St.dieđ. nr. 28 (2007-2008)

Sámepolitihkka

8.1.4 Sámedikki bušeahttaovdáneapmi

Go Sámediggi ásahuvvui jagi 1989, de biddjojuvvui dat vuođđun ahte Sámediggi galgá váldit badjelasas buot doaimmaid ja oažžut seamma vuoigatvuođaid ja geatnegasvuođaid mat dan rádjai ledje leamaš stáhta nammadan Norgga Sámeráđis. Bušeahttateknihkalaččat čađahuvvui dat dan láhkai ahte dat bušeahttarutiinnat mat ledje ásahuvvon Norgga Sámeráđi ektui, jotkojuvvojedje árvvoštalakeahttái Sámedikki erenoamáš árvodási álbmotválljen orgánan.

Sámediggi organiserejuvvui jagi 1999 dakkár doaimmahussan mas ledje sierra fápmudusat (nettobušehttejuvvon) ollašuhttin dihtii daid ulbmiliid ahte Sámediggái galgá stuorra friddjavuohta ja vejolašvuohta dahkat iežas vuoruhemiid sámi kultuvrra ja sámi servodateallima boahtteáiggi várás. Seammás ásahuvvojedje ođđa bušeahttabargovuogit ja jahkásaš johtočála sámi áššiid oktiiordnema birra bušeahttabargui. Dát mielddisbuvttii ahte stáhtaráđiid ja sámediggepresideantta gaskasaš bušeahttačoahkkimat ásahuvvojedje bistevaš or-tnegin.

Sámedikkis lei iežas vuosttaš olles doaibmajagi 1990 31,7 milj. ruvdnosaš bušeahtta. Jagi 2008 hálddaša Sámediggi sullii 311 milj. ruvnno, gč. govvosa 7.2. Lassáneapmi vuolgá eanaš das ahte Sámediggi dađistaga lea ožžon daid ortnegiid hálddašeami ovddasvástádusa mat ásahuvvojedje nannet sámi kultuvrra, giela ja ealáhusovddideami, ja mii ovdal earret eará lei departemeanttain. Ovdáneapmi čuovvu stáhta eiseválddiid ulbmila addit Sámediggái stuorát dadjamuša ja válddi áššiin mat erenoamážit beroštahttet sámi álbmoga.