9.4 Habiliteren ja rehabiliteren
Soria Moria-julggaštusas
lea celkojuvvon ahte rehabiliteren ja lášmmohallan galgá sihkkarastojuvvot
buohkaide geat dan dárbbašit
maŋŋil
buozalmasvuođa dahje roasmmohuvvama. Ráđđehus áigu
maid bargat dan ala ahte mánát
geat leat doaibmaváillagat
dahje geain lea bistevaš dávda,
galget oažžut
buori ja fágaidgaskasaš habiliterenfálaldaga. Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta bijai ovdan Nationála
strategiija habiliteremii ja rehabiliteremii oktanaga Sd.prp. nr. 1 (2007 – 2008).
Strategiijas lea čállojuvvon fálaldagaid
birra mat leat sámi álbmogii.
Ovttaskas olbmo riekti rehabiliteremii lea dál
sihkkarastojuvvon lágaid
bokte, sihke suohkandearvvašvuođabálvalusálága
bokte ja erenoamáš-dearvvašvuođabálvaluslága bokte.
Sámi álbmogii
galget fállojuvvot habiliteren-
ja rehabiliterenbálvalusat dábálaš bálvalusfáladaga siskkobealde.
Hástalus lea hukset sámi giellamáhtu
ja kulturipmárdusa doppe gos
lea dárbu. Diekkár
ipmárdusa nannendoaimmat
leat ain dárbbašlaččat.
Dakkár olbmot geain lea
kognitiiva váili buozalmasvuođa
dahje roasmmohuvvama dihte, dárbbašit
erenoa-mážit dakkár
rehabiliterenbálvalusa gos
giella- ja kulturipmárdus
lea vuođđun ovttasdoaibmamii.
Dearvvašvuođaguovddáš Sonjatun
Ráissas lea earret eará stáhtalaš erenoamášpedagogalaš rehabiliterenbáiki
dakkár buhcciide geain lea
afasiija dahje geain leat jietnaváttut.
Dat guovddáš lea
maid oassin Davvi- Norgga Universitehtabuohcciviesu HF erenoamášdearvvašvuođa bálvalusas.
Dearvvaš-vuođadirektoráhtta
ruhtada ovtta sámegielat
logopeda virggi dan guovddážis prošeaktaruđaid
bokte juohke jagi vai sihkkarastet ahte sámegielat
ol-bmuiguin deaivvadit dakkárat
geain lea giella- ja kulturipmárdus.
Dearvvašvuođadirektoráhtta
bargá maid nationála fágalaš eastadan-,
dikšun- ja vuoiŋŋaščaskkástaga
rehabiliteren njuolggadusaiguin. Dan barggus árvvoštallet
ahte lea go dárbu erenoamáš doaimmaide
go galgá implementeret njuolggadusaid
dakkár álbmogii
mas kultuvra ja giella sáhttet
dagahit heđuštemiid.
Boksa 9.1 Sámi máilmmiipmárdus
ja kulturipmárdus dikšun-
ja fuolahusbálvalusas
Govus 9.2 Omasvuona suohkan Romssa fylkkas
Omasvuona suohkanis čađahuvvui áigodagas
2003 – 2006 Sámedikki vehkiin
prošeakta mas lei ulbmil
implementeret mearrasámi
ja kveana eallinipmárdusa
ja árbevieru dábálaš dikšun-
ja fuolahusbálvalussii.
Deaŧálaš oasit
dan barggus leat ásahit
dakkár barggu mas lea systemáhtalaš máhttoovdánahttin,
dokumentašuvdna ja johtui
bidjan dan eallinmáhtus
mii lea geavaheddjiin, lagaš olbmuin
ja bargiin. Ja lea maid deaŧálaš ahte báikkálaš birrasa árvvut
ja árbevierut čalmmustahttojuvvojit.
Diet bargu lea dagahan ahte bargiin, geavaheddjin ja lagaš olbmuin
lea mokta ja beroštupmi.
Kulturipmárdus ja doaibmabijut
leat dál čállojuvvon
buot ossodaga jahkerapporttaide ja doaibmaplánaide.
Muđui de lea dat dakkár
fáddá masa
bargit áinnas válljejit
iežaset čiekŋudit
lasse- ja joatkkaoahpus. Buot individuálaplánaid
bálvalusas lea sierra kulturoassi.
Bálvalussii gullet buohcciviesut, ruovttubálvalus,
psyhkalaš dearvvašvuohta,
doai-bmavádjit
ja bargohárjehus buot joavkkuide
ja dat fátmmasta juohke
agi olbmuid.
Dearvvašvuođa-
ja fuolahusdepartemeanta bijai ovdan 2007:s oasseplána
Fuolahusplánii 2015; Demeansaplána
2015 – Buorre beaivi. Plána
ráhkadedje Raportta IS-1486
vuođul «Muittoheapmi,
muhto ii vajálduvvon» Dearvvašvuođadirektoráhtas,
ja mas bohtet ovdan hástalusat, dárbbut
ja ávžžuhuvvon
nannensuorggit ee. sámi álbmogii».
Go olbmui boahtá demeansa,
de sáhttá son massit
iežas nuppi giela, ja sápmelaččaide
sáhttá dat dagahit
ahte dárogielmáhttu jávká ja
de sáhttet gulahallanváttisvuođat šaddat.
Departemeanta oaidná dárbbu ásahit
sámi demeansaguovddáža
mii sáhttá leat
veahkkin čielggadanbargguin
ja demeanssa fuomášeamis
ja mii sáhttá leat
veahkkin johtti rávvagiiguin
ja bagadallamiin.