21.4 Guolástus- ja áhpedoalloealáhus
Soria Moria-julggaštus
dieđiha ođđa
ollislaš riddopolitihka.
Soria Moria-julggaštus deattuha
dasto mearrasuorggi leat ovtta daid viđa
vuoruhansurggiin main Norggas leat erenoamáš ovdamunit.
Riddo- ja guolástuspolitihkka
galgá leat veahkkin guhkitáigásaš ja
birrasa dáfus dohkálaš árvoháhkamii
olles servodahkii, ja seammás
dagahit vuoiggalaš riggodatjuogadeami.
Ráđđehusa
višuvdnan lea ahte miehtá rittu
galgá leat vejolaš doalahit
nana servodagaid. Dárbu lea
ražastit vai galgá olahit ođasteami
ja ovdánahttima, seammás
go áimmahuššá báikkálaš servodagaid
main leat stuorra nuppástuhttinhástalusat.
Boksa 21.2 Sámi guolástusdutkanfierpmádat «Fávllis»
«Fávllis» lea
ovttasbargu máŋggalágan
dutkanásahusa ja gealboguovddáža gaskkas,
mat iešguđetláhkai barget
daid resursahálddašemiiguin, vuoigatvuođaáššiiguin
ja ekonomalaš ja kultuvrralaš diliin, mat
mearrasámi ássanguovlluin
leat. Fierpmádat lea ásahuvvon
Romssa Universitehta sámi
dutkamiid guovddáža
vuolgagiin. Mihttomearrin lea ovdanbuktit ođđa áššáiguoski
dieđu dáža
ja sámi hálddašeapmái,
leat mielde máŋggafágat
ovttasbarggus gaskal áigeguovdilis
fágabirrasiiguin Norggas
ja eará riikkain, ja leat mielde
guhkitáiggi dutkiidrekrutteremis sámi
guolástusdutkama fáttáide.
Dan barggu jođiha bargojoavku
mas lea luonddudieđalaš,
juridihkalaš ja servodatdieđalaš gealbu,
ja mas Sámediggige lea ovddastuvvon
guolástusfágalaš gealbbuin.
Fierpmádat lea ovddemustá vuotnavuogádagaid
ekologalaš diliid ektui,
ja hálddašanguos-ki fáttáid
ektui (mas vuoigatvuođaáššit, árbevirola�� máhttu
ja mielmearrideapmi deattuhuvvojit). Máŋga oasseprošeavtta
galget ráhkaduvvot, masa
gullet case-iskamat Ivggu, Porsáŋggu
ja Deanu vuonain. Dáid vuonaid
oktavuođas lea dán
plánemis dán rádjái ásahuvvon
oktavuohta njeallji máhttoinstitušuvnnain: Várjjat
sámi musea, ája sámi
guovddáš Gáivuonas, Mearrasámi
diehtoguovddáš Porsáŋggus
ja Sámi Ealáhus-
ja Guorahallanguovddáš Deanus.
Fierpmádaga váldomihttomearrin
lea viiddidit diehtovuođu
guolástusa seailluheamis
ja nannemis, nugo deahálaš vuođđun
sámi guovlluid bargui, árvoháhkamii
ja ássamii.
Fávllis sáhttá mearkkašit čiekŋalasas, čázi
vuolde dahje leat guhkin mearas.
Ollislaš riddopolitihkka
eaktuda dáhttu ja máhttu
oaidnit oktavuođaid ja beavttuid
iešguđetlágan
suorgepolitihkalaš doaimmain.
Guolástuspolitihkalaš barggut,
eanadoallopolitihkka, gealboloktendoaimmat, gaskaoamit ealáhus-
ja guovlluovdánahttimis,
johtolat ja áinnas biras- ja
sosial-politihkalaš doaimmat mearkkašit
buot eanemusat go dat laktásuvvojit
stuorát, servodatlaš oktavuhtii.
Dien ollisvuođa meannudanmearkkašupmi
deattuhuvvo ráđđehusa
moanaid strategalaš dokumeanttain,
ovdamearkka dihtii stuoradiggedieđáhusas
guovllu- ja regionálapolitihka
birra, Sd.dieđ. nr. 21 (2005 – 2006)
Hjarte for hele landet.
