2.4 Ceavzilis birashálddašeapmi
Min eallima ja eallinvugiid vuođđun
lea biras. Luondu lea vuođđun árbevirolaš ealáhusdoibmii,
birasrámmii, ovddeš áiggi
vásihusaide, máhtolašvuhtii
ja eallinvuohkái. Olbmuid
ja luonddu gaskasaš oktavuohta
lea rievdan čađa
gaskka. Máilmmi álgoálbmogat
vásihit dán
erenoamáš garrasit
danne go sin eallinvuohki, iešáddejupmi
ja kultuvra ain leat lávga čadnojuvvon
luonddu ja luondduburiid geavaheapmái.
Dárbu lea leamaš heivehit ođđa
eavttuide, ja dat lea riggodahkan kultuvrra ja identitehta oktilašvuođa
doalaheamis. Dán áiggi
rievdá eallinvuođđu
ja servodat johtileappot ja viidábut
go goassige ovdal. Dát gáibida
nana máhtolašvuođa, kapasitehta
ja válddi beassat váikkuhit iežamet
eallindillái. Sámi
servodagas leat ovddabealde hástalusat
mat gáibidit dynamalaš politihka
ja dakkár hálddašeami
man bokte sámi kultuvrra
luondduvuođus sihkkarastojuvvo. Riikkaidgaskasaš álgoálbmotvuoigatvuođaid
ovddidanbargu, ja álgoálbmotvuoigatvuođaid nationála
dohkkeheapmi leat eaktun birasáddjás
ovdáneapmái sámi
guovlluin. Danne lea vuoigatvuođabargu
maid birasbargu. Sámediggeráđđi áigu
ovddidit biraspolitihkalaš čielggadusa Sámediggái.
2.4.1 Dálkkádatrievdamat
Birashástalusat mat čatnasit dálkkádatrievdamiid-da
gáibidit doaimmaid máilmmeservodagas. Dálkkádatrievdamat
gusket erenoamážit álgoálbmogiidda
geat árbevirolaččat
lávga leat atnán
luonddu ja lea leamaš dasa
oktavuohta. Danne ferte biraspolitihkka riikkaidgaskasaččat
biddjojuvvot politihkalaš áššelistui.
Čájehan
lea ahte álgoálbmogiid árbevirolaš máhtolašvuođat
leat leamaš ávkkálaččat
bargui dálkkádatrievdamiiguin
ja positiivvalaš heivehanstrategiijaid
ovddideapmái. Danne lea
dárbu duođaštit árbevirolaš máhtolašvuođa
vai sáhtášii
gávnnahit ođđa
heivehanstrategiijaid. Dákkár
dieđut dievasmahtášedje
sihke dieđalaš máhtolašvuođa
ja livččii álkit
einnostit váikkuhusaid mat iešguđet
doaibmabijuin šattašedje. álgoálbmotvuoigatvuođaid
sihkkarastin mii váikkuha árbevirolaš máhtolašvuođaid
ja luondduriggodagaid suodjaleapmái
váikkuha positiivvalaččat
daid dálkkádathástalusaide
mat leat ovddabealde. Buorre álgoálbmotpolitihkka
lea maiddái buorre dálkkádatpolitihkka.
Sámi ealáhusain
lea marginála dilli ja daid
ekonomiija lea rašši. Dálkkádatrievdamat
ja birasnuoskkideapmi buktet ođđa
hástalusaid doaimma, areálaid
ja goluid ektui. Davviguovlluid ekovuogádagat
bidjet vuođu min ealáhusaide.
Dát ekovuogádagat leat
rašit rievdamiid ektui,
mii fas váikkuha resursavuđđui. Rašisvuođaanalysain
ja heivehanstrategiijain ferte váldit
vuolggasaji ealáhusaid árbemáhtus.
2.4.2 Areálasuodjaleapmi
Areálavuođđu
mearkkaša ollu sámi
ealáhusbargui ja ássamii,
kultuvrralaš gullevašvuhtii,
ja servodat-eallima viidáset
gaskkusteapmái ja ovddideapmái. árbevirolaš sámi ealáhusvuogit
dárbbašit
geavahit stuorra areálaid.
