6.3.4 Sis-Finnmárkku diggegoddi
Sis-Finnmárkku diggegoddi
lea ásahuvvon ja dat doaibmagođii
ođđajagimánu
1. beaivvi rájes 2004 sierra sámi
duopmostuollun. Sis-Finnmárkku diggegoddi
lea maid seammás dábálaš duopmostuollu
mii galgá seamma dásis
bálvalit buot olbmuid dain
suohkaniin mat gullet diggegotti doaibmaguvlui guoskivaš lágaid
mielde.
Diggegotti ásaheamis
ledje máŋga
beroštumi guovddážis.
Sámi álbmot
lea eamiálbmot mas lea sierra
giella ja kultuvra mii lea earalágan
go Norgga váldoálbmoga
giella ja kultuvra. Galgá leat
duohta dásseárvu
dien guovtti álbmoga; sápmelaččaid ja
dáččaid
gaskkas, maiddái go galget
iežaset riikka duopmostuoluid
meannudeapmái ovddidit iežaset
riektegažaldagaid.
Sámelágas, § 3 – 4,
geahča duopmostuollolága § 136
a, leat dárkilis njuolggadusat
mat čilgejit ahte lea vuoigatvuohta geavahit
sámegiela duopmostuoluin.
Duopmostuolut galget bearráigeahččat ahte
sihke proseassačállosat, čálalaš duođaštusat,
riektegirjjit jna. jorgaluvvojit sihke dárogillii
ja sámegillii. Liikká eai
sáhte dulkomat ja jorgaleamit
boahtit oalát njuolggo gulahallama
sadjái. Sámi
giellalága hálddašanguovllus
lea juohkehaččas
vuoigatvuohta sámegillii váldit
oktavuođa duopmostuoluin, sihke njálmmálaččat
ja čálalaččat,
ja juohkehaččas
lea maid vuoigatvuohta hupmat sámegiela
riektečoahkkimiin ja čađahit áššemeannudeami sámegillii.
Mearrádusat galget ovddidit riektesihkarvuođa
dan ektui ahte geahččalit
garvit boasttu ipmárdusaid
maid giellaváttisvuođat
dagahit.
Sámiid sajáiduvvan
vierut ja riekteipmárdus
sáhttet máŋgii
leat áššáigullevaš riektegáldovuođđu.
Dat guoská ovdamearkkadihte
dakkár dillái
go galgá mearridit geavahanvuoigatvuođaid, čilget šiehtadusaid
ja nannet šiehtadusrievttálaš geatnegasvuođaid. Sámi
kultuvra, ealáhusdoaimmat
ja eanageavaheapmi leat hui ollu huksejuvvon čálakeahtes,
njálmmálaš árbevieruide,
ja sámiid vieruid birra gávdnojit
unnán čálalaš duođaštusat.
Dat dagaha erenoamáš hástalusaid
duopmostuoluide go galget árvvoštallat duođaštusaid
dokumeanttain dahje vihtaniid čilgemiid
vuođul.
Go sámi váldoguovllut
leat čohkkejuvvon ovtta
duopmostullui, Sis-Finnmárkkus,
de šaddet ollu sámiide
gullevaš váttisvuođat čovdojuvvot
dien diggegottis, ja diggegoddi galgá hukset
sámi kulturgelbbolašvuođa.
Dát váikkuha
gelbbolašvuođanannema
sámi áššiin
maiddái eará duopmostuoluin
Norggas. Sis-Finnmárkku
diggegotti ásaheapmi lea
maid dehálaš dan
ektui ahte nannet sápmelaččaid luohttámuša
duopmostuollosystemii ja oččodit
viidábut olbmuid álgit duopmárin.