Guolástus- ja áhpedoalloealáhusas
leat máŋgga
dáfus ovttaláganvuođat
beroškeahttá regionála
dahje báikkálaš sajiin, seammás
go leat regionála iešvuođat
máŋggalágan potensiálain.
Nuppi dáfus mearkkaša
ealáhus hui ollu máŋgga
báikegotti ovdánahttimii.
Ja nuppi dáfus ferte dat
gierdat garra riikkaidgaskasaš gilvvu
ja máilmmeviidosaš ovdánahttinvieruid.
Diet dilli sáhttá orrot
gáržžideaddjin,
seammás go das bohtet ođđa hástalusat
ja vejolašvuođat. Ealáhus
ferte nagodit dustet nuppástusaid
ja leat dynamalaš, ja das
ferte leat dáhttu duššadit
stirdon vieruid ja buvttadanproseassaid.
Guolástus- ja áhpedoallohálddašeamis
leat nationála hábmemat
ja bajitdási strategiija vuođđun,
mas geađgejuolgin leat ceavzilis
bivdimat guhkitáiggi perspektiivvas. Dien
dáfus lea ealáhus
riikkaidgaskasašge, go Norgga
guollebivdu ovddemustá lea
dain guovlluin gos Norggas lea juogaduvvon hálddašanovddasvástádus eará našuvnnaiguin.
Dat eaktuda riikkaidgaskasaš šiehtadusaid
ja daid mielde čuvvot sihke
geatnegasvuođat ja vuoigatvuođat.
Ovttasbargu riikkarájáid badjel
gártá leat dehálažžan
dakkár surggiin go hivvodatdutkan,
guolledearvvasvuohta, doaimmat mat váikkuhit
vuostá lobihisvuođaid guolástusas
ja jođus, márkaniidda beassan
ja kvalitehtadárkkisteapmi
sihkarastin dihtii geavaheaddjiide oadjebas ja buori mearrabiepmu.
Govvideaddji ovdamearkan dása
lea dat ollu lobihis dorskebivdu Davvi-Atlanteris. Dat ovddasta
stuorra hálddahuslaš hástalusa
danne go dat hedjonahttá vejolašvuođa
ovddidit ceavzilis hálddašanpolitihka.
Guollenáli ahtanuššamii čuohcá go
bivdu bistá guhká ja
ollu bivdojuvvo, mas fas leat sosioekonomalaš váikkuhusat,
erenomážit
davviguovlluin. Ráđđehus
lea ovdanbuktán oaivilis
daidda riikkaidgaskasaš rahčamušaide,
vai bissehivččii dien
lobihis bivddu, sihke bivdodárkkistandoaimmaid
lasihemiin ja hápmandárkkisteami šiehtadusaiguin
go gáddái buktá guliid.
Soria Moria-julggaštusa eará doaimmat
mat leat jurddašuvvon nannet
guliid doalvuma daidda guovlluide mat eai birge guolástusa
haga, lea čavget buktingeatnegasvuođavugiid
ja fas álggahit guovllu
earreortnega.
Guollebivdu mearkkaša
hui ollu máŋgga
sámi báikkis,
ja dávjá lotnolasat
eará ealáhusaiguin.
Dien lea gielddalávdegotti
eanetlohkuge deattuhan (gč. árv.
S. nr. 110 (2002 – 2003)). Stáhta áigu,
danne go lea guolleresurssaide hálddašeaddjin,
váldit vuhtii dan mii leažžá buoremus
searvevuhtii ja eará geatnegasvuođaid
mat stáhtas ležžet,
earret eará nu ahte váldá vuhtii
ahte hálddašandoaimmat leat
mielde sihkarastimiin sámi
kultuvrra ávnnaslaš vuođu.
Sámi guollebivdu lea
ovddemustá vuotna- ja riddobivdu. árbevirolaš mearrasámi ássanguovllut
leat eanaš riddo- ja vuotnaguovlluin
Nordlándda davviguovlluin,
Romssa bokte ja Finnmárkkus
gitta Ruošša
rájá rádjai.
Go guolástusas lea hirbmat dehálaš mearkkašupmi
sámi kultuvrra ávnnaslaš vuđđui,
de gullet moanat guolástusášši Sámedikki
ja Ráđđehusa
gaskasaš ráđđádallanšiehtadussii.
Geahča maiddái Sámedikki
jahkedieđáhusa čuoggá 10.4.
