21.3.4 Boazodoalu areálat
Boazodoallu lea ealáhus
mii lea areálaid duohken,
sihke marginála guohtoneatnamiid
ja bohcco dárbbus máŋggalágan jahkodatguohtoneatnamiidda
ja daid gaskasaš johtolagaid
geažil. Olmmošlaš doaibma
boazoguohtumiin boahtá lassin
dan muosehuhttima mii lea luonddus, earret eará boraspiriid
geažil, mat álo
leat leamaš doppe gos bohccot
leat.
Boksa 21.1 Lulli-Trøndelága
várreguovlluid oktasaš politihkka
Sámediggi, Eanandoallo-
ja biebmodepartemeanta, Bargo- ja searvadahttindepartemeanta
ja Birasgáhttendepartemeanta
leat mielde čađaheamen
prošeavtta
Bedre
dialog mellom kommunene og reindriftsnæringen/forvaltingen – Felles
politikk for fjellområdene.Prošeavtta jođiha
fylkkamánni, ja boazodoallohálddahus
ja boazodoalu guovllustivra leat dehálaš oassálastit.
Prošeavtta duogáš lea
ahte Mátta-Trøndelága
várreguovlluin, mat leat Essand,
Riast-Hyllingen ja Femund boazoorohagaid oassin, leat riiddut areálageavaheami dáfus,
vuosttažettiin bartahuksema
ja meahccejohtolaga oktavuođas.
Boazoealáhus dovdá iežas
duvdojuvvon eret go lea dađis
eanet doaibma boazoguohtoneatnamiin ja daid lahka. Eanaeaiggádat
dovdet ahte sin vejolašvuođat
ealáhusovdánahttimis meahcis/várreguovlluin
gáržžiduvvojit
sámi ealáhusdoaimma
geažil. Areálageavahanriiddut
leat belohahkii bistán máŋggaid
buolvvaid, muhtin riiddut leat čovdojuvvon,
earát leat fas ihtán áiggi
mielde. Boazodoallu ja eanadoallu leat dán
guovllus guokte lobálaš ealáhusa,
main goappašiin leat stuorra hástalusat
rašonaliserema, ođđajurddašeami
ja molssaevttolaš ealáhusovdánahttima
gáibádusaid
hárrái.
Dákkár
perspektiivvas lea fylkkamánni čujuhan
ahte dál lea dehálabbo
go goassige ovdal ahte sierranas beroštumit
ságastallagohtet ja gávdnet
oktasaš vuođu
mo ovttas eallit ja ovttas bargat. Ovttasbargoprošeavttas
leat mielde moanat doaimmaheaddjit ealáhusain, hálddašeamis
ja politihkas. Vuolggasadjin lea dáhttu
ovddidit oktasaš áddejumi
daid riidduide mat leat regiovnnas ja ásahit
oktavuođa ja dialoga iešguđet beroštumiid
gaskka.
Prošeavtta vuosttaš muttus
galget boazoguovllus daid maŋimuš 30 – 40
jagiid teknalaš duohtadeamit
kártejuvvot ja guorahallot
mo dát leat váikkuhan
boazodillái. Guoskevaš dutkan
geavahuvvo, ja dan oktasaš deaivvavuođu
vuođul galgá digaštallan
jotkojuvvot. Dialogakonferánsa
dollojuvvui njukčamánus 2007.
Máŋga
raportta galget čállojuvvot
prošeavtta barggadettiin,
ja loahpparaporttas galgá gávnnahit ávkkálaš doaimmaid
riidduid čoavdimii. Prošeavtta
galggašii sáhttit
geavahit dakkár guovlluinge
riikkas gos leat sullasaš riiddut.
Visot boazoguovlluide lea oktasaš dat
ahte eai leat ollu bohccot (boazolohku juohke km2) hui stuorra
areálain. Vaikke eai leat
ollu bohccut orohatdásis,
de sáhttet duohtadeamit boazoguohtumiin
liikká leat viehka mearkkašahttin
boazodollui. Boazodoallu geavvá gávcci
sierranas jahkodatguohtumiin. Juohke jahkodagas leat ráddjejuvvon areálat
maid sáhttá atnit
guohtumii, ja sáhttá šaddat
nu ahte olles eallu ferte čohkkejuvvot
uhca guvlložii. Dát
lea áinnas giđđadálvvi go
eanaš guohtun ii leat olámuttus
go lea muohttaga ja jieŋa
vuolde. Dalle leat viehka ollu bohccot daid areálain
gos lea guohtun, ja dát
kapasitehta lea mearrideaddjin dasa galle bohcco orohagas sáhttet
leat guohtumiin jagi botta.