Birrasa ja areálaid hálddašeami
ja ávkkástallama mearridit
guokte beali. Vuos lea eanavuoigatvuođa čilgen
ja nubbi lea biras- ja resursahálddašeami
láhkačoahkki.
Biras- ja resursaláhkaaddin
stivre hui ollu dan movt guovllut geavahuvvojit. Danne lea Sámediggi
ollu bargan oažžut sámi
beroštumiid sihkkarastojuvvot ođđa
plána- ja huksenlágas. Sámediggi
lea juksan ovttaoaivilvuođa Birasgáhttendepartemeanttain
ođđa plánaoasi
hárrái
plána- ja huksenlágas.
Das galgá areálaplánema
ulbmilin leat sihkkarastit sámi
kultuvrra, ealáhusaid ja
servodateallima luondduvuđđosa. Sámediggái
addojuvvo vuosteággaváldi áššiin
mat sáhttet soidadit dán
ul-bmila. Dát láhkarievdadus
lea deaŧalaš sámi
meahcceealáhusaid
dohkkeheamis.
Sámedikki ođđa
sadji areálahálddašeamis
sorjá áššemeannudankapasitehta
nannemis ja vejolašvuođas
ieš beassat ráhkadit
sámi perspektiivvaid areálahálddašeamis.
Dát addá stuorát
einnostanvejolašvuođa
ja gielddalaš plánaeiseválddiid
beales maid dalle buorebut vuhtiiváldojuvvot.
Sámediggi vuordá konsulterejuvvot
viidáset barggus njuolggadusaid
ráhkadeami oktavuođas. Sámediggi
lea dál álggahan
konsultašuvnnaid Birasgáhttendepartemeanttain
ođđa
luondduriggodatlága hárrái
ja Guolástus- ja riddodepartemeanttain
ođđa
mearraresursalága ektui.
Dát goappašagat
leat guovddáš lágat
sámi ávnnaslaš kulturvuođu
sihkkarastimis ja sámiid
searvamis min luondduresurssaid hálddašeapmái.
2.4.3 Suodjalanplánat
Suodjaleapmi sámi guovlluin
sáhttá váikkuhit
dan ahte ávnnaslaš eavttut suodjaluvvojit
sámi kultuvrra doalaheapmái,
ovddideapmái ja viidáset gaskkusteapmái.
Dát eaktuda dattetge ahte
suodjalanproseassa, sisdoallu ja hálddašeapmi
eai amasmahte, muhto nannejit sámi
kultuvrra.
Ođđajagimánu
2007 šiehtadusas suodjalanplánabarggu
njuolggadusaid hárrái
sámi guovlluin, konkretiserejuvvojit
konsultašuvnnat suodjalaneiseválddi
ja báikkálaš sámi beroštumiid
gaskka, ja suodjalaneiseválddiid
ja Sámedikki gaskka. Šiehtadus
mearkkaša dan ahte Sámediggi
einnostahtti vugiin, ollislaččat
ja fágalaččat dohkálaš vugiin
galgá konsulteret golbma
iešguđet hálddašandási.
Seammás galgá doallat
oktavuođa sámi beroštumiiguin
ja báikegottiiguin ja gulahallat
daiguin, ja sihkkarastit báikkálaš searvama
ja eavttuid bidjama buot suodjalanbargguide sámi
geavahan- ja ássanguovlluin.
Konsultašuvnnat ja gulahallan
máŋgga hálddašandásis
gáibidit ollu resurssaid
Sámedikkis. Sámediggi vuordá eanet
resurssaid dáid doaimmaid goziheapmái.
Konsultašuvnnat leat čađahuvvon álbmotmehciid,
eatnadatsuodjaleami ja luonddureserváhtaid
ektui maŋŋá go šiehtadus
dahkkojuvvui. Dasa lassin leat čađahuvvon
konsultašuvnnat hálddašeami
ja hálddašanplánaid
ektui.