21.4.1 Guolástanláivadaga vuogádatlaš váikkuhangaskaoamit
Ráđđehus
bijai cuoŋománu 16.
b. 2007 ovdan strukturdieđáhusa guollefatnasiidda
strukturpolitihka birra (Sd.dieđ.
nr. 21 (2006 – 2007)). Dat lea vuođđuduvvon
Strukturlávdegotti árvalussii
(NOU 2006:16) mii geigejuvvui borgemánu
19. b. 2006 ja dan gulaskuddamiid cealkámušaide.
Dieđáhusas evttohuvvui
earret eará ahte strukturearit
galget juolluduvvot ain 20 jahkái
(25 jahkái daid struktureriide
mat jo leat juolluduvvon). Dasto evttohuvvui viiddidit strukturearreortnega nu
ahte dat guoská vel gaskal
11 ja 15 mehtera fatnasiidda, ja riddoguolástanfatnasiid
eari alimus mearri evttohuvvui vuoliduvvot. Ráđđehusa
evttohus dohkkehuvvui Stuoradikkis geassemánu
5. b. 2007, ja bođii fápmui
gonagaslaš resolušuvnna
bokte geassemánu 8. b. 2007.
Finnmárkku riddoguolástanlávdegotti árvalusa (gč.
20.1.3 kap.) meannudeapmi veadjá šaddat
mearkkašahttin strukturgaskaomiid
hábmemiid-da.
21.4.2 Ođđa áhperesursaláhka
Ođđa áhperesursalága
bargu lea vuođđuduvvon áhperesursaláhkalávdegotti čielggadeapmái
(NOU 2005: 10 Lov om forvaltning av viltlevende marine
ressurser). Sámediggi lei dán
lávdegottis ovddastuvvon.
Daid áššiid
gaskkas maid lávdegoddi galggai čielggadit
ja árvvoštallat,
lei mearrádusaid laktin
daid álbmotrievttalaš geatnagasvuođaid
ektui maid Norga lea váldán
badjelasas eamiálbmogiid
hárrái. Guolástus-
ja riddodepartemeanta lea bargan lávdegotti
evttohusa čuovvolemiin,
ja lea bidjan ovdan odeldiggeproposišuvnna ođđa áhperesursalága
birra (Od.prp. nr. 20 (2007 – 2008)).
Dan oktavuođas leat leamaš ráđđádallamat Sámedikkiin,
sihke politihkalaš ja hálddahuslaš dásis.
21.4.3 Stuoradiggedieđáhus gonagasreappáid hálddašeamis
Guolástus- ja riddodepartemeanta
lea ovddidan stuoradiggedieđáhusa
gonagasreabbá hálddašeami birra, Sd.dieđ.
nr. 40 (2006 – 2007). Dieđáhusa
barggu álgu lei rabas čoahkkin
Buođggáhis
borgemánus 2006. Guolástus-
ja riddoministtar oassálasttii
ja son dat bivddii čoahkkima. Čoahkkimis
beasai departemeanta gullat oaiviliid ja evttohusaid mat de leat váldon
mielde stuoradiggedieđáhusa
barggus. Departementii bohte maid eará evttohusat
maid dat lea geahčadan ja
guorahallan.
Ulbmilin stuorradiggedieđáhusain gonagasreabbá birra
lei čájehit
mo gonagasreabbá lea boahtán
Norgga áhpeguovlluide ja
mo gonagasreabbá lea hálddašuvvon
dán rádjái,
ja daid bokte ráhkadit oktasaš vuođu nationála
strategiijai mo boahttevuođas hálddašit
gonagasreabbá.
Dat guovllut gos gongagasreabbá lea,
ja ná gusket gonagasreabbápolitihkkiige, leat
maiddái guovddáš mearrasámi
guovllut. Ráđđehusa prinsihppa
lea ahte sii geaidda gonagasreabbá lea
eanemus vahágin, sis galgá leat vuosttašvuoigatvuohta ávkkástallat dainna
resurssain. Stuoradiggedieđáhusas
gonagasreabbáhálddašeami
birra evttohuvvojit čovdosat
mat atnet dán deastta beroškeahttá čearddalašvuođas.
Finnmárkku riddoguolástanlávdegotti árvalusa meannudeapmi
veadjá šaddat mearkkašahttin
gonagasreabbáhálddašeami
hábmemii.
