15.4 Sámi iešmearrideapmi kultursuorggis
Sámi kultuvrras lea positiiva
ovdáneapmi visot kultursuorggis.
Erenoamážit
lea dehálaš mearkkašit
ahte eanet sámi dáiddárat
ja prošeavttat leat oainnusin
dahkan iežaset erenoamážit
doaimmaheami dáiddasuorggis,
earret eará musihkas.
Ráđđehus
lea mearkkašan ahte Sámediggi
vuoruha bajás kulturáigumušaid,
ja árvvoštallá Sámediggi
leat ásahussan masa buoremusat
heive leat váldoovddasvástádus hálddašit
sámi kultuvrra. Ráđđehus
lea čuovvolan dan go Sámediggái
lea kultursuorggis lasihan ruhtajuolludeami badjel 21 miljovnna
ruvnnuin, dahje badjel 60 proseanttain 2006 – 2008:s.
Ruhtajuolludeapmi lea 53,5 milj. ruvnno 2008:s.
Bajitdási ulbmil lea
ahte sámiin galgá leat
oalle muttu iešmearridanriekti iežaset
guoskevaš gažaldagain. Dát
mielddisbuktá earret eará ahte lea
hálddašanovddasvástádus iežaset áššiide
ja ieža sáhttit
vuoruhit ovdamearkka dihte kultursuorggis. Eiseválddiid
bealis lea deháleamos gaskaoapmi čuovvolit ovddasvástádusa
sámi kultuvrii leamašan
addit Sámediggái válddi
stáhtalaš ruhtaduvvon sámi
kulturdoaibmabijuide. Sámediggi lea
dat mii eanaš muddui hálddaša ruđaid
sámi doaibmabijuide
mat leat Kultur- ja girkodepartemeantta bušeahtas.
Bargo- ja searvadahttindepartemeantta juolludeapmi Sámediggái
bušeahttakapihttalis 680,
50-poasttas, dasa gullet maid ruđat
ovddeš Sámi
kulturfondii, guovttegielalašvuođaruđat sámegiela
hálddašanguovllu
suohkaniidda ja fylkkagielddaide, ja eará gielladoaibmabijuide.
1993 rájes leat eanet
doarjjaortnegat maid departemeanttat ovdal hálddašedje, čohkkejuvvon
Gieldda- ja bargodepartemeantta bušehttii
ja sirdojuvvon Sámediggái.
Kulturdepartemeantta ovddasvástádussuorggis
gulai dat Norgga kulturráđi
várrejupmi sámi
kultuvrii, doarjja sámi lágádusdoibmii,
doarjja sámi dáiddárorganisašuvnnaide,
doarjja Sámi dáiddaguovddážii Kárášjogas
ja Sámi kulturguovddážii árbordis.
Dasa lassin Sámi sierrabibliotehka
stivrra ja sámiradio prográmmaráđi
nammadeapmi sirdojuvvui Sámediggái.
Gielddadepartemeanta fápmudii
seammás Sámediggái
válddi juohkit guovttegielalašvuođadoarjagiid
suohkaniid-da ja fylkkagielddaide.
Sámedikki válddi
lassáneami mielde ásahii
Girko- ja kulturdepartemeanta 2002:s ođđa
bušeahttakapihttala 320 Dábálaš kulturulbmilat,
poasta 53 Sámi kulturulbmilat.
Seammás ruhtajuolludeamit
sámi musihkkafestiválaide, sámi
dáiddárstipeanddaide
ja stipeandalávdegottebuhtadusat, čájáhusbuhtadusat
sámi dáiddaásahusaide,
Beaiv-váš Sámi
Teáhter, báikenammanevvohat,
Sámi sierrabibliotehka,
johtti girjerájusbálvalus
ja sámi museat biddjojuvvojedje
dán postii. Eaktuduvvo ahte Sámediggi
juohká ruđaid
dáid doaibmabijuide, ja
muđui hálddaša ruđaid
iežas vuoruheami mielde.
15.4.1 Sámediggi kulturpolitihkalaš oassálastin
Sámediggái
ovddasvástádusa sirdin
lea leamašan dehálažžan vai
ovdánahttá sámi
kultuvrra. Seammás lea dehálaš váldit fárrui
ahte dat doaibmabijut ja ortnegat mat leat sirdojuvvon, leat ovdánahttojuvvon Norgga
nationála oktavuođas. Hálddahuslaš ráddjejupmi
das mii gullá kulturpolitihkalaš ovddasvástádussuorgái,
historjjálaččat
ii leat nu čielggas ja rievddada.
Danin lea dárbbašlaš ahte Sámediggi
jođiha iešheanalis
kulturpolitihka vai áimmahuššá ealli sámi
kultuvrra.
Sámediggeráđi
politihkalaš prográmma
mielde áigodahkii 2006 – 2009,
maid dievasčoahkkin doarjjui
2007 guovvamánus (ášši
10/07), lea Sámedikki
politihka váldoulbmil kultursuorggis
ovddidit girjás dáidda-
ja kultureallima ja sihkkarastit iežas
váikkuheami sámi
kulturovdáneapmái. Sámediggi
deattuha ahte sámi dáidda
ja kultureallin lea girjái,
ja Ráđđi áigu
láhčit dilálašvuođaid
dasa ahte áimmahuššat
ja ain ovddidit girjáivuođa.
