2.3.4 Riikkaidgaskasaš álbmotrievttálaš gaskaomiid ovddideapmi
ja čuovvoleapmi
álbmotriekti lea vuođđogeađgi láhkabarggu
oktavuođas go guoská luondduriggodagaide,
eanavuoigatvuođaide, birrasii,
gillii, kultuvrii ja oahpahussii.
Čakčamánus
2007 mearridii ON váldočoahkkin
julggaštusa álgoálbmotvuoigatvuođain. Dáinna
lea bargojuvvon 1984 rájes. Sámi
organisašuvnnat ja sámedikkit davviriikkain
leat ovttas lávga bargan
riikkaidgaskasaš álgoálbmotservodagain dán
julggaštusa ektui. Davviriikkat
maid leat bargan konstruktiivvalaččat julggaštusa
ektui. Mearrádus lea deaŧalaš lávki álgoálbmogiid
olmmošvuoigatvuođaid
dohkkehanbarggus. Julggaštusain
duođaštuvvo ahte álgoálbmogat
lohkkojuvvojit «álbmogin» main
lea seamma árvu ja vuoigatvuođat
go muđui buot eará álbmogiin
leat. Julggaštus lea deaŧalaš álgoálbmogiid
vealaheami ja oaidnemeahttumin dahkama nogaheapmái.
Dán lágan álbmotrievttálaš gaskaomiid
ovddideapmi nugo álgoálbmotjulggaštus
lea lea vealtameahttun deaŧalaš álbmogii
mii muđui vuoittahalašii dábálaš eanetlohkostivremis. árvvut
nugo vuoigatvuohta iežas
gillii, iežas kultuvrii,
stivret iežas luondduriggodagaid
ja vuoigatvuohta stivret iežas
eanaguovlluid leat nu deaŧalaččat
ahte eanetlohku ii galgga sáhttit
dan rihkkut. Eanetlohkostivrra dáinna
lágiin gáržžideapmi
lea dohkálaš oassi
demokratiijas. Sámediggi
lea ieš boađus álbmotrievttis
ja minoritehta beroštumiid
goziheamis demokráhtalaš stivrenvuogádaga siskkobealde.
Sámediggi vuordá ahte álgoálbmotjulggaštus čuovvoluvvo
ja konkretiserejuvvo sámerievtti
ja sámepolitihka viidáset
ovddideamis Norggas. Danne oaidná Sámediggi dárbbu
ahte ráđđehus
ja Sámediggi ovttasráđiid geahčadit
makkár rievttálaš ja politihkalaš váikkuhusat julggaštusas
leat sámiide Norggas, ja makkár
vejolaš doaibmabijuid berrešii álggahit.
álgoálbmotjulggaštus
ferte maid leat áibbas guovddážis
Norgga olgoriikka- ja veahkkepolitihkas riikkaid ektui gos leat álgoálbmogat.
Vaikko julggaštus ii čanage
rievttálaččat
nugo konvenšuvnnat, de geatnegahttá dat
dattetge politihkalaččat
Norgga stáhta dan geažil
go sámit lea álgoálbmot. Sámedikki
mielas lea lunddolaš ahte Norga
oččoda
julggaštusa ON orgánaid
bokte ovddiduvvot konvenšuvdnan.
Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna áššedovdijoavku
geigii raporttas skábmamánus
2005. Dalle lei ovttaoaivilvuohta das ahte dát
raporta galgá čuovvoluvvot
váikkuhusanalysaiguin evttohusa
ektui go guoská nationála
láhkaaddimii ja riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođaid
geatnegasvuođaide. Dáid
analysaid galgá de fas sáhttit
bidjat vuođđun
konvenšuvnna posišuvnnaide
ja šiehtadallamiidda. Oktasaš hálddahuslaš bargojoavku
Norgga Bargo- ja searvadahttindepartemeantta, Justiisadepartemeantta, Olgoriikkadepartemeantta
ja Sámedikki gaskka geigii
golggotmánu 3. b. raportta
mas lea geahčaduvvon Davviriikkalaš sámekonvenšuvdnaevttohus gustovaš álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid
ja siskkáldas rievtti ektui. Ruoŧa
ráđđehus
lea maid dahkan vástesaš analysa
man oktavuođas Ruoŧa
beale Sámediggái lea
dieđihuvvon barggu birra.
Suoma ráđđehus
ii leat gárvvistan analysabarggus,
muhto áigu dan gárvvistit giđđat
2008. Ministariid ja sámedikkiid
presideanttaid gaskasaš čoahkkimis Stockholmmas
skábmamánu
14. b. lei ovttaoaivilvuohta das ahte viidáset
bargu sámekonvenšuvnnain
jotkojuvvo dalle go Suoma analysat gárvanit
giđđat 2008.
Davviriikkalaš virgeolmmošorgána
galgá fuolahit ahte johtilit
ráhkaduvvo evttohus das
movt šiehtadallamat sámekonvenšuvnna ektui
galget čađahuvvot
vai mearrádus das sáhtášii
dahkkojuvvot ministariid ja sámedikkiid
presideanttaid gaskasaš boahtte čoahkkimis. Suoma,
Ruoŧa ja Norgga sámedikkiid
presideanttaid oktasaš posišuvnna geažil
dat galget sámedikkit searvat iešheanalis
beallin šiehtadallamiin,
nu ahte lea sáhka 6 oasálašsiehtadallamiin.
Sámedikki mielas lea deaŧalaš ahte
Norga doaibmá láidejeaddjin
Suoma ja Ruoŧa ektui Davviriikkalaš sámekonvenšuvnna
sadjái oččodeami
oktavuođas. Sámediggi
váillaha dattetge Ráđđehusa
posišuvnna dás,
ja vuordá ahte Norga doaimmašii
láidesteaddjin Suoma ja Ruoŧa
ektui davviriikkalaš sámekonvenšuvnna
ollašuhttimis.
Go ILO 169 lea viehka viidát árvvoštallojuvvon
dan rájes go Norga dohkkehii
konvenšuvnna 1990:s, ja
dat movt konvenšuvdna riikkaidgaskasaččat
lea geavahuvvon, de ii berrešii
leat váttis heivehit dán
konvenšuvnna olmmošvuoigatvuođalágas
nugo earret eará ON konvenšuvdna
siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid
hárrái
ja ON ekonomalaš, sosiálalaš ja
kultuvrralaš vuoigatvuođaid
konvenšuvdna leat heivehuvvon.
Ráđđehus
lea Soria-Moria-julggaštusas
dadjan ahte áigu heivehit
nissonkonvenšuvnna olmmošvuoigatvuođalágas. Ráđđehus
berre seammás fuolahit ahte
ILO-konvenšuvdna nr 169 váldojuvvo
mielde. Dalle lea ge daid deaŧaleamos
olmmošvuoigatvuođakonvenšuvnnaide
sihkkarastojuvvon ovttalágan
stáhtus ja beaktilis suodji Norgga
rievttis. Dárbu dán
dahkat lea vel ain stuorát
dál go Norga maid lea jienastan
ON álgoálbmotjulggaštusa
beali.