21.4.4 Guovloeriid ortnet
Ráđđehus álggahii
2006 čavčča
guovlluearreortnegiin dego geahččalanortnegin
Nordlánddas, Romssas ja
Finnmárkkus. áiggan
lei heivehit dili nu ahte sáhttá varas
guoli buktit reidenindustriijai dakkár
guovlluide mat eai birge dan haga, ja dakko bokte lea daid guovlluin sihkarastimin
doaimma, barggaheami ja árvoháhkama.
2006:s biddjui 3 pst. dorskejoavkoeriin dorskefeastonuohttefanasjovkui
ja guovlluearreortnegii gis biddjojedje gaskal 15 ja 21 mehtera
ja gaskal 21 ja 28 mehtera konvenšuvdna
ealla riddofatnasat. Ollislaš oassi
mii biddjui guovlluearrái
lei 3 484 tonna oppalaš Norgga
earis, mii lea 212 700 tonna dorski.
Guolástusdutkama árvvoštallanraporta
mii lea geahččalanortnega
birra geigejuvvui Guolástus-
ja riddodepartementii njukčamánus
2007. Raporta čájeha
earret eará ahte ortnega beaktu
lea dan duohken ahte guovllueriid geažil šaddá eará guollejuohku go
dábálaš guollebivddus,
ja ahte dábálaš guollebivddu
ovdánahttin mearkkašii
ollu guovlluearreortnegii. Dasto leat raporttas moanat
rávvagat mo ortnet galggašii
heivehuvvot vai sihkarastá ahte
politihkalaš mihttomeriid
juksá, ja eará gaskaoamit
guorahallojit seamma mihttomeriid juksama ektui. Dán
geažil muddejuvvui guovlluearri
ja jotkojuvvui geahččalanortnegin
jahkái 2007, seamma guollemeriiguin
go 2006:s.
Ortnet lea leamaš gáibideaddji hálddahušlaččat
ja 2006 ja 2007 vásáhusat
eai leat nu buori beavttuin, go mii lei vurdojuvvon. Vejolaš sivvan
lea ahte dat earri mii lei, lea juhkkojuvvon menddo máŋgga
báikegoddái,
nu ahte ii leat sáhttán
ollu bivdit iešguđet rusttegiin.
Govus 21.2 Sállannuorri Finnmárkkus
Gáldu: Samfoto
2008:i lea guovlluearretortnet de heaittuhuvvon ja lea álggahuvvon
dakkár molssaeaktu mas dorskeeari
oassi lea várrejuvvon oalgebivdoortnegii.
Dákkár
ortnegis ii šatta njuolga
geográfalaš vuođđuduvvon
hovdenvejolašvuohta, muhto
ná galggašii oalgguhit
ahte earreoasis bivdojuvvo eará guolli
go dorski (oktan sáiddiin
ja divssuin). Dát livččii
lasihan guollehivvodaga, ja nu maid leat buorrin máŋgga báikegoddái.
Nuppástusat leat ságaškuššon
Sámedikkiin skábmamánu
26.b. 2007 ráđđádallamiin.
Sámediggi válddii ášši
vuhtii ja máhccá áššái maŋŋil
go lea ožžon
eanet dieđuid ortnega váikkuhusaid
birra.
21.4.5 Akvakultuvra – luossa ja dápmot
Luosa ja dápmoha biebmanlobit
juhkkojuvvojit juohkinvuoruid bokte, main dihto lohku
almmuhuvvo dihto eavttuid mielde. 2002 rájes
lea mákson dáid
lobiid ovddas. Máksu lea
leamaš ovdagihtii mearriduvvon
5 milj. ruvdnui juohke lobi ovddas olles riikkas, earret Finnmárkku
fylkkas gos máksu lei biddjon
4 milj. ruvdnui. Vuolideapmi lei gilvvu heajut beliid árvvu
mielde árvvostallama vuođul,
go dáppe leat guhkes gaskkat márkaniidda
ja guhkit buvttadanáigi
go muđui riikkas.
2006 čavčča
almmuhuvvojedje 10 ođđa
lobi biebmat luosa ja dápmoha Finnmárkkus
ja dalle giddejuvvon fálaldatvuoru
bokte. Lobit leat logi jahkái
dan gielddas gosa dat leat ásahuvvon
ja čiežas
dain biddjojedje Nuorta-Finnmárkui
ja golmmas fas fylkka oarjeguovlluide.
