8.4 Sámedikki formála sajádat – čatnasanvuohki, fápmudeapmi
ja bagadeapmi, bearráigeahčču
ja vuođđolágalaš ovddasvástádus
Sámeláhka
dahje ovdabarggut eai daja maidege njuolgga mo Sámedikki
ja ráđđehusa
gaskasaš čatnasandilálašvuođat
galget leat, eai dat daja maidege Sámedikki áššáskuhttingelbbolašvuođa
birra ja stáhtaráđiid
konstitionála ja parlamentáralaš ovddasvástádusa birra
Sámedikki doaimmas. Ráđđehusa/departemeanttaid fápmudan-,
bagadan- ja bearráigeahččanváldi
lea muhtumassii válddahallojuvvon.
Jahkebeallásaš konsultašuvdnačoahkkimis
juovlamánus 2005 gaskal
sámediggepresideantta ja
bargo- ja searvadahttinministara sohpe nammadit bargojoavkku mii
galggai evttohit ráđđehusa
ja Sámedikki gaskasaš ovttasbargui
ođđa bušeahttaprosedyraid
ja čielggadit Sámedikki
formála sajádaga stáhta
ektui.
Bargojoavku ovddidii iežas
raportta «Sámedikki
formála sajádat
ja bušeahttabargovuogit» cuoŋománus 2007.
Raporttas čilgejuvvo Sámedikki doaibma,
sihke politihkalaččat
ja hálddahusorgánan. Čilgejuvvo
mo Sámediggi dađistaga
lea ožžon friddjaset
sajádaga, ja mas Sámedikki formála
sajádat orru leamen eahpečielggas.
Joavku oaivvilda ahte lea dehálaš čalmmustit
Sámedikki sierrnanas doaimmaid
(sihke álbmotválljen
orgánan ja hálddahusorgánan)
dannego dat lea mielde mearrideamen mo Sámediggi
berre organiserejuvvot stáhta
eiseválddiid ektui. Joavku
lea geahčadan gielddaid
gaskavuođa ráđđehussii
gavdnan dihtii vejolaš sirdinárvvuid
Sámedikki gaskavuhtii ráđđehussii.
Bargojoavku čujuha dasa
ge ahte Sámediggi lea sierralágan
stáhtalaš huksehus
man geažil lea váttis
válljet «standárdačovdosiid» go áigu
formaliseret dikki gaskavuođa ráđđehussii.
Bargojoavku evttoha ahte Sámedikki dálá friddja
sajádat berre fomaliserejuvvot,
dat mearkkaša mearriduvvot lágas.
Joavku háliida vuosttažettiin ahte
Sámediggi luvvejuvvo stáhtas,
dannego dát «dáidá leat
buoremus dálá geavada
olis ja dan oainnu olis ahte Sámediggi
lea iehčanas álbmotválljen
orgána». Bargojoavku oaivvilda
ahte dákkár čoavddus
dievaslaččat árvvoštallojuvvon soabašii
Sámedikki sorjjasmeahttun sajádahkii,
ja ahte dat čielggadivččii
gažaldagaid mat gusket áššáskuhttingelbbolašvuhtii,
stáhtaráđiid
bagadanváldái
ja vuođđalágalaš ja
parlamentáralaš ovddasvástádussii. Evttohus
ii mielddisbuvtte joavkku mielas ahte Sámediggi
oažžu
stuorát friddjavuođa
go dikkis dál jo lea das
mii guoská gaskavuhtii ráđđehussii ja
gažaldagaide bagadeami ja bearráigeahču
birra.
Viidáseappot dadjá bargojoavku
ahte jus Sámediggi ásahuvvo
iehčanas riektesubjeaktan,
de lea lunddolaš ráhkadit
dihto sierranjuolggadusaid vealgečuovvoleapmi
ja reastaluvvama hárrái, vejolaččat
njuolggadusa mii gáržžida
Sámedikki vejolašvuođa
vealgáduhttit iežas.
Dasto ferte maiddái Sámedikki
gaskavuohta lágaide mat
gusket almmolaš doaimmahusaide, árvvoštallojuvvot
lagabut.