Birasgáhttendepartemeanttas
ja Sámedikkis lea leamaš ovttaoaivilvuohta dain
suodjalanáššiin
maid Ráđđehus
ja Luondduhálddašandirektoráhta
leat meannudan. Dasto lea šaddan
ovttaoaivilvuohta báikkálaš/guovllulaš dásis
fylkamánniiguin ahte ásahuvvo sierra
bargolávdegoddi suodjalanproseassaide.
Luondduhálddašan
direktoráhtain lea čađahuvvon
konsultašuvdna hálddašanválddi fápmudeamis
guovtti álbmotmeahci ektui (Várnjárga
ja Sievju) man oktavuođas
ii šaddan ovttaoaivilvuohta.
Sámediggi oaivvilda ahte
suodjalaneiseválddit orrot
veaháš buorebut
guldališgoahtán
ja áddegoahtán daid
oainnuid maid Sámediggi
ovddida. Go guoská álbmotmehciid hálddašanválddi
fápmudeapmái,
de oaivvilda Sámediggi ahte
jos hálddašeapmi
galgá leat ILO-konvenšuvnna
nr 169 artihkkala 15 nr 1 gáibádusaid
siskkobealde almmolaš rievttálaš searvamis
resurssaid geavaheami, hálddašeami
ja suodjaleami oktavuođas,
de gal fertejit ásahuvvot sierra
hálddašanstivrrat
main leat ovddasteaddjit maiddái
Sámedikkis. Sámediggi áigu
joatkit oktasaš hálddašanortnegiid ásahanbargguin.
2.4.4 Biologalaš šláddjivuođa
konvenšuvdna
2007:s lea Sámediggi
searvan guovtti bargojoavkočoahkkimii
biologalaš šláddjivuođa
konvenšuvnna oktavuođas.
Okta bargojoavkočoahkkin lea
meannudan šiehtadallamiid
riikkaidgaskasaš stivrema
ektui go guoská genehtalaš resurssaiguin ávkkástallamii.
Konvenšuvnna oasálaščoahkkimis
lea mearriduvvon ahte šiehtadallamat
galget čađahuvvot
ovdal jagi 2010. Genaresurssat lea dat goalmmát
oassi biologalaš šláddjivuođa
konvenšuvnnas, dat guokte
vuosttaža leat suodjaleapmi
ja biologalaš šláddjivuođa
ceavzilis geavaheapmi. Buriid juogadeapmi vuoiggalaččat
genaresurssaid oktavuođas galgá earret
eará váikkuhit
geafivuođa eastadeami máilmmis.
Bargojoavkočoahkkimis sáhtii
vuohttit ahte oasálaččat
ain leat guhkkin eret ovttaoaivilis, ja ahte šaddet
váttis šiehtadallamat
ovdalgo genaresurssaid riikkaidgaskasaš stivrejupmi
lea ollašuhttojuvvon.
Nuppi bargojoavkočoahkkimis
lei sáhka konvenšuvnna
artihkkala 8(j) birra mii guoská álgoálbmogiid árbevirolaš máhtolašvuođaid árvvus
atnimii, suodjaleapmái ja
bisuheapmái. Artihkal guoská maiddái árbevirolaš máhtolašvuođaid
ođasteapmái
ja čađaheapmái,
maid vuođul árbevirolaš eallinvuogit,
mat leat mávssolaččat
biologalaš šláddjivuođa
ceavzilis geavaheapmái ja
suodjaleapmái dohkkehuvvojit. Dán
bargojoavkočoahkkima mearrádusain
vuhtto ahte stáhtat mat
jienastedje vuostá ON álgoálbmotjulggaštusa,
nugo Austrália, Ođđa Zealánda
ja Canáda, geavahedje vejolašvuođa
soidadit mearrádusaid mat
gusket álgoálbmotvuoigatvuođaide.
Erenoamážit
láivudedje dan teavstta
mii guoská álgoálbmogiid
beales miehtamii ja eanavuoigatvuođaide.
2.4.5 Boraspirehálddašeapmi
Boraspiret goddet ollu sávzzaid
ja bohccuid sámi guovlluin.