Ráđđehussii
lea leamaš dehálaš oalgguhit
ođđa ealáhusdoaimmaide
fylkka riddoguovlluin. Sámediggi
lea dovddahan veahá balu danne
go oalle ollu guolit besset luovus biebmanealáhusain
ja lea deattuhan ahte biebman ii galgga šaddat áittan
luondduguollenállái.
Ráđđehus áiggošii
geahpedit lovpema ja áigu čavget
gáibádusaid
biebmanrusttegiidda. Ortnegiid álggaheapmi
mas nationála luossavuonat
ja luossačázádagat
lea dehálaš doaibmabidju
luondduluosa gáhttemii.
21.4.6 Luossalobit Moskái
Divttasvutnii
2002 čavčča
juhkkojuvvo nuvttá guokte
luossabiebmanlobi, mat galge julevsámi
gillái Moskái
Divttasvuona suohkanis Nordlánddas. Ráđđehusa
bealis atne dán leat guovllupolitihkalaš doaimma
oassin, man álgun lei dáhttu
ahte galggašedje bisuhit ássama
hui unna ja hearkkes servodagažis.
Nordlandsforskning lea árvvoštallan
juohkima beavttu (NF-raporta 10/2005 Fjordfolk på konsesjonsjakt). Báikkálaš vuordámušat
leat leamaš hui stuorrát
dáid biebmanlobiid mávssolašvuhtii.
Biebmanrusttegat leat duddjon muhtin bargosajiid, muhto dušše
dat eai leat nagodan bissehit fárrema
Moskeservodagas.
21.4.7 Guolástusaid davviguvllolaš doaibmabijut
Guolástuspolitihkka lea
guovddážis Ráđđehusa
davviguovllunannemis. Ollislaš resursahálddaš-eapmái gullá gáhttet
eamiálbmogiid ealáhusaid
luondduvuođu, masa gullá vel
gáhttet dan birrasa mii
lea riddoguovlluin ja vel árbevirolaš mearrabivddu
ja luossabivddu. Ráđđehus áigu
ovddidit dálá ja
ođđa ealáhusaid
vai lea sámi ássamii
ja kultuvrii vuođđun.
Ealli marina resurssaid viežžan
davvi áhpeguovlluin
ja vel ovdánahttin áhpedoallodoaimmaid
ja dáid lassiváikkuhusaide
birrasii, leat áibbas mearkkašahttin
jus davimus fylkkaid báikkálaš servodagat
galget ceavzit. Davvi áhpeguovlluid
mearkkašahttin deattuhuvvo
dainna ahte dehálamos guolešlájat
Davvinuortaatlanteris ellet muhtin oasi dahje olles áiggi
doppe.
Buhtis ja rikkis áhpi,
guhkitáiggi nana ja ekosystemii
vuođđuduvvon hálddašeapmi
ja systemáhtalaš máhttolokten,
leat dehálaš eavttut jus
galggaš ávkki
atnit ealli mearraresurssain, ja dán láhkai
ollašuhttit árvoháhkanpotensiála
davviguovlluin. Go davviguovlluin lea allakvalitehta varas guolli
lahka, de dagaha dat midjiide ovdamuniid gilvvu dáfus,
maid ráđđehus deattuha
ahte galgá geavahit. Ráđđehusa
mihttomearrin lea ahte Norggaáhpi
ja Barentsáhpi galget leat buot
buoremus hálddašuvvon áhpeguovlluid
gaskkas. Ealli mearraresurssaid hálddašeapmi
galgá leat vuođđuduvvon
daid geatnagasvuođaide ja
vuoigatvuođaide mat čuvvot áhpevuoigatvuođa,
ja galgá dan bokte sáhttit
resurssaid ávkkástallat
nu ollu go vejolaš ceavzilis
rámmaid siskkobealde. Ollislaš mearrabirrasa
hálddašanplána
mii guoská Barentsáhpái
ja áhpeguovlluide olggobealde
Lofuohta, čielggada daid bajitdási
hálddašanprinsihpaid.
21.4.8 Mariidna árvoháhkanprográmma
Soria Moria-julggaštus
cealká ahte min nationála
guolleresurssat galget boahtit eanemusat ávkin
daid riddoservodagaide mat eai birge guolástusa
haga.