8.4.1 Čatnasanvuogit ja almmolaš hálddahusa
organiseren
Čatnasanvuohki mearkkaša
departemeantta/ráđđehusa
ja dan vuollásaš orgána
dahje doaimmahusa gaskavuođa. Čatnasanvuohki bidjá earret
eará rámmaid stáhta
stivrenvejolašvuođaide
ja stáhtalaš doaimmahusaid
doaibmanfriddjavuhtii. Doaimmahusat mat vuosttažettiin
galget čađahit
váldedoaimmaid, organiserejuvvojit
dábálaččat hálddahussan.
Juridihkalaš persovnna stáhtas
leat máŋga
orgána main lea sierralágan
formála stáhtus
nu mo Stuorradikkis, Gonagasas ja duopmostuoluin. Hálddahusvuogádagas
departemeanttaid vuolde leat maiddái
máŋga variántta,
ovdamearkka dihtii Dáhtabearráigeahčču
ja hálddahusorgánat
main leat sierra fápmudusat jna.
Hálddahusorgánat
main leat sierra fápmudusat
leat eanaš doaimmahusat mat
leat nettobušehttejuvvon,
dat mearkkaša ahte dat ožžot
juolludusaset 50-poasttas ja sis lea friddja fágalaš sajádat,
nu mo ovdamearkka dihtii universitehtat ja áittardeaddjit.
Doaimmahusat gártet eanaš stáhta
ekonomiijanjuolggadusčoahki
vuollái. Maiddái bruttobušehttejuvvon
stáhtalaš doaimmahusat
sáhttet leat hui iehčanasat nu
mo ovdamearkka dihtii Duopmostuollohálddahus,
Dáhtabearráigeahčču
ja Persovdnasuodjalannammagoddi. Buot dáid
doaimmahusaid dovdomearka lea ahte dain lea alla autonomiijadássi,
ja dain leat eatnašat ožžon
fágalaš sorjjasmeahttunvuođa
jogo njuolggadusain dahje lágas. Ráđđehusa
dábálaš bagadanvejolašvuohta
lea gáržžiduvvon,
ovdamearkan stivre láhka,
láhkaásahus
dahje Stuorradikki plenáramearrádus Duopmostuollohálddahusa.
Go áigot árvvoštallat
berre go stáhtalaš doaimmahus
organiserejuvvot sierra riektesubjeaktan, de váldet
vuhtii doaimmahusa šlája,
rievttálaš ja ekonomalaš muddema
dási, njuolgga politihkalaš stivrema
ja bearráigeahču
dárbbu. Dákkár
iehčanas organiserenvuogit juhkkojuvvojit
odne stáhtaoasussearvin, stáhtafitnodahkan,
sierraláhkafitnodahkan,
dearvvašvuođalágádussan ja
vuođđudussan.
Dáid fitnodagaid dovdomearka
lea dávjá ahte
dain lea dábálaš gávpedoaibma
mii gilvala priváhta doaimmahusaiguin,
dahje ahte dat stivrejuvvojit ja mihtiduvvojit rievddaldeaddji sisaboađuid
vuođul ovdamearkka dihtii liseansaboađuid
vuođul, geavaheaddjiiddivadiid
vuođul jna. ággan
organiseret muhtun stáhtalaš dioaimmahusaid
sierra riektesubjeaktan, lea ahte dan mielde dat galget sáhttit
doaibmat duohta dahje jurddašuvvon
márkanis. Stáhta oamasta
fitnodagaid ja stivre daid eaiggádin. Fitnodagat
ruhtadit iežas doaimmahusa eanaš márkanboađuiguin, nuppáldasat
stáhtalaš juolludemiiguin
dego muhtunlágan buhtadussan
geatnegahttojuvvon servodatdoaimmaid ovddas. Riikarevišuvdna
goziha ahte eaiggátvuohta
fuolahuvvo dohkálaččat,
ja dárkkista ahte vejolaš juolludeamit
geavahuvvojit Stuorradik-ki eavttuid vuođul (vuođđolágalaš ovddasvástádus).
Daid bargit eai leat stáhtabargit
eai ge sidjiide dábálaččat
guoskka stáhtalaš tariffašiehtadusat. Dearvvašvuođalágáduslágas
leat máŋga
sierramearrádusa
mat leat heivehuvvon suorgái
ja daidda sierra stivrendárbbuide
mat leat, ovdamearkka dihtii hálddašanlága
ektui, almmolašvuođalága
ektui ja váiddameannudeami
ektui.