Boazoguohtumiin leat maŋimuš logenearjagi
sakka lassánan duohtadeamit
ja muosehuhttimat. Njuolga váikkuhusat
duohtademiin ja muosehuhttimiin sáhttet
leat ahte massá oalát
daid guohtumiid maidda huksejuvvo dahje gilvojuvvo, ja ahte bohtet
hehttehusat bohccuid johtolagain. Eahpenjuolga váikkuhusat
sáhttet leat boddosaš massimat dahje
guohtumiid das birra ii sáhte
nu bures geavahit, ja lassibargi boazodoallái
ja hušša
bohccuide. Máŋga smávit
duohtadeami ja muosehuhttima ollislaš beaktu
lea dávjá stuorát go
oktiibuot buot duohtadeamit galggašedje bearihit.
Dát lea danne go guohtumat biđgejuvvojit
bihtáide, maid lea váttis
ovttastahttit bohcco dárbbuide
go galget leat maŋŋálas «rabas
guovllut» ja johtolagat. Boazoguohtumiid ná fragmenteren
lea leamaš, ja veadjá ain
leat, okta daid duođalamos áitagiid dálá boazodollui.
Stuorra hástalussan lea
oažžut áddejumi
boazodili areáladárbui
ja mo iešguđet
doaimmat váikkuhit boazodoalu.
Buoret áddejupmi šaddá ee.
go gulahallá guoskevaš beroštumiiguin,
ležžet
dal almmolaš dahje priváhta
beroštumit. Boazodilli ferte
ieš leat doaibmi dán
barggus ja searvat daid arenain gos areálaatnima eavttut
digaštallojit ja mearriduvvojit.
Dasto lea dehálaš ahte
boazodoalu areálaatnin boahtá oidnosii
buvttadeaddji ja doaibmi boazodoalu bokte.
Sihkarastin dihtii boahttevaš birgennávccalaš boazodoalu, dárbbašuvvo
buorebut sihkarastit boazodoalu areálaid,
ja áinnas daid areálaid
mat dárbbašuvvojit
ceavzilis boazodollui. Vai dán
oažžu áigái,
de lea Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta nugo boazodili ovddasvástideaddji
fágadepartemeantan,
oaidnán dárbbašlažžan
nannet departemeanttaidgaskasaš ovttasbarggu,
ja dan bokte láhčit dili
nu ahte sámi boazoguovlluin
eanet jurddaša ollislašvuođa areálahálddašeami
dáfus. Bargu lea lágiduvvon
prošeaktan. Prošeavtta
hovde stivrenjoavku mas guoskevaš departemeanttat
leat mielde, nugo Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta, Birasgáhttehdepartemeanta,
Gielda- ja guovlodepartemeanta, Bargo- ja searvadahttindepartemeanta,
Oljo- ja energiijadepartemeanta, Suodjalusdepartemeanta
ja Justiisadepartemeanta. Stivrenjoavkku jođiha
Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta. Joavku ovddasvástida oainnusin
oažžut
ja konkretiseret dárbbuid
ja vejolašvuođaid,
ja juohkit ovddasvástádusa
daid doaibmasurggiid čuovvoleami
ektui maid stivrenjoavku dáhttu
dárkilat čielggadit
ja árvvoštallat.
Dás eaktuduvvo ahte dan čuovvolit
ovddasvástideaddji departemeanttat,
dahje jo departemeanttaidgaskasaš bargojoavkkut
mat addon mandáhta ja áigemeari
siste, raporterejit stivrenjovkui. Dáid
raporttaid vuođul sáhttá stivrenjoavku
ovddidit konkrehta doaibmaevttohusaid ovddasvástideaddji departementii.
Evttohusat sáhttet ee. guoskat gustojeaddji
regeliid nuppástusaide,
ja evttohusaide mat láhčet
dili buoret dialogii ja ovttasdoibmii gaskal boazodili ja eará meahccegeavaheaddjiberoštumiid.