Sávzadoalu ja boazodoalu ekonomalaš vuođđu
ii galgga goarránit boraspiriid
geažil. Ii sáhte leat
riekta go ovttaskas boanda ja boazoeaiggát
galgá gillát
daid vahágiid mat bohtet
das go boraspiret hálddašuvvojit
ekologalaččat eahpedássedit.
Hástalussan lea suodjalit ealáhusberoštumiid
guovlluin gos leat ollu boraspiriid dahkan vahágat.
Boraspiriid bearráigeahččan
ja nálleregistreren ii leat
velá ge dohkálaš.
Sámedikkis ii leat luohttámuš daid
registreremiidda maid vuođul
boraspirenálit regulerejuvvojit. Duohtavuođas
leat boraspiret ollu eanet go mat leat registrerejuvvon.
Sámediggi oaivvilda ahte
galget addojuvvot dárbbašlaš resurssat beavttálmahttit
boraspiriid goddima. Eanaš goddinlobiiguin
eai nagot goddit boranávddi.
Máhtolašvuođa
ovddideami dihte ferte nannoseappot áŋgiruššat
dutkamiin. Boraspiret leat juoh-ke beaivvi birra jagi doppe gos
boazodoallu ge lea. Erenoamážit
boazodoalloguovlluid ektui lea unnán
dutkojuvvon.
Gonagasgoaskima hálddašeami ovddideapmi
ferte álggahuvvot. Ii sáhte šat
joatkit passiivvalaš buhtadusaid máksimiin
almmá ahte čađahuvvojit
makkárge doaibmabijut dahje
reguleremat. Ovdamearkka dihte lea Finnmárkkus
duođaštuvvon
ollu jagiid ahte gonagasgoaskin dahká sullii seamma
stuorra vahágiid go geatki.
Sámediggi nammada ovtta
viđa lahtu gaskkas guovllulaš boraspirelávdegottiide
guovlluin gos leat sámi
ealáhusberoštumit.
Sámediggái
lea deaŧalaš ahte
lahtut bures gulahallet guovllu ealáhusberoštumiiguin.
Dán dihte leage deaŧalaš ahte ásahuvvojit fásta
deaivvadeamit organisašuvnnaide
ja boraspirehálddašeapmái.
Sámediggi gáibida
ahte juolluduvvojit ruđat
náliid buorebut reguleremii,
buoret ortnegiidda vahátelliid
goddimii, eanet dutkamii, gonagasgoaskima hálddašeapmái
vuogi ovddideapmái, ja dasto
buorebut bargat organisašuvnnaid
ja hálddahusa gaskasaš gulahallamiin
vai lea vejolaš čađahit
mearriduvvon boraspirepolitihka. Dáin
guovlluin sturrot dušše ain
vahágat ja buhtadusaid máksimat
jos eai čađahuvvo
vahágiid eastadandoaibmabijut.
2.4.6 Energiija ja bieggafápmu
Sámedikkis ja Norgga čazádat-
ja energiijadirektoráhtas
(NVE) lei čoahkkin ođđajagimánus
2007 bieggafápmohuksema
ja eará energiijaáššiid
birra sámi guovlluin. Lei
ovttaoaivilvuohta das ahte NVE ja Sámediggi
ovttas ráhkadit njuolggadusaid/prosedyraid
energiijaáššiid meannudeapmái
konsultašuvdnašiehtadusa
ektui mii lea stáhta eiseválddiid
ja Sámedikki gaskka. NVE
galgá ráhkadit
evttohusa dáid njuolggadusaide/prosedyraide. árvvoštallojuvvo
galget go dollojuvvot fásta
jahkebeallásaš čoahkkimat
NVE ja Sámedikki gaskka.
NVE doallá ain sierra čoahkkimiid
energiijaáššiin
jos dat sáhttet guoskat sámi
beroštumiide.
Dál leat bargamin máŋggain
stuorra huksenáššiin
sámi guovlluin. Sámediggi
lea gáibidan konsultašuvnnaid
go guoská plánejuvvon
linjái Báhccavuona
ja Hammarfeastta gaskka, Čorgasnjárgga
bieggafápmorusttegii Davvisiidda
ja Gáŋgaviikka
gielddain ja Hamnefjell bieggafápmorusttega
konsešuvdnaohcamii Báhccavuona
gielddas. Sámediggi lea maid
ožžon
gulaskuddanreivve 9 bieggafápmorusttegii
Fosen-njárggas guoskevaš fierpmádatlaktimiin.