Go máŋgga
oktavuođas leat árvvoštallan
Sámedikki sajádaga,
de leat buohtastahttán Sámedikki
gielddaiguin ja fylkkagielddaiguin. Sámediggi
lea nu mo dat ge álbmotválljen
orgána hálddašanbargamušaiguin,
sihke čađahan
dihtii iežas politihka ja čađahan
dihtii stáhta politihka fápmuduvvon
válddiin. Seammás leat
Sámedikki ja gielddaid ja
fylkkagielddaid gaskkas muhtun dehálaš erohusat. Nuppe
láhkai go Sámediggi
maid stáhta ruhtada, earret
dan vejolašvuođa
ahte Sámediggi sáhttá oažžut
boađuid Finnmárkkuopmodaga
vuoittus (gč. finnmárkkulága § 15),
leat gielddain ja fylkkagielddain maiddái
eará boahtogáldut.
Sámedikki doaibma ii leat ráddjejuvvon
gáržžiduvvon
guvlui, muhto fuolaha álgoálbmoga,
mii lea Norgga álbmoga oassi,
beroštusaid ja dárbbuid,
ja Sámedikki doaimma stuorámus
oassi váikkuha daidda riikaosiide
main sápmelaččat
leat čielgasit ovddastuvvon.
Stáhtahálddahus,
gielddat ja fylkkagielddat ovddastit Norgga golbma hálddahusdási.
Dat leat gaskaneaset sierra ja sorjjasmeahttun almmolašrievttálaš riektesubjeavttat.
Gielddat ja fylkkagielddat eai leat eará stáhtalaš orgánaid vuollásaččat
go Stuorradikki láhkaaddin
jus eará ii čuovo lágaid
sierra mearrádusain. Ráđđehusas
ii leat eaige departemeanttain leat miige oppalaš stivren-
dahje bagadanváldi gielddaid
ja fylkkagielddaid ektui. Gielddalaš iešstivren
lea gitta dain mearrádusain
maid Stuorradiggi lea mearridan láhkaaddin.
Dat gelbbolašvuohta mii
lea gielddain ja fylkkagielddain, lea dušše
spiehkastahkan gitta stáhtalaš orgána
fápmudusas. Gielddalágas
leat oppalaš mearrádusat
gielddaid ja fylkkagielddaid hálddahusapparáhta
organiserema birra, iešguđet
orgánaid gaskasaš gelbbolašvuođajuogu
birra ja gielddaid ja fylkkagielddaid stáhtalaš bearráigeahču
birra.
8.4.2 Fápmudanvejolašvuohta
Sámedikki iešlági
geažil sierra álbmotjoavkku ál-bmotválljen
politihkalaš orgánan
lea lunddolaš vuordit ahte
Sámediggái
eai sáhte biddjojuvvot hálddašanbargamušat
eara láhkai go lágain.
Justiisadepartemeantta láhkaossodat
celkkii dan gažaldaga čielggadeami
oktavuođas galgá go
Sámediggi oažžut
stuorát bušeahttafriddjavuođa,
ahte Sámediggi sámepolitihkalaš orgánan
ii sáhte áddejuvvot
vuollásaš orgánan
departemeanttaid ektui.
1 Láhkaossodat
celkkii maiddái ahte Sámedikki
friddja sajádaga geažil
lea vejolaš jearrat sáhttet
go departemeanttat fápmudit válddi
Sámediggái,
ja gávnnahedje loahppajurddan
ahte fápmudeapmi
galgá dahkkojuvvot lága vuođul
dahje plenáramearrádusa vuođul.
Dán árvvoštallama vuođul
lasihuvvui čuovvovaš mearrádus
sámelága
paragráfii § 2 – 1
goalmmát lađđasii: Sámediggái
sáhttá fápmuduvvot
váldi hálddašit
juolludusaid, mat juolluduvvojit sámi
ulbmiliidda jahkásaš stáhtabušeahta
bokte. Departemeanta mearrida njuolggadusaid Sámedikki
ekonomiijahálddašeapmái.
Eará surggiid hárrái
ferte gávdnat eará fápmudanvuođu.
Birasgáhttendepartemeanta
lea láhkaásahusa
vuođul fágalaš ovddasvástádusjuohkima
jd. birra fápmudan válddi Sámediggái
kultumuitosuorggis kulturmuitolága
vuođul. Dát
lea geahččalanortnet,
gč. kap. 7.7. Seammá go
fylkkagielddas ge lea Sámedikkis
oktiiordnenváttisvuohta
ja galgá váldit
oktavuođa hálddašanmuseaiguin
ja Riikaantikvárain dárbbu mielde.