Earret dan ahte evttohusat sáhttet
leat veahkkin juksat prošeavtta
mihtuid, de galget evttohusat vel leat veahkkin deavdit nationála
ja riikkaidgaskasaš geatnegasvuođaid
sámi boazodili ektui.
21.3.4.1 Areálahálddašeapmi boazoguohtuneatnamiin
Plána- ja huksenláhka
lea guovddáš láhka
boazoguohtoneatnamiid areálahálddašeamis.
Boazodoalu guovllustivrrat leat gulaskuddanásahus
ja vuosttušeiseváldi
gielddaplána areálaoasi
ja muddenplánaid ektui,
ja dat sáhttet váidit
sierralohpemearrádusaid.
Guđege boazoguohtonguovlluid
boazodoallohálddahus lea
dáid áššiide
fágalaš ráđđeaddi
orohatstivrraide ja guovllustivrraide, ja guovllustivrraid čállingoddi.
Ráđđehus
lea Plánaláhkalávdegotti
evttohusa vuođul ovddidan
Od.prp. mas lea plána- ja huksenlága
ođđa plánaoassái
evttohus, gč. 7.6 ja 20.2.1 kap.
Láhkaevttohusas lea ráđđehusa
mielas leamaš dehálaš láhčit
dili nu ahte boazodoalu areáladilli
sáhttá buoriduvvot,
dan bokte ahte plánat garrasabbot
galget oainnusin oažžut
boazodili dárbbu ja beroštumiid.
Seammás láhččo
dilli nu ahte boazodili beroštumit
galget áimmahuššot iešguđet
plánaproseassain. Evttohus sisttisdoallá ee.
ahte lága mielde galget plánat
sihkarastit sámi ealáhusaid luondduvuođu,
ja leat veahkkin čađahit
riikkaidgaskasaš konvenšuvnnaid
lága ovddasvástádussuorggi
siskkobealde. Dán oktavuođas čujuhuvvo
ahte eamiálbmogiid vuoigatvuođaid
suodjaleamis areála- ja
plánaoktavuođas
lea ON-konvenšuvdna 1966
siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
hárrái
27 artihkal hui guovddážis.
Dát guoská vel
1992 konvenšuvdnii biologalaš máŋggabealátvuođa birra,
ja ILO-konvenšuvdnii nr.
169 eamiálbmotvuoigatvuođaid
birra.
Dasto láhččo
láhkaevttohusas dilli nu
ahte galget leat oktasaš plánenbarggut
daid guovlluin main stáhta,
regionála plánaeiseválddit
ja gielddat ovttas ovddásvástidit čoavdit
dakkár plánabargguid
main lea regionála dahje nationála
mearkkašupmi. Plánat
mat sihkarastet boazodoalloareálaid sáhttá leat
dakkár guovlu. Regionála
plánaid sáhttá ráhkadit
dakkár áššiide mat
gusket máŋgga
gildii. Dákkár
plána dárbbu
galgá fylkkadiggi (regionála
plánaeiseváldi)
mearridit, ovttasráđiin
guoski gielddaiguin ja orgánaiguin,
ja mearridettiin regionála
plánastrategiija. Dákkár
plánii sáhttá dohkkehuvvot
plánamearrádus
mii sáhttá gieldit álggahit
dárkilat čilgejuvvon
huksen- ja rusttetdoaimmaid. Ráđđehus čujuha
ahte boazodoalu ektui dárbbaša
rasttildit máŋgga
gieldda rájáid,
go bohccot dárbbašit
máŋggalágan ealáhaga
jagi botta, mii fas dávjá mearkkaša
ahte rasttilduvvojit gielddaráját
ja fylkkaráját.
Boazodoalloberoštumit
bohtet vel dasto čielgasabbot
ovdan láhkaevttohusas, go leat
evttohuvvon ođđa
regelat areálaulbmiliid,
deastaavádagaid ja mearrádusaid
hárrái.