Muhtun čáhcefápmohuksemat
earret eará Finnmárkkus
ja Norlánddas šaddet
vuostálaga boazodoaluin. Máŋgga
dáid áššiid ektui šaddá dárbu
konsulteret. Danne sávvá Sámediggi
ahte dat álggahuvvon proseassa
NVE:in njuolggadusaid/prosedyraid hárrái
gearggahuvvojit hui johtilit.
2.4.7 Mohtorjohtalus
Mohtorfievrruiguin johtaleapmi meahcis lea ođđa áiggi
meahccegeavahan ja – ávkkástallanvuohki.
Seammás diehtit mii ahte
bievlavuodjin mohtorfievrruigun sáhttá billistit
luonddu. Dieinna lágiin
sáhttá bievlavuodjin áiggi mielde
goaridit sámi kultuvrra
luondduvuđđosa.
Vuosttažettiin goarida mohtorfievrruiguin
eanet johtin sámi kultuvrra
luondduvuđđosa,
muhto nuppe dáfus sáhttá dat
fas leat mielde nannemin sámi
kultur- ja luonddudállodoalu. Dán
problematihka geažil gártá ge
bievlavuodjima meannudeapmi váttis áššin.
Sámediggi lea buktán
gulaskuddancealkámuša
ođđa
njuolggadusevttohussii mii guoská meahcis
ja čázádagain
mohtorfievrruiguin vuodjimii. Sámediggi áigu
vuordit ođđa
mohtorjohtaluslága konsulteremiin
dassážii
go Birasgáhttendepartemeanta
vejolaččat
meannuda ášši.
Dasto lea Sámediggi deattuhan
ahte evttohusa dokumeantavuođđu
lea menddo heittot, eaige man ge láhkai
leat árvvoštallojuvvon makkár árvvut
leat biddjojuvvon vuođđun
luonddu ja eatnadaga geavaheapmái
ja áddejupmái.
Váillahit árvvoštallamiid
riikkaidgaskasaš birasrievtti
ja olmmošvuoigatvuođaid ektui,
ja dasto ahte evttohusas ii movtge leat lagabuidda sirrejuvvon ealáhusdoaibma, dáluávkkástallan
ja ávkkástallan
astoáiggis.
2.4.8 Máhtolašvuohta,
kapasitehta ja váldi
Máhtolašvuohta,
kapasitehta ja váldi leat
eaktun dasa ahte sámi servodat
galgá sáhttit
váikkuhit sin eallindili. Finnmárkkuláhka
attii ođđa vuoimmi ál-bmotrievttálaš geatnegasvuođaid čađaheapmái sámiid
ektui Norggas. Sámediggi
lea ožžon
viehka ollu ođđa
doaimmaid maid gozihit. Konsultašuvdnašiehtadus,
sámi guovlluid suodjalanbarggu
njuolggadusat, rievdadusat plána-
ja huksenlágas ja sierra
boraspirelávdegottit mas
leat Sámedikki nammadan
lahtut, leat ovdamearkan dasa ahte Sámediggi
ja sámi organisašuvnnat /báikegottit
leat eanet beassan searvat min guoski áššiid hálddašeapmái.
Válddi ektui lea dattetge
ain ollu bargu.
Jos Sámedikki bargun
galgá leat sámi
beroštumiid goziheapmi ja birashálddašeapmái
searvan, de ferte kapasitehta mealgat nannejuvvot. Dákko eai
leat guovddáš eiseválddit
nannen Sámedikki resurssaid.
Sámedikki mielas lea dát
dilli hui duođalaš.
Sámi máhtolašvuođa
birrasiid biras- ja kulturmáhtolašvuođa oktavuođas
ferte nannet sihke lasi juolludusaiguin ja strategalaš ovttasbarggu
dáfus. Birasáddjás
