20.4 Nationála lágat
Vuođđolága § 110
a ásaha stáhta
eiseválddiid geatnegasvuođa láhčit
dili dainna lágiin ahte sámi ál-bmotjoavku
sáhttá
«sihkkarastit ja ovddidit iežas
giela, kultuvrra ja servodateallima». Dát
lei earret eará duogážin
go sámiláhka oaččui
ođđa
kapihttala 3 giela birra 1990. Njuolggadusat bohte fápmui ođđajagimánu
1. beaivvi 1992 ja leat dainna lágiin
leamaš doaimmas 16 jagi.
Muđui muitaluvvo sámegiela
birra máŋgga
mearrádusas. Guovdileamos
lea
oahpahuslága kapihtal
6 mii addá sámi
máináide
vuoigatvuođa oažžut
oahpahusa sámegielas ja
sámegillii (gč.
kap. 11).
Mánáidgárdelágas lea gielddaid
ovddasvástádus
láhčit fálaldagaid
sámi mánáide dárkkuhuvvon
(gč. kap. 10). Duopmostuolloláhka čujuha
sámilága mearrádusaide
das mii guoská sámegiela
geavaheapmái.
Dearvvašvuođarievttálaš oainnu
(gč. kap. 8) mielde gusto gáibádus
oažžut áddehahtti diehtojuohkima
beroškeahttá giellanjuolggadusaid
gáržžidemiin. Bálvalusfálaldat
sámegillii lea maiddái
sávahahtti rivttes ja dárbbašlaš iskama
ja dálkkodeami geažil.
NRK lea
mearrádusaidisguin geatnegahtton
deattuhit erenoamážit
iežas rolla dážža
ja sámi dáidaga
ja kultuvrra ovddideaddjin ja gaskkustead-djin. Lea maiddái
konkrehta prográmmagáibádus
njuolggadusain ahte NRKa čohkkejuvvon
riikkaviidosaš prográmmafálaldat
sihke radios ja tvs unnimusat galgá sisttisdoallat beaivválaš sáddagiid
sámi álbmogii
ja jeavddalaš prográmmaid mánáide
ja nuoraide sámegillii.
Kultur- ja girkodepartemeanta buvttii skábmamánus
2007 ovdan stuorradiggedieđáhusa
NRK-plakáhta čađameami
birra mii bajit dásis muitala
daid vuordámušaid
ja gáibáidusaid
birra mat álbmogis leat NRKii
(Sd.dieđ. nr. 6 (2007 – 2008)).
Dás lea evttohuvvon ahte
okta momeanta NRK-plakáhtas
galgá leat ahte NRK galgá leat
veahkkin nanneme dáru ja
sámi giela, identitehta
ja kultuvrra. Geahča maiddái
kap. 18.3. Stuorradiggedieđáhus
NRK-plakáhta birra gieđahallui
Stuorradikkis njukčamánu
14. beaivvi 2008, gč. árv.S.nr.
169 (2007 – 2008).
20.4.1 Sámelága giellanjuolggadusat
Sámelága § 1 – 5
nanne ahte sámegiella ja
dárogiella leat
ovttaárvosaš gielat,
ja ahte dát galget leat ovttaárvosaččat
sámelága 3.
kapihtala vuođul.
Muhtun mearrádusat sámelágas leat
gáržžiduvvon
sámegiela hálddašanguovlluide,
ja earáin eai leat fas dakkár
geográfalaš gáržžideamit.
Muhtun mearrádusat leat
oavvilduvvon erenoa-mážit
gielddaide, ja earát gusket maiddái
stáhta ja regionála eiseválddiide.
Maiddái stáhta
ja regionála almmolaš orgánat
leat geatnegahtton, ovdamearkka dihte lea viiddiduvvon riekti geavahit
sámegiela riektelágádisas,
ja lágat ja láhkajuolggadusat
mat leat erenoamáš beroštahttit
olles sámi álbmogii dahje
dan osiide, galget jorgaluvvot sámegillii.
Sámelága
giellanjuolggadusat addet ássiide
giellavuoigatvuođaid go
deaividit iešguđetge
almmolaš orgánaiguin.
Dát guoská njuolggadusaid,
almmuhusaid ja skoviid jorgaleapmái
sámegillii, riektái
oažžut
vástádusa sámegillii,
viididuvvon riektái geavahit sámegiela
rievtti ovddas, viiddiduvvon riektái
geavahit sámegiela dearvvašvuođa-
ja sosialsuorggis, individuála
girkolaš bálvalusaide sámegillii,
vuoigatvuhtii oažžut oahppovirgelobi
ja vuoigatvuhtii oažžut sámegieloahpahusa.