Namuhuvvon nuppástusevttohusat
oktan sierralohpemearrádusa
gáržžidemiin
ja go boazodili vuosttušlohpi
iešguđet plánaide
joatkkašuvvo, leat Ráđđehusa árvvoštallamiid mielde
dehálaččat
go galgá sihkarastit boahtteáiggi
areálavuođu ceavzilis
boazodollui. Evttohuvvo vel ahte Sámediggi
oažžu
vuoigatvuohta ovddidit vusttuša
plánaide daid áššiin
mat leat sakka mearkkašahttin
sámi kultuvrii ja ealáhusdoaimmaheapmái.
Go leat vuostálasvuođat
boazodoalloberoštumiin,
de galget guovllustivrrat čilget
ealáhuslaš árvvoštallamiid,
ja Sámediggi galgá fas čilget eanet
oppalaš politihkalaš árvvoštallamiid.
21.3.4.2 Boazodoalloareálaid árvoluohkádeapmi
Gieldda ja regionála areálahálddašeamis
lea hástalussan ahte ii
leat makkárge árvoklassifiseren
boazodoalu areálaatnima
hárrái.
Boazodoallohálddahusas lea
vuoruhuvvon bargun ráhkadit
vuogi mo lokaliseret daid areálaid
mat leat dehálaččat
sihkarastit ceavzilis boazodoalu. Vuohki galgá vuolggahuvvot dálá areálageavahankárttaid árvoklassifiseremis.
Areálageavahankárttat
leat orohagaid mielde digitála kárttat,
ja gokčet visot boazoguohtoneatnamiid
Norggas.
Ráđđehus čujuha
leat dehálažžan
ahte boazodoallu oassálastá árvoklassifiserema ráhkadeami
oktavuođas. Kárttat
leat dehálaš veahkkin
gieldda ja fylkkagieldda plánaproseassaide,
go dat čalmmustahttet boazodoalu
areálaatnima, ja soitet sáhttit
stivret dárbbašlaš doaimmaid
dakkár guovlluide mat eai
nu garrasit váikkut boazodoalu.
Dát ii mearkkaš ahte
maŋimuš namuhuvvon
guovllut adnojit luvvejuvvon boazodoaluss dahje eai leat dasa mávssolaččat.
21.3.4.3 Váikkuhusčielggademiid láhkaásahusat
Váikkuhusčielggademiid láhkaásahusat
leat dehálaččat
veahkkin kártet iešguđetlágan
plánaid ja doaibmabijuid
vejolaš váikkuhusaid
boazodollui. Gustojeaddji láhkaásahus
váikkuhusčielggademiid
birra plána- ja huksenlága
vuođul, bođii
fápmui cuoŋománu
1.b. 2005. Dan ektui go ovdalis láhkaásahus,
dagaha ođđa láhkaásahus
ahte dárkilat definerejuvvon
doaibmabijuid ja plánaid
geažil, soaitá fertet čielggadit
váikkuhusaid jus dain soitet
leat váikkuhusat boazodollui. Dasa
lassin deattuhuvvo ahte doaibmabiju dahje plána
váikkuhusaid árvvoštallamis,
de galgá árvvoštallat
doaibmabiju kumulatiivva mihtilmasvuođa
eará čađahuvvon
ja plánejuvvon doaibmabijuid
ektui dan doaibmabiju váikkuhanguovllus.
Doppe gos boazodoalloberoštumiide dát čuohcá,
galget plánaid ja doaibmabijuid
ollislaš beavttut árvvoštallot
juohke boazoorohagas. Dasto lea boazoáiddi
guhkkodat oaniduvvon 50 km:s 30 km:i go galgá árvvoštallot galgá go
das čielggadit váikkuhusaid.
21.3.4.4 Boazodoalu bággolonistanohcamat Lulli-Trøndelágas/Hedmárkkus
Boazodoallovuoigatvuođa geográfalaš duhkodat
lea dakkár fáddá mii
maŋimuš jagiid
lea leamaš guovddáš áššin.
Fuomášupmi
lea sakka leamaš Alimusrievtti
mearrádusa vuođul
1988 Korssjøfjell-áššis. Alimusriekti
gávnnahii ahte dihto dárkilat čilgejuvvon
guovllus boazoguovlluid hálddašanrájáid
siskkobealde, ii lean ásahuvvon
boazodoallovuoigatvuohta dološ áiggi
rájes geavaheami vuođul.