Sámediggi lea fágalaččat
biddjojuvvon Birasgáhttendepartemeantta
ja Riikaantikvára
vuollásažžan.
Sámediggái
lea fápmuduvvon váldi
mearridit njuolggadusaid ja ulbmiliid doarjjaortnegiid geavaheami
jd. várás. Dán ákkasteapmi
lea ahte Sámediggi dat galgá mearridit
vuoruhemiid sámi kultuvrii
ja servodateallimii, ii ge ráđđehus,
gč. daid eavttuid sámelága
ovdabargguin mat gusket sámi
iešmearridanvuoigatvuhtii.
Šiehtadus dárkilet
prosedyraid birra stáhta
eiseválddiid ja Sámedikki
gaskasaš konsultašuvnnaid
várás leat
ráhkaduvvon daid geatnegasvuođaid vuođul
mat leat ILO-konvenšuvnnas
nr. 169 6. artihkkalis. Šiehtadus
lea mearriduvvon gonagaslaš resolušuvnnain
suoidnemánu 1. beaivvi 2005.
Geavadis konsultašuvdnageatnegasvuohta
mearkkaša ovdamearkka dihtii
ahte buot gažaldagat fápmudeami
birra Sámediggái
fertejit šaddat konsultašuvdnaáššin,
ja geavatlaččat
ii sáhte ráđđehus
sirdit hálddašanortnegiid
Sámediggái muđui
go Sámediggi dasa miehtá. Ovdalgo
konsultašuvdnavuogit ásahuvvojedje
jagi 2005, lei cieggan dat geavat ahte hálddašanortnegiid
fápmudeapmi/sirdin
Sámediggái
galggai čađahuvvot
ovttasráđiid Sámedikkiin,
gč. jahkásaš johtočállosiid
sámi áššiid
oktiiordnema ja meannudeami birra bušeahttaoktavuođas.
Konsultašuvdnašiehtadus
nanne ja formálisere dán
geavada.
8.4.3 Bagadanvejolašvuohta
Sihke Sámediggi ja ráđđehus atnet
vuođđun
ahte Sámediggi dábálaččat
ii sáhte bagaduvvot. Sámediggi
ii sáhte bagaduvvot politihkalaš orgánan.
Sámedikki vejolaš bagadeapmi
hálddahusorgánan čatnasa
konkrehta bargamušaide mat
leat sirdojuvvon Sámediggái,
nu mo dakkár doarjjaortnegiid
hálddašeapmái
mat leat ásahuvvon nannen
dihtii sámi kultuvrra jna.
ja kulturmuitohálddašeapmái mas
Sámediggi lea Birasgáhttendepartemeantta
ja Riikaantikvára bagadanválddi vuollásaš.
Sámi iešmearridanvuoigatvuođa vuođđojurdda
lea dehálaš dasa mii
guoská gažaldagaide
Sámedikki ruhtageavaheami
bagadeami birra. Sámedikki dievasčoahkkin
mearrida ulbmiliid ja njuolggadusaid daidda doarjagiidda maid diggi hálddaša.
Danne departemeanttat illá háliidit
bagadit Sámedikki. Jahkásaš juolludusreive Sámediggái
sisttisdoallá bajimus láidestemiid,
dat mearkkaša Stuorradikki mearrádusaid.
Maiddái konsultašuvdnageatnegasvuohta
váikkuha ráđđehusa
bagadanváldái.
8.4.4 Bearráigeahčču
Ráđđehusas
ii leat ovddasvástádus
Sámedikki politihkalaš doaimmas
dahje dain mearrádusain
maid Sámediggi dahká.
Danne ii háliit ráđđehus
moktege bearráigeahččat
Sámedikki politihkalaš doaimma.
Riikarevišuvnnas mii
lea Stuorradikki revišuvdna-
ja bearráigeahččanorgána,
lea ovddasvástádus
Sámedikki dárkkistit,
gč. Riikarevišuv-dnalága § 9.
Sámedikkis lea álbmotválljen orgánan
iehčanas váldi
ja iehčanas ovddasvástádus
iežas politihkalaš doaimmas.
Dát mielddisbuktá earret
eará ulbmiliid mearrideami daid
ortnegiid várás
maid Sámediggi hálddaša.
