14.4 Strategiijat ja doaibmabijut
Go Norga vuolláičállá riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid,
de mearkkaša dat ahte Norga
geatnegahttá iežas
riikkalaččat
ja riikkaidgaskasaččat
ollašuhttit konvenšuvnnaid
ulbmiliid. Erenoamážit konvenšuvdna
biologalaš šláddjiivuođa
birra ja UNESCO konvenšuvdna
vuoiŋŋalaš kulturárbbi
birra cealká juoidá Norgga geatnegasvuođaid
birra árbedieđuid hárrái.
Oktavuođalaččat sáhttet
dákkár
konvenšuvnnat leat árbediehtobarggu
ollislaš vuođđun,
ja dagahit referánsačuoggáid
viidáset politihkkaovddideapmái.
Dan lassin addet konvenšuvnnat
vuolggasaji vejolaš riikkaidgaskasaš ovttasbargui.
árbedihtui guoski davviriikkalaš ovttasbargu
lea dehálaš sihkkarastin
dihtii sámi kultuvrra davviriikkalaš perspektiivvas.
Dat optimaliserešii ge resursageavaheami
metodalaš ja geavatlaš árbediehtobarggu
ektui. Dán ferte árvvoštallat
dan kultuvrralaš ovttasbarggu
ektui mii muđui lea Davviriikkain
ja ovttasráđiid
Ruoššain,
nannen dihtii sámi giela,
kultuvrra, ealáhusaid ja servodateallima.
Biologalaš šláddjiivuođa konvenšuvnna
oktavuođas digaštallojuvvo árbedieđuid
registarastin oktan doaibmabidjun máŋgga
doaibmabiju gaskkas árbedieđuid
seailluheamis. Dárbu lea čielggadit
gažaldagaid mat gusket sámi árbedieđuid
registarii Norggas ovttasbargun gaskal Sámedikki, áššáigullevaš departemeanttaid
ja ásahusaid. Gažaldat
lea mo registarastin sáhttá váikkuhit árbedieđuid čalmmusteapmái, legitimeremii
ja viidáset ovddideapmái,
ja nu nannet sámi báikegottiid. Čielggadeapmi
berre leat dan mearrideami vuođđun
galgá go dakkár
registtar ásahuvvot Norgii.
Ráđđehus
háliida čađahit
bajumus prinsihppan dan ahte árbedieđut
mat čohkkejuvvojit báikkálaččat,
galget leat báikkálaš servodahkii ávkin,
ja dan láhkai leat dehálaš fáktorin báikkálaš doaimmaid
ja ovddideami ektui. Čohkkejuvvon
dieđut ovdamearkka dihtii
registariidda berrejit nu organiserejuvvot ahte báikegottit
mat leat addán dáid
dieđuid, galget álkit
beassat geavahit registariid sisdoalu. Nu lea ge ulbmil nannet báikkálaš doaimmaid
mat čatnasit sámi árbedieđuid áimmahuššamii.
Dákkár bargu
sáhttá maiddái
leat dehálaš lotnolasealáhusaid plánejuvvon árvoháhkanprográmmii
mii álggahuvvo 2008 rájes
(gč. kap. 20.5.5). Ráđđehus
oaivvilda ahte sámi báikegottit
dakkár guvllolaš ja báikkálaš sámi ásahusaid bokte
go giella- ja kulturguovddážiid, dávvirvuorkkáid
jed.bokte berrejit oažžut
dehálaš oassálastirolla árbedieđuid
kárten-, geavahan- ja vurkkodanprosessii.
Ráđđehus háliida
ovttasráđiid
Sámedikkiin, áššáiguoskevaš departemeanttaiguin
ja ásahusaiguin
álggahit
barggu mas geahčadit daid riikkaidgaskasaš iešguđetlágan
bargoneavvuid oktavuođa
main lea váikkuhus go Norggas
galgat čađahit
geavatlaš barggu árbedieđuiguin
gávdnat vejolašvuođaid
ovttas bargat árbedieđuiguin
davviriikkalaš dásis
čielggadit gažaldagaid
mat čatnasit sámi árbedieđuid
registarii Norggas nu ahte vuoigatvuođalaš, metodalaš ja
etihkalaš gažaldagat árbedieđuid čohkkema, vurkkodeami
ja geavaheami oktavuođas sáhttet čielggaduvvot
Ráđđehus
lea jagi 2008 várren 1,3
milj. ruvnnu Bargo- ja searvadahttindepartemeantta bušehttii
dakkár doaimmaide mat galggašedje
nannet sámi árbedieđuid čohkken-,
vuogádahttin- ja geavahanbarggu.
Ráđđehus áigu čavgadit
bargat ovttasráđiid
Sámedikkiin dáid ruđaid
geavaheami oktavuođas. Sámediggi
lea maiddái várren ruđaid
sullasaš ulbmiliidda iežas
jagi 2008 bušeahtaide. Ráđđehus háliida
ovttasráđiid
Sámedikkiin ja sámi
organisašuvnnaiguin čađahit:
konferánssa
mii čuvge gažaldagaid árbedieđuid čohkkema viidáset
barggu ektui
bođu ovddasmanni
prošeavttaid mat addet vásáhusaid
bargat árbedieđuiguin
sámiid ássanguovllu iešguđet
osiin
ovdaprošeavtta mii
addá čohkkejuvvon
dieđuid visogova, dálá ja plánejuvvon
doaimmaid visogova, ja mii čilge
daid dárbbuid mat leat sámi árbedieđuid
ektui.
Boksa 14.2 Luossanamahusat Deanuleagis
Deanuleagi luossanamahusat čájehit árbedieđuid
luosa ahkejuoguid ja johtalemiid birra:
Diddi: Unna luosaš, 2,5
kilo rádjai, goargŋu Detnui
mihcamáráiggi
Linddor: Unna luosaš,
stuorát go diddi
Luosjuolgi: Sullii 3 – 5 kilosaš luossa
Luossa: Luossa, áinnas
go lea ollesšattot
Duovvi: Njiŋŋálas
luossa, meađđinluossa
Goadjin: Stuorra varris luossa
Čuonžá:
Buoiddes luossa mas ii leat meađđin
ii ge guoksa, goargŋu johkii čakčat
Vuorru: Luossa mii lea orron jogas dálvvi
Šoaran: /vuorru:
Luossa mii manná merrii
giđđat
ja boahtá fas johkii čakčat
Guvžá:
Mearradápmot
Gudjor: Mearradápmot
mii lea orron jogas dálvvi
Valas: Mearrarávdu
Gáldu: Den elvesamiske kulturen/Čáhcegáttesámiid
kultuvra; Varanger Samiske Museums skrifter/Čálliidlágádus
2007