Dán duomu rádjai
ledje sihke ealáhusa ja
hálddašeami
beales bidjan vuođđun
ahte boazoguovlluin lei vuoigatvuohta boazodollui. Sd.dieđ.
nr. 28:i (1991 – 92)
Nana
bissovaš boazodoallu, giddejuvvui
dán dilálašvuođas
sakka fuomášupmi,
ja evttohuvvojedje nuppástusat
boazodoalloláhkii. Vai galggai čoavdit
boazodoallovuoigatvuođa geográfalaš duhkodatgažaldaga,
de nuppástuhttui boazodoalloláhka
1996:s nu ahte lágas boahtá njuolga
ovdan ahte boazosápmelaččaid
vuoigatvuođat ja geatnegasvuođat
gustojit sámi boazoguovlluid
dálá rájáid
siskkobealde, earret jus eará ii čuovo
sierra riektediliid. Lassin vel nuppástuhttui
boazodoallolága bággolonistanvuođđu
nu, ahte stáhta sáhttá addit
lobi bággolonistit boazodoallovuoigatvuođa
vejolaš areálaid
sámi boazoguovlluin, ja
dalle go duopmostuolut leat gávnnahan
ahte boazodoallovuoigatvuohta ii gusto.
Alimusriekti celkkii duomu 1997:s Aursundenáššis.
Alimusriekti gávnnahii ahte
ovtta guovllus sámi
boazoguovllud hálddašanrájáid
siskkobealde, ii lean ásahuvvon
boazodoallovuoigatvuohta. 1998/1999 šiehtadusa
boazodoallošiehtadallamiid
oktavuođas ovddidii Norgga
Boazosápmelaččaid
Riikasearvi (NBR) gáibádusa
ahte eiseválddit galget dárkilat čielggadit
mo áigot čuovvolit
dan dili mii lea čuožžilan
máttasámi
guovlluin maŋŋil
Alimusrievtti duomu Aursundenáššis.
Dalá Ráđđehusas
bođii čielga dáhttu
ahte galgá sihkarastit máttasámi
boazodoalu ealáhusvuođu,
ja eaktuduvvui ahte dát
sihkarastin vuosttažettin
galggai leat láigošiehtadusaid
bokte. Čujuhuvvo Sd.prp.
nr. 49:i (1997 – 98) ja Sd.dieđ.
nr. 18:i (1997 – 98). 1998 gáibidii
Riast-Hylling boazoorohat boazodoallolága § 31
vuođul bággolonistit
boazoealáhaga daid guovlluin
mat siskkilduvvojit Alimusrievtti 1897 ja 1997 mearrádusaide,
sullii 121 njealljadaskilomehtera areála.
Dasto sáddii Femunden boazoorohat
1999:s bággolonistangáibádusa
boazoealáhahkii sullii 260
njealljadaskilomehtera areála
Korssjøfjelletis ja dan birrasiin.
Bággolonistanohcama vuođul
nammadii Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta šiehtadallanlávdegotti
man mandáhtan lei ráhkadit
guhkesáiggi guohtonšiehtadusevttohusa
Aursundenguvlui. Stáhta šiehtadallanlávdegoddi lágidii šiehtadallamiid
ja soabai boazoguohtonšiehtadusa
nammaduvvon eanaeaiggátlávdegottiin
mii ovddastii eanaš eanaeaiggádiid.
Boazoguohtonšiehtadus mearkkašii
ee. sullii 40 km maŋŋálas
rádjaáiddi
ceggama. Maŋit áiggis čájehuvvui ahte
dušše
38 pst. eanaeaiggádiin dáhtto
guorrasit sohppojuvvon šiehtadussii.
Dasto muitalii Riast-Hylling boazoorohat ahte eai sáhttán
dohkkehit šiehtadusa, ja doalahedje
bággolonistanohcamušaset.
Maŋŋil
máŋga
oktavuođačoahkkima
sáddejuvvui 2003 čavčča
ođastuvvon šiehtadus
vuolláičállimii
guoski eanaeaiggádiidda
Aursunden davábealde. Eanaš eanaeaiggádat
guorrasedje dán šiehtadussii.
Sámediggi, boazodoallu,
dan stivrenorgánat ja luonddugáhttenberoštumit
eai datte dorjon šiehtadusa sisdoalu.