Sámedikki ja departemeanttaid
gaskasaš hálddahuslaš gulahallan čađahuvvo
odne bajimus dásis ii ge
dan ulbmil leat váikkuhit Sámedikki
iežas vuoruhemiid. Stáhtaráđiid vuođđolágalaš ovddasvástádusa
geažil fertejit departemeanttat
dettetge gozihit ahte Stuorradikki bušeahttamearrádusaid
eavttut čuvvojuvvojit ja
ahte Sámedikki ekonomiijahálddašeapmi čađahuvvo Stáhta
ekonomiijastivrema njuolggadusčoahki
ja dasa gulli mearrádusaid vuođul.
Sámediggi čuovvu
stáhta ekonomiijanjuolggadusaid
daid heivehusaiguin mat gustojit nettobušehttejuvvon
doaimmahusaide. Ekonomiijanjuolggadusat ja mearrádusat galget
dattetge geavahuvvot dan láhkai
ahte dat addet Sámediggái vejolašvuođa árvvoštallamii álbmotválljen
orgánan.
Sámelága § 2 – 1
goalmmát lađđasa
nuppi dadjosa vuođul
mearrida Bargo- ja searvadahttindepartemeanta njuolggadusčoahki
Sámedikki ekonomiijahálddašeami
várás. Mearrádusat
lasihuvvojedje sámeláhkii
nuppástuhttima oktavuođas
nettobušehttemii Sámedikki várás,
sihkkarstin dihtii ahte Sámedikki
ekonomiijahálddašeapmi čađahuvvo
buriid rámmaid siskkobealde.
Dasa mii guoská Sámedikki
doibmii kulturmuitosuorggis, lea Riikaantikvára ásahan
rutiinnaid daid dáhpáhusaid várás
main Sámediggi ii buvtte vuosteákkaid
go riikkaárvosaš kulturmuittut
ja kulturbirrasat áitojuvvojit. Dakkár
dáhpáhusaid
galgá dieđihit
Riikaantikvárii, vai Riikaantikvára
sáhttá árvvoštallat
ovddida go vuosteákkaid.
Finnmárkkulága § 4
vuođul sáhttá Sámediggi
addit njuolggadusaid das mo galgá árvvoštallat Finnmárrku
mehciid rievdan geavaheami váikkuhusaid
sámi kultuvrii, boazodollui, meahccegeavaheapmái,
ealáhuaide ja servodateallimii.
Departemeanta galgá dohkkehit
njuolggadusaid. Departemeanta geahččala
leat go njuolggadusat lága rámmaid
siskkobealde, ja leat go dat hábmejuvvon
dohkálaččat.
Sámediggi lea ásahan bearráigeahččanortnegiid
mat sihke fuolahit parlamentáralaš bearráigeahču
Sámedikki hálddšeamis
ja siskkáldas hálddahuslaš bearráigeahču. Sámedikki bearráigeahččanlávdegoddi galgá fuolahit
parlamentáralaš bearráigeahču
dan doaimmas mii ruhtaduvvo Sámedikki
bušeahta bokte. Lávdegoddi
galgá viidáseappot bearráigeahččat
Sámedikki ja dan
vuollásaš orgánaid
jahkerehketdoalu ja Riikarevišuvnna
vejolaš mearkkašumiid
daidda.
Sámedikki jahkedieđáhus,
maid dievasčoahkkin dohkkeha,
sáddejuvvo Gonagassii, gč.
sámelága § 1 – 3. Dát
lea daid njuolggadusaid ovddideapmi, mat ovdal guske Norgga Sámeráđđái.
Go Stuorradiggi gieđahalai
sámelága,
de dahkkojuvvui mearrádus ávžžuhit
dan ahte «Ráđđehus ovddida doaisttážii
Stuorradiggái jahkásaččat
stuorradiggedieđáhusa
Sámedikki doaimma birra. Oktii
juohke stuorradiggeáigodagas
ovddiduvvo dieđáhus daid
doaibmabijuid birra mat čađahuvvojit
sihkkarastin dihtii ja ovddidan dihtii sámiid
giela, kultuvrra ja servodateallima». § 1 – 3 guovddáš motiiva
lea «ahte eiseválddiid
sámepolitih-ka berre Stuorradiggi
jeavddalaččat árvvoštallat».