Guolástus- ja riddodepartemeanta ásahii
Marina árvoháhkanprográmma
2007:s, joatkagin dan marina innovašunprográmmii
mii bođii 2006:s. Prográmma áiggan
lea nanosmahttit Norgga mearrabiebmoealáhusaid návccaid
vai sáhttet ávkkástallat daid
gilvoovdamuniin mat leat Norgga allakvalitehta varas guolis ja dan
oppalaš alla gealbodásis
mii lea Norggas. Prográmma
ulbmiljoavkun leat marina fitnodagat mat áigot strategalaččat
bargat máilmmeviidosaš ja
Norgga mearrabiebmomárkaniid
ektui, geatnegahtti ja márkanguvlui fierpmádagaid
bokte.
Váldodoaibmabidju Marina árvoháhkanprográmmas
lea fitnodatfierpmádat maid
doarju muhtin gealboprográmma,
traineeortnet, ja vel internationáliserendoaibmabijut
ja ovdánahttindoaibmabijut.
Prográmma lasihuvvui 2007:s dainna
ulbmiliin ahte galgá nannet ovdánahttinbarggu
dain nuppástuhttinguovlluin
mat eai birge guolástusa
haga. Dain guovlluin sáhttet
sihke fierpmádagat ja ovttaskas
fitnodagat oažžut
doarjaga. Dat oassi prográmmas
galgá ovttastahttojuvvot
ráđđehusa
oppalaš bargguin hearkkes
riddoguovlluid ektui ja vel dan nannet.
21.4.9 Ráđđehusa varasguollestrategiija
Márkan jearrá miehtá jagi
buori kvalitehta varasguollebuktagiid. Datte dahká guollenáli
johtinminsttar mas leat stuorra jahkodatmolsašumit
váttis bivdominstara, ja
dán geažil
hástala dat ahte eanet lihkostuvvá varasbuvttamárkaniin. Norga
lea vel divrras riikka, mii gilvala máilmmeviidosaččat
guoli ja guollebuktagiid gávppašeamis.
Hálbbes riikkaid gilvaleami
geažil, lea galmmihuvvon
fileabuktagiid hattit njiedjan varasbuktagiid hattiid ektui. Jus ávkkástallat
iežamet ovdamuniin, nugo
fidnet varas guoli ja lagašvuođain márkaniidda,
de sáhttit lasihit árvoháhkama
riddoguovlluin.
Ráđđehusa
varasguollestrategiijas, mii ovdanbiddjui borgemánus
2007, lea mihttun váikkuhit
ahte:
galgá eanet
ja jámmadit fidnet varas guoli
miehtá jagi
ovddiduvvo allakvalitehta varas guolli ja dan buktagat mat
fállojit márkaniidda
lasihuvvo ovttasbargu biebmanealáhusain
ja guolástusain ja daid gaskkas.
21.4.10 Strategiijat ja doaibmabijut
Ráđđehus
lea bidjan ovdan odeldiggeproposišuvnna
ođđa áhperesursalága
birra.
Ráđđehus
lea ovddidan stuoradiggedieđáhusa
gonagasreabbá birra, mii
ee. nanne ahte sii geaidda gonagasreabbámárran čuohcá,
galget ovddemustá beassat
dan resurssa atnit.
Ráđđehus
lea jahkái 2008 álggahan
oalgebivdoortnega guovlluearreortnega sadjái.
Ráđđehus
lea ožžon Finnmárkku
riddoguolástanlávdegotti árvalusa (NOU
2008:5 Retten til fiske i havet utenfor Finnmark), čielggadeapmi sápmelaččaid
ja earáid vuoigatvuođain
guolástit olggobealde Finnmárkku. árvalus
galgá leat gulaskuddamii
viehka ollusiidda.
Ráđđehus áigu
ain joatkit muddejuvvon strukturortnegiin.
Ráđđehus áigu
deattuhit guolástuspolitihka
ja eamiálbmotpolitihka davviguovllubarggustis.
Ráđđehus áigu
joatkit marina árvoháhkanprográmmain.
Ráđđehus áigu láhčit
dili vai buorebut sáhttá ávkkástallat
min luondduviđá ovdamuniin – lagašvuohta
dehálaš resurssaide ja
oastingievrras, láddan márkanat – dakkár
doaibmabijuid bokte mat leat čállon
ráđđehusa
varasguollestrategiijas.