Vaikke nu lei, de sáddii
Eanandoallo- ja biebmodepartemeanta ohcama Plassje gildii oažžut
lobi cegget áiddi plána-
ja huksenlága mearrádusaid
mielde. Plasssje gielddastivra hilggui ohcama. Hilgun váidui,
ja sáddejuvvui Mátta-Trøndelága
fylkkamánnii loahpalaš mearrideapmái.
Guovvamánus 2006 meannudii
fylkkamánni departemeantta
váidaga dainna bohtosiin
ahte Plassje gieldda hilgun doalahuvvui.
Plassjeguovllus leat guhká leamaš riiddut
gaskal eanadoalu ja boazodoalu. Riidduid mahtodat lea molsašuvvan.
Vaikke leat leamaš máŋggalágan čoavddavuogit
daid riidduide mat leat leamaš,
de leat eanaš riiddut čovdojuvvon
go leat soahpan dáhtolaš šiehtadusaid.
Alimusrievtti mearrádus Aursundenáššis
ja Korssjøfjelletis ii leat dagahan ahte riiddut dán
guovllus leat geahpeduvvon. Dása
lea sivvan ahte bohccot ain bahkkejit dáid
guovllui-de ja ahte dat guhtot gittiidge. Eanaeaiggádat čujuhit váilevaš guođoheapmái
ja čuovvoleapmái
boazoeaiggádiid beales Alimusriekteduomu
dáfus. Boazoeaiggádat
fas bealisteaset čujuhit
dasa ahte duopmu lea ásahan
lobálaš boazodollui
rájá maid
lea veadjemeahttun doallat, ja ahte eanaeaiggádat
fertejit sihkarastit gittiideaset áiddiiguin.
Ráđđehus áiggošii gávdnat čovdosa
dán bistilis riidui, čovdosa
mii sihke sihkarastá máttasámi
boazodoalu buori vuogi mielde ja dán
guovllu doaibmi eanadoalliid. áiggan
lea olahit dáhtolaš čovdosiidda
eanaeaiggádiiguin. Dan oktavuođas
lea Ráđđehus Eanandoallo-
ja biebmodepartemeantta bokte láhčán
dili ođđa
boazoguohtonšiehtadusaid šiehtadallamiidda Aursundenguvlui.
Dáid šiehtadallamiid mandáhta
lea Stáhta beales ahte galgá šiehtadallat
guhkesáiggi boazoguohtonšiehtadusaid,
mat sihkarastet sihke guovllu boazodoalu ja doaibmi eanadoalliid ealáhusvuođu.
Muhtin guovlluin eaktuda dát
ahte ceggejuvvojit áiddit. áiddiid ággan
lea heađuštit
bohccuid vahágahttit eanadoalloareálaid,
sihkarastit doarvái guohtuma
doaibmi oapmedoaluide, ja buoridit doaibmadilálašvuođaid
sihke eanadoallái ja boazodollui.
Muđui galget áiddit
ceggejuvvot nu ahte dat eai leat nu sakka vahágin
guovllu fuođđuide
ja olgunastindoaimmaide. Jahkemolsašumis sohpe
Stáhta šiehtadallanlávdegoddi ja
eanaeaiggádiidlávdegoddi davábeal
Aursundena ođđa
boazoguohtonšiehtadusa.
Korsjøfjelletisge leat maŋimuš áiggiid
leamaš šiehtadallamat,
ja dáppege leat šiehtadallanlávdegottit
boahtán ovttaide šiehtadusa
hárrái.
Dan duhkodahkii go ovttaskas eanaeaiggádat
eai guorras šiehtadusbohtosii
mii lea šiehtadallon, soaitá ráđđehus
fertet árvvoštallat
guohtunvuoigatvuođaid bággolonistit.
21.3.4.5 Konsultašuvnnat
Stuorát huksendoaimmain
ja gáhttenevttohusain (gč.
20.2 kap.) ferte ráđđádallat
boazodoaluin. Dákkár áššiin
ii leat doarvái dušše ráđđádallat
Sámedikkiin. Lea
dehálaš ahte
lágiduvvo buriid proseassaide
mat čuvvot ráđđádallanortnega
ulbmila, ja galggašii gal
juohke boazoorohagain ráđđádallat.