnaid, ja dat
lea oassin Norada ovttasbarggus mii lea doarjut siviila servodagaid
nannema. Ovttasbargu kanaliserejuvvo máilmmeviidosaš ortnegiid
bokte main Noradas lea ovddasvástádus.
2.4.2 ONa álgoálbmotáššiid
bistevaš forum
Norga lei okta dain riikkain mii áŋgirušai ásahit
bistevaš álgoálbmotforuma
ONii. Foruma mearridedje ásahit
jagi 2001 ja dat galggai leat ráđđeaddi
ja ovttastahtti orgánan
ONa ekonomalaš ja sosiála ráđi
vuolde (ECOSOC). Forumis leat dan rájes
leamaš juohke jagi sešuvnnat gos
leat čoahkkanan áirasat
sihke álgoálbmotorganisašuvnnain,
ON organisašuvnnain ja ONa
lahttoriikkain. Foruma jođiheaddji
vuosttaš golmma jagi áigodagas
lei Ole Henrik Magga, Norgga vuosttaš sámediggepresideanta.
Foruma bokte ožžo stáhtalaš ja
stáhtahis áirasat vuosttaš geardde
seamma stáhtusa bistevaš ovddasteaddji
orgánas ONa vuogádaga
siskkobealde. Forum lea ráđđeaddi
ja ovttastahtti orgána álgoálbmotáššiin
ON:s, ja dat galgá bargat
dan badjelii ahte iešguđetlágan
ON-organisašuvnnat váldet
iežaset bargui mielde álgoálbmogiid
vuhtiiváldima. Forum ovddida
maid ávžžuhusaid ONa
lahttoriikkaide. Jagi 2005 ja jagi 2006 ledječoahkkimiid
váldofáddán álgoálbmogat
ja Duhátjahkeul-bmilat.
Váldofáddán
jagi 2007 sešuvdnii ledje álgoálbmogiid
vuoigatvuođat eatnamiidda,
guovl-luide ja luondduriggodagaide.
2.4.3 ONa álgoálbmogiid olmmošvuoigatvuođadili sierra
raportejeaddji
ONa Olmmošvuoigatvuođakommišuvdna
nammadii jagi 2001 álgoálbmogiid
olmmošvuoigatvuođadili
vuosttaš sierra raportejeaddji. Ssierra
raportejeaddji bargomearrádus
lei ohcat, oažžut
ja lonohallat dieđuid álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid rihkkumiid
birra. Raportejeaddji bargomearrádus lea
maid hábmet rávvagiid
ja árvalit doaibmabijuid
ja doaimmaid mat suddjejit álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid. Sierra raportejeaddji
addá juohke jagi raporttaid
ONa Olmmošvuoigatvuođaráđđái,
mii lea dat orgána mii lea
boahtán Olmmošvuoigatvuođakommišuvnna
sadjái. Raportejeaddji ráhkada álgoálbmogiid
dilis raporttaid iešguđet
riikkain maŋŋilgo
lea leamaš guossis sin luhtte.
Dál gávdnojit
raporttat Mexico, Chile, Guatemála,
Filippiinnaid, Colombia, Kánada,
Ođđa Zealándda,
Lulli-Afrihká, Ecuadora
ja Kenya álgoálbmogiid
birra. Raportejeaddji lea maŋemus
jagi dárkilit čuvvon Nepála álgoálbmogiid
dili. Raportejeaddji ráhkada
maid raporttaid dakkár fáttáin
mat leat erenoamáš deaŧalaččat álgoálbmogiidda,
ee. gávdnojit raporttat
guovttegielalaš oahpahusas
ja áššiin
mat gullet riektevuogádagaide
ja vieruiduvvan vuoigatvuođaide.
Norga doarju sierra raportejeaddji doaimma mii lea mielde bidjame álgoálbmogiid
dili riikkaidgasksaš servodaga
jurdagiidda. Olmmošvuoigatvuođaráđi
bargovuogit mearriduvvojit ja dan oktavuođas
mii bargat dan ala ahte bargomearrádus
galgá ain bissut ja dan alage,
ahte sierra raportejeaddji nu guhkás
go vejolaš beassá doalahit
iežas sorjkeahtes sajádaga.
2.4.4 Gáldu – álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš
Gáldu – álgoálbmotvuoigatvuođaid
gelbbolašvuođaguovddáš ásahuvvui
jagi 2002 dainna ulbmiliin ahte lasihit dieđu
ja ipmárdusa álgoálbmotvuoigatvuođaid
birra. Guovddáš galgá čohkket,
ovddidit, vuogádahttit, áigádit, gieđahallat,
heivehallat gaskkustit áššáisoahppevaš dieđuid
ja duođaštusaid álgoálbmotvuoigatvuođaid
birra riikkalaš ja riikkaidgaskasaš dásis. Guovddáš sáhttá maid čujuhit,
makkár dutkamat dárb-bašuvvojit áigeguovdilis
surggiin. Guovddáža
ul-bmiljovkui gullet buohkat, geat ohcet dieđuid álgoálbmotvuoigatvuođaid
birra riikkalaš ja riikkaidgaskasaš dásis,
nugo skuvllat, eaktodáhtolaš organisašuvnnat,
almmolaš ásahusat
ja eiseválddit.
Gáldu – álgoálbmotvuoigatvuođaid
gelbbolaš-vuođaguovddáš lea
fágalaččat iehčanas ásahus,
mii eanaš ieš mearrida
iežas ulbmiliid ja boađusgáibádusaid. Guovddáža
bajimus orgána lea stivra,
ja das lea njuolggadusaid mielde ovddasvástádus
fágalaš ovdáneamis,
resursageavaheamis ja -vuoruhemiin, ja maid das ahte ráhkadit
strategiijaid guovddáža
doibmii. Sámediggi ja Gielda-
ja guovlodeparte-meanta leat ovttas nammadan stivrra, ee. Davviriikkaid
sámi instituhta ja Sámi
allaskuvlla evttohusaid vuođul.
Guovddáš atná digitála
diehtojuohkinreaidduid deatalažžan iežas
gaskkustanbarggus ja lea ásahan sierra
neahttauskkádaga –
www.galdu.com. Das leat ee. dieđut
guovddáža
ja dan doaimma ja čielggademiid
birra, ja raporttat ja artihkkalat álgoál-bmotvuoigatvuođaid
birra. Guovddáš almmuha maid
sierra áigečállaga
Gáldu Čála – Tidskrift
for urfolks rettigheter. Dan rájis
go guovddáš ásahuvvui,
de lea dat leamaš sihke
lágideaddjin ja mieldelágideaddjin
máŋgga semináras
main álgoálbmotvuoigatvuođaid iešguđet
bealit leat leamaš fáddán.
Gielda- ja guovlodepartemeanta juolluda ru-đaid
guovddážii
kap. 682, poastta 01 bokte. Dasa lassin biddjojuvvojit ruđat guovddážii
Olgoriikadepartemeantta bušeahtas.