(Od.prp. nr. 33 (1986 – 87) s. 102) Sámepolitihkalaš áššit
ge digáštallojuvvojit
juohke jagi Stuorradikkis bušeahttagieđahallama áiggi. Sámedikki
doaimma dárkkista sihke Sámedikki
dievasčoahkkin, ráđđehus,
Riikarevišuvdna ja Stuorradiggi.
8.4.5 áššečuoččaldahtttingelbbolašvuohta
Gažaldat lea go Sámedikkis áššečuoččaldahttingelbbolašvuohta
lea dán rádjai leamaš eahpečielggas,
ii ge dat leat geahččaluvvon
riekteapparáhtas. Sámedikki
doaibma álbmotválljen orgánan
ja hálddašanorgánan lea
máŋggalágan. Hálddašaneiseváldi,
nu mo kulturmuitolága láhkaásahusa
vuođul go Sámediggi
doaibmá dego vuollástuvvon hálddašanorgánan,
lea ovdamearka dasa ahte Sámedikkis
lea unnit iehčanasvuohta
stáhta eiseválddiin.
Sámedikki politihkalaš doaibma
lea nuppe dáfus áibbas
sorjjasmeahttun stáhtas.
Danne lea áššečuoččaldahttingelbbolašvuođa
oktavuođas lunddoleamos
earuhit Sámedikki sierranas
doaimmaid.
Vuođđoeavttut čuoččaldahttit ášši Norgga
duopmostuoluin lea ahte áššečuoččaldahtti oaivvilda
ahte lea riektegáibádus,
ja ahte lea duohta dárbu
mearridit gáibádusa áššáskuhttojuvvoma
ektui, gč. veardnelága § 1 – 3. Organisašuvnnaid
ja almmolaš orgánaid
várás
ollista § 1 – 4 dán mearrádusa.
Dan lassin ferte áššáskuhttis
leat áššebeali
nákca. Geas áššebeali
nákca lea, mudde veardnelága § 2 – 1.
Láhka
soabaheami ja lágasteami birra
siviila riidduin (veardneláhka),
mii bođii fápmui
01.01.2008, válddahallá organisašuvnnaid
jd. áššečuoččaldahttinvejolašvuođa.
Veardnelága § 1 – 4
nuppi lađđasis
daddjojuvvo ahte «Almmolaš orgánat
maid bargamuš lea ovddidit
sierra beroštusaid sáhttá seamma
láhkai čuoččaldahttit ášši
daid fuolahan dihtii».
Dan birra daddjojuvvo golggománu
30. beaivvi 2007-mannosaš
Láhkaossodaga dulkoncealkámušas oktavuođa
birra ođđa
veardneláhkii § 1 – 4
nuppi lađđasis
ahte Sámediggi lea «almmolaš orgána
man doaibma lea ovddidit sierra beroštumiid»,
ja sáhttá čuoččaldahttit ášši diliid
birra maid lea biddjojuvvon fuolahit, jus konkrehta ášši
guoská dilálašvuođaide
mat gullet olggobeallái
Sámedikki «ulbmiliid
ja lunddolaš doaibmasuorggi» ja
fuolahit «sierra beroštumiid» maid
Sámediggi galgá ovddidit.
Dan lassin fertejit eará áššečuoččaldahttineavttut
leat ollašuhttojuvvon, gč.
veardnelága § 1–3.
Eanet konkrehta govvideapmi Sámedikki áššečuoččaldahttingelbbolašvuođa
viidodagas veardnelága § 1 – 4
vuođul boahtá ovdan golggot-mánu
30. beaivvi 2007-mannosaš Láhkaossodaga
dulkoncealkámušas.
8.4.6 Bargiid sajádat
Sámedikki ásaheami
rájes lea eaktuduvvon ahte
Sámedikki bargit leat stáhtavirgehasat
ja danin sidjiide gustojit virgehasláhka,
virgeriidoláhka, láhka
almmolaš virgehasaid ahkerájá birra
ja láhka Stáhta
penšuvdnakássa birra.
Dattetge lea spiehkastat virgehaslága § 5:s
dannego virgádanváldi sámelága § 2 – 12
nuppi lađđasa vuođul
lea biddjojuvvon Sámediggái. Od.prp.
nr. 33 (1986 – 87) dadjá ahte
dán virgádanvuoigatvuođa ággan
lea ahte «Dás lea
sáhka dakkár
suorggis mas stáhtalaš stivren
departemeantta mielas ii leat nu dehálaš go
sámi iešmearridanvuoigatvuođa
vuhtiiváldin».