Jus almmolaš orgána
ii čuovo sámelága
giellakapihttala njuolggadusaid, sáhttá son
geasa ášši guoská,
váidit dan dan orgánii
mii lea lagamusas bajábealde
dán orgána masa
váidda guoská,
gč. sámelága § 3 – 11.
Fylkkamánni lea váiddaásahus
go váidda guoská gieldda
dahje fylkkagieldda orgánaide. Maiddái
riikkaviidosaš sámi
organisašuvnnain ja riikkaviidosaš almmolaš orgánain
main leat barggut mat leat erenoamáš mávssolaččat
olles sámi álbmogii
dahje dan osiide, lea váidinvuoigatvuohta
dakkár áššiin. Seammá guoská maiddái áššiide
mat eai guoskka erenoamážit
ovttage ol-bmui. Kultur- ja girkodepartemeanta ii dovdda ahte lea
leamaš oktage váiddaášši.
Hálddašanguovllu
ráddjen lea rievttálaš vuolimusrádji
ja sámelága
giellakapihttala mearrádusat
leat unnimusgáibádus. Dát
siskkilda ahte buot almmolaš orgánat ávžžuhuvvojit
vuhtiiváldit sámegielat
geavaheddjiid, maiddái viidábut
go lága njuolggadusat gáibidit.
Buorit hálddašanvierut dadjet
ahte čálalaš oktavuođaváldimat
sámegillii vástiduvvojit
sámegillii, maiddái
dakkár oktavuođain
main láhka dan ii gáibit.
Go sámelága
giellanjuolggadusat mearriduvvojedje jagi 1990, mearriduvvui maiddái
lágas guđet
gielddat leat fárus sámegiela
hálddašan-guovllus.
Dan oktavuođas go Divttasvuona gielda šattai
lahttun 2005, rievdaduvvui láhka
dainna lágiin ahte hálddašanguovllut
dál leat mearriduvvon láhkaásahusain. Hálddašanguovllus
lea odne Kárášjoga,
Guovdageainnu, Unjárgga,
Porsáŋggu
ja Deanu gielddat Finnmárkkus,
Gáivuona suohkan Romssa
fylkkas, Divttasvuona suohkan Nordlánddas
ja Snoasa suohkan Davvi-Trøndelágas.
Nu leat ge sihke davvisámegiela, julevsámegiela
ja lullisámegiela guovllut oassin
hálddašanguovllus.
Loabága suohkan lea guovvamánus
2008 mearridan ahte suohkan áigu
ohcat beassat searvat sámegiela
hálddašanguvlui.
20.4.2 Sámelága giellanjuolggadusaid árvvoštallan
Sámi Instituhtta lea
2007 čađahan sámelága
giellanjuolggadusad evaluerema mii lei bargu Kultur- ja girkodepartemeantta ovddas.
Barggu duogážin
lei ahte Sámediggi ja departemeanta
oaivvildedje ahte lea ágga
geahččat
mo sámilága
kapihtal 3 Sámegiella doaibmá lága
ulbmila ektui.
Nugo mandáhta eaktudii
de geavahuvvojedje dieđut
mat leat olámuttus, evaluerema
vuođđun,
erenoamážit Sámedikki
giellageavahaniskkadeamit 2000 rájes
gitta 2004 rádjái.
Dasa lassin leat eará evalueremat
ja čielggadeamit geavahuvvon
ja veahá lassimateriála vižžojuvvon.
20.4.2.1 Raportta čoahkkáigeassu
Raporta loahppajurdda lea ahte eanaš almmolaš orgánat
maidda sámelága giellanjuolggadusat
gusket, eai deavdde lága gáibádusaid
ollásit. Dalle ii leat álbmogii
sámegiela hálddašanguovllu
siskkobealde sihkkaraston riekti geavahit sámegiela
go olbmot váldet oktavuođa
almmolaš orgánaiguin
dan muddui go giellanjuolggadusain lei jurddašuvvon.
Váldosivvan orru leame almmolaš etáhtaid
bargiid váilevaš sámegielgelbbolašvuohta.
Giellagelbbolašvuohta lea molsašuddi
sihke hálddašanguovllu gielddaid
gaskka ja gielddaid siskkáldas etáhtaid
gaskka. Danne leat maiddái
stuorra erohusat das mii guoská giellanjuolggadusaid
gáibádusaid
deaŧaleamos čuovvolaneavttuide.
Orrot maiddái leame stuorra
erohusat sámelága
giellanjuolggadusaid vuoruhemiid ja čuovvolanáŋgiruššama
dáfus almmolaš surggiin
gehččon
ovttas.