Seammás deattuhuvvo ahte
sámi kultuvrra čađa-heapmi
ja viidáset ovdáneapmi
lea nationála ovddasvástádus,
ja ahte stáhta ferte hálddašit
dan ovddasvástádusa gulahaladettiin
Sámedikkiin. Sámediggeráđđi
deattuha maiddái dan dehálaš doaimma
mii ovttasbargošiehtadusain
fylkkagielddaiguin lea kultursuorgái,
erenoamážit
dan dáfus ahte ovddidit
oktasaš ipmárdusa
gaskal dábálaš Norgga ásahusaid
ja Sámedikki das ahte makkár
dárbbut sámi
servodagas leat kultursuorggis.
Sámediggi gieđahalai
2005 miessemánus Sámediggeráđi dieđáhusa
sámi dáidaga
birra (ášši
33/05). Dieđáhusa ulbmil
lea čájehit
dáiddapolitihkalaš hástalusaid
váldolinnjáid sihke
našuvnnalaččat,
regiuvnnalaččat
ja báikkálaččat.
Dieđá-husa
mielde váilot Sd.dieđ.
nr. 48:s (2002 – 2003) Kulturpolitihkka
2014 rádjái višuvnnat
sámi dáidagii
ja kultuvrii. Sámediggeráđi
mielas lea dárbu čalmmustahttit
sámi dáiddapolitihka dárbbuid
ja fuolahit ahte sámi perspektiivvat
ja višuvnnat maid birra
muitaluvvo, biddjojit seammaárvosažžan
daid dáčča
go dáidda- ja kulturpolitihka
galgá ovddidit ovddasguvlui. Dieđáhus
addá bajilgova visot sámi
dáiddasuorggis ja čilge
suorggi gaskaomiid birra ja lagamus jagiid hástalusaid.
Sámediggeráđđi
bijai 2004 suoidnemánus
ovdan dieđáhusa sámi
museaid birra. Dieđáhus bidjá vuođu
sámi museaovttastahttimii
njeljiin sámi museasiiddain – davvinuorta, davvioarjesámi,
gaskasámi ja lullisámi
museasiiddain. Oasseguorahallan Romssa ja Davit Nordlándda
museaid birra gieđahallojuvvui
Sámedikkis njukčamánu
1. b. 2007:s (ášši
06/07). Sámediggi
mearridii heivehuvvon guovddášmodealla sámi
museadoaimma ovdánahttimii guorahallansuorggis
mas lea munni ráhkadit sierra
sámi museasiidda (geahča
kap. 14.8.3).
Sámediggi áigu čađahit árvvoštallama
doarjjaeavttuin sámi ásahusaide
ja organisašuvnnaide kultursuorggis,
gč. ášši
46/06, čuoggáid
1.2 ja 18.2. árvvoštallamis
galgá earret eará geahčadit dálá ásahusaid
ja organisašuvnnaid mat
leat Sámedikki bušeahta
vuolde ja hábmet eavttuid
go galgá beassat bušehttii
mielde. Sámediggi ii áiggo váldit
fárrui ođđa
organisašuvnnaid ja ásahusaid
iežas njuolggo doaibmadoarjja
bušehttii ovdal go dieđáhus
sámi ásahusaid
birra lea Sámedikki dievasčoahkkima
ovdii biddjojuvvon. Dát
dieđáhus
ovddiduvvo dievasčoahkkinii
jagi 2008, gč. mearrádusa áššis
60/07 Sámedikki
jagi 2008 bušeahtta.
Geahča maiddái
Sámedikki 2006 jahkedieđáhusa
(5. čuoggá)
ja 2007 jahkedieđáhusa
(6. čuoggá).
15.4.2 Sámedikki ekonomalaš váikkuhangaskaoamit
Jagi 2008 bušeahttamearrádusasttis (ášši
60/07) jugii Sámediggi sullii
127 milj. ruvnno giella- ja kulturdoaibmabijuide, gč.
tabealla 14.1. Dát gokčá sihke
ulbmiliid mat eaktuduvvojit gokčojuvvot
Kultur- ja girkodepartemeantta ruhtajuolludemiin, ja earret eará giella
ja kulturovdáneami doaibmabijut
mat eaktuduvvojit gokčojuvvot
Bargo- ja searvadahttindepartemeantta ruhtasirdimiiguin. Jus áiggut
gielladoaibmabijuin bienalaš bajilgova,
de geahča kap. 19.7.
Tabealla 15.1 Sámedikki ruhtajuolludeamit
kulturdoaibmabijuide 2006 – 2008 (1000
ruvnnuin)
Ulbmil | 2006 | 2007 | 2008 |
---|
Kulturovdáneapmi
(ovddeš Sámi
kulturfoanda) | 9 428 | 10 467 | 11 616 |
Sámi
lágádusat | 2 273 | 2 473 | 2 579 |
Sámi
kulturviesut | 6 235 | 6 434 | 7 206 |
Sámi
kulturorganisašuvnnat | 296 | 306 | 350 |
Sámi
festiválat – vuođđodoarjja | 1 680 | 1 730 | 1 806 |
Sámi
falástallan | 1 025 | 1 375 | 2 078 |
Sámi
teáhter | 13 900 | 14 318 | 15 883 |
Sámi
dáidda (dáiddašiehtadus
je.) | 4 325 | 4 685 | 4 685 |
Sámi čállosat
(geahča kap. 19.7.4) | 1 950 | 1 503 | 1 568 |
Sámi
girjerájusbálvalus
(oktan girjebussiiguin) | 8 093 | 8 607 | 9 107 |
Sámi
museat | 12 483 | 12 887 | 15 719 |
Gielladoaibmabijut
(geahča kap. 19.7) | 45 129 | 50 379 | 54 060 |
Submi | 106 817 | 115 164 | 126 657 |