Go nuppástuhttin nettobušehttemii čađahuvvui
jagi 1999 rájes, de árvvoštallojuvvui ášši
nu ahte ii maidege bušeahttavuogádagas
sáhte áddet
nu ahte dakkár doaimmahussii
mii lea nettobušehttejuvvon,
eai galgga gustot njuolggadusat mat leat dušše
stáhtavirgehasaid várás.
Bargojoavku mii čielggadii
dán ášši, rávvii
dattetge garvima dihttii eahpečielggasvuođaid
Sámedikki bargiid sajádaga
birra boahtteáiggi ahte
lasihuvvo mearrádus sámeláhkii
mii dadjá ahte Sámedikki
bargiide gustojit seamma lágat
go stáhtavirgehasaide. Sámedikki
diretevra bálkáhuvvo mearreáigái
ja Sámedikki dievasčoahkkin
virgáda su. Bálkádilálašvuođaid
muddejit stáhta váldotariffasuorgi
ja sierrašiehtadusat.
8.4.7 Hálddahusláhka
ja almmolašvuođaláhka
Hálddahusláhka
ja almmolašvuođaláhka
gustojit Sámedikki doibmii.
Jagi 1997 – maŋŋágo Sámediggi
lei ásahan geavada guovtteceahkkásaš váiddagieđahallama sámediggevuogádaga
siskkobeallái – lasihuvvui
oppalaš mearrádus sámeláhkii
mii mearrida ahte Sámediggi
dahje dan mearridan orgána galgá leat
daid áššesurggiid váiddaorgána
maid Sámediggi ieš lea
mearridan fápmudit iežas vuollásaš orgánaide.
Dain áššin
mat gusket sámi kulturmuittuid
hálddašeapmái, sáhttet
mearrádusat mat leat dahkkojuvvon
kulturmuitolága vuođul, váidaluvvot
Riikaantikvárii, gč.
kap. 7.7.
2006 ođđa
almmolašláhka galgá boahtit
jagi 1970-mannosaš almmolašvuođalága
sadjái. Ođđa
láhka gusto maiddái Sámediggái.
Lága láhkaásahusas
nannejuvvo ahte Sámediggeráđđi
lea váiddaorgána
dain dáhpáhusain go
Sámedikki hálddahus
biehttala čájeheames
dokumeanttaid. Ovddeš lága
erohussan rahpá ođđa láhka
vejolašvuođa
doallat čiegusin dokumeanttaid
mat lonohallojuvvojit gaskal stáhtalaš orgánaid
ja Sámedikki ja sámi
organisašuvnnaid go dat
leat konsultašuvnnaid oassin
nu mo ILO-konvenšuvnna nr.
169 6. artihkal cealká.
Mearrádus doaibmagoahtá čakčat
2008.
8.4.8 Vuođđolágalaš ovddasvástádusdilálašvuođat
Sámediggi ii leat dábálaš etáhta
dahje ráđđehusa vuollásaš orgána,
ja danne ráđđehusas
ii leat ovddasvástádus
Sámedikki politihkalaš doaimmas
dahje politihkalaš mearrádusain
maid Sámediggi dahká iešguđet
surggiin. Juolludusaid hárrái
stáhtabušeahtas
lea ministaris dattetge ovddasvástádus
fuolahit ahte Stuorradikki mearrádusaid
eavttut čuovvoluvvojit.
Dan birra dadjá Justiisadepartemeantta
láhkaossodat reivvestis beaiváduvvon
ođđajagimánu
26. beaivvi 1995 Gielda- ja bargodepartementii ahte:
«Sámedikki
sorjjasmeahttun sajádagas lea
mearkkašupmi stáhtaráđi konstitutionála
ovddasvástádussii. Go
stáhtaráđis álgoálggus
ii leat bagadan- ja bearráigeahččanváldi Sámedikki
ektui, de ii leat álgoálggus
vuođđu
konstitutionála ovddasvástádussii Sámedikki
mearrádusaid dahje eará doamma
hárrái
ge. Muhto lea vejolaš jurddašit
ahte Sámediggi (a) lága
vuođul, (b) stuorradiggemearrádusa
vuođul dahje (c) eará vuođul
geavaha válddi dahje doaimma mii
gullá stáhtaráđi
bagadan- dahje bearráigeahččanválddi vuollái.