Vaikko sámegiella ja
dárogiella raportta mielde
eai velge leat ovttadássásaš gielat hálddašanguovl-lu
siskkobealde, ipmirduvvojit dát
guokte giela eanet ovttadássásažžan
go ovdal. Dát lea várra
hirbmat mávssolaš identitehtii
ja iešárvui,
ja áinnasge guovlluin main
sámegiella ja identitehta
leat leamaš erenoamážit
fuotnin adnon. Sámelága
giellanjuolggadusat leat maiddái
dagahan ahte lea dahkkon viiddis ja viehka muddui ođasmahtti
bargu vuhtiiváldin dihte
guovttegielat ja sámegielat bálvalusaid
ulbmila. Dát guoská sihke
gieldda, fylkkagieldda ja stáhta etáhtaide.
Leat dáhpáhuvvan
positiivva rievdamat giellavuoigatvuođaid
ja giela árvvu hárrái,
muhto eai doarvái. Materiála
mii lea dán evaluerema vuođđun, čájeha
ahte sámegiella ain lea
rašis dilis. Erenoamážit
heađástuhtti
lea lulli- og julevsámegiella
dilli, muhto maiddái davvisámegiella čilgejuvvo áitojuvvon
giellan.
Raporta árvvoštallá fuolahit
go sámelága
giellanjuolggadusat riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid,
erenoamážit
unnitlohkogiellasoahpamuša.
Sámelága
giellanjuolggadusat eai dattetge implementere buot mearrádusaid
unnitlohkogiellasoahpamušas,
mii lea hui viiddes ja čielga dokumeanta.
Raportta loahppajurdda lea ahte lea dárbu
heivehit sámelága
giellanjuolggadusaid riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaide.
Raporta evttoha ahte eiseválddit árvvoštallet
viiddidit giellavuoigatvuođaid
doaibmaguovllu ja bidjat árjjaid sámegiela
ealáskahttimii. Doahpagat sámi
guovlu, doaimmahusat ja vejolaččat
maiddái sámi
doaimmahusat evttohuvvojit vuođđun dakkár
digáštallamii.
Raporta evttoha ahte ásahuvvo
lávdegoddi sámegiela
ealáskahttimii. Raporta deattuha
dárbbu ovttasbargat riikkarájiid rastá sámi ássanguovlluin.
Ráđđehus áigu čuovvolit
evaluerema ovttas Sámedikkiin.
Evaluerenraporta lea deaŧalaš vuođđu sámegiela
doaibmaplánii.
20.4.3 Báikenammaláhka
Báikenammaláhka
galgá sihkkarastit sámi
báikenamaid nugo riikka lágaid
ja riikkaidgaskasaš šiehtadusaid
ja konvenšuvnnaid rávvejit. Láhka rievdaduvui
jagi 2006. Okta ulbmil lága
rievdademiin lei álkkidit áššemeannudannjuolggadusaid,
ja seammás sihkkarastit
vuđolaš ja jierpmálaš áššemeannudeami
sámi ja kveana báikenamaid dáfus.
Láhkarievdadeapmi lea čuovvoluvvon láhkaásahusa
rievdademiin jagi 2007. Láhkaásahusa
divodanbarggus leat Sámediggi
sámi báikenammakonsuleanta
lahkalagaidovttasbargan sihkkarastin dihte ahte sámi
báikenamaid vuhtiiváldin fuolahuvvo
dohkálaččat.
Eanaš Sámedikki
evttohusas lea dohkkehuvvon.
Govus 20.2 Galben golmma gillii
Gáldu: Kurt Johnsen
Sihke lágas ja láhkaasahusas
leat váldon sisa rievdadusat
mat siskkildit ahte sámi
namaid geavaheapmi nannejuvvo. Earret eará gáibiduvvo
dál riekta čállinvuohki
ja rievttes sámgiel bukstávvageavaheapmi.
Nugo lága mearrádusain
daddjo galgá sámi namma álo čuožžut vuosttažin
galbbain sámi hálddašanguovllus. Láhkaásahusas
lea árvaluvvon rahpat dakkár
vejolavuođa ahte gielddat sáhttet
válljet ahte sámi
namma galgá čuožžut
vuosttažin galbbain maiddái
guovlluin mat eai leat fárus
sámi hálddašanguovllus.
Sámi namaid geavaheapmi
lea dasto vel nannejuvvon dainna lágiin
ahte lága § 9:s lea
mearriduvvon ahte sámi báikenamat maid
dat olbmot geat orrot bissovaččat báikkis
dahje leat čadnon báikái ealáhusa
geažil, geavahit dábálaččat,
galget geavahuvvot almmolaččat
galbbain, kárttain jna. Eaktun
lea ahte báikenamma geavahuvvon iešdáhtus.
Lága § 10:žis
lea velá rahppon vejolašvuohta
váidit jus mearriduvvon
báikenamma sámegillii
ii geavahuvvo.
Váiddalávdegoddi sáhttá addit
Sámediggái
liibba buktit cealkámuša.
Lága § 11 addá Sámediggái
válddi nammadit Sámi
báikenammakonsuleanttaid.