Jus leš nu, de lea maiddái vuođđolágalaš ovddasvástádus
das mii guoská dán
váldegeavaheapmái
(daimmahussii). Lea go stáhtaráđis
suorggis dakkár bagadan-
dahje bearráigeahččanváldi – ja vejolaččat
man guhkás dat ollá – ferte
leat gitta jearaldatvuloš láhkavuođu
dulkomis.»
8.4.9 Sámedikki formála sajádaga
viidáset ovdáneapmi
Sámediggi meannudii raportta «Sámedikki
formála sajádat
ja bušeahttaprosedyrat» dievasčoahkkimisttis čakčamánus
2007 (áššin
35/07). Sámediggi
oaivvilda ahte áššis
lea stuorra prinsihpalaš ja
symbolalaš mearkkašupmi
ja nanne ovttajienalaččat
ahte ovdáneapmi sámelága
mearrideami rájes
«dahká dárbbašlažžan formálalaččat
ja lága hámis čielggadit
Sámedikki iehčanasvuođa
ja sorjjasmeahttunvuođa
ráđđehusa ektui.
Sámedikki mearrideami sierra
riektesubjeaktan lága bokte
lea áidna duohta molssaeaktu
dan juksat». Viidáseappot
daddjojuvvo mearrádusas
ahte
«Sámediggi bivdá ahte
ráđđehus,
konsutašuvnnaiguin Sámedikkiin,
johtilit álggaha rievdadit
sámelága
vai sáhttá formaliseret
Sámedikki iehčanasvuođa
ja sorjjasmeahttunvuođa
ráđđehusa ektui».
Sámedikkis lea dat prinsihpalaš oaidnu
ahte Sámedikki válddis
ferte leat vuođđu
njuolgga lágas. Dát
fuolaha sihke Sámedikki
sorjjasmeahttun sajádaga
departemeanttaid ja direktoráhtaid
ektui ja sihkkarastá ahte
Stuorradiggi dat formálalaččat árvvoštallá dan
válddi maid Sámediggi
geavaha. Mo váldi fápmuduvvo
Sámediggái
váikkuha maiddái
dan rievttálaš sajádahkii
maid Sámediggi oažžu.
Geahča muđui Sámedikki
2007 jahkedieđáhusa čuoggá 3.3.
Ráđđehus
lea árvvoštallan
bargojoavkku evttohusa, ja atná vuođđun
dan mearkkašahtti ovdáneami
mii lea leamaš rámmaeavttuin
ja hálddašangeavadis
dan rájes go sámeláhka
mearriduvvui ja Sámediggi ásahuvvui, čájeha ahte
sámeláhka
berre rievdaduvvot čielggasmahttin
dihtii Sámedikki sierra ja
friddja sajádaga.
Ráđđehusa árvvoštallama
mielde eai leat mahkkige formála
hehttehusaid mat cakkašedje ásaheames Sámedikki
sierra riektesubjeaktan. Ráđđehusa árvvoštallama mielde čatnasa
eahpesihkkarvuohta dasa makkár čoavddus
livččii
buoremus Sámediggái
guhkes áigái.
Ráđđehus
atná dattetge Sámedikki
oainnu hui dehálažžan
ja danne áigu ge álggahit
láhkabarggu man ulbmil lea evttohit
dárbbašlaš láhkarievdadusaid
vai sáhttá ásahit
Sámedikki sierra riektesubjeaktan,
ja muđui heivehit lága
dálá geavadii.
Vejolaš stáhtus
riektesubjeaktan dagaha ráddjemiid
Sámedikki rievttálaš doaibmannákcii,
ovdamearkka dihtii Sámedikki
vejolašvuhtii váldit
badjelasas geatnegasvuođaid
soahpamušaiguin, vejolašvuhtii
váldit loanaid, vejolašvuhtii
oassálastit iešguđetlágan
ekonomalaš doaimmaide. Dárbbašuvvojit maiddái
sierranjuolggadusat vealgečuovvoleapmái.
Láhkabarggus čielggaduvvojit
hálddahuslaš ja
vuoigatvuođalaš čuolbmačilgehusat fágadepartemeanttaid
surggiin vuđolaččat.
Ráđđehus mearrida
loahpalaččat
gažaldaga galgá go
Sámediggi šaddat
sierra riektesubjeaktan go láhkabarggu
evttohus lea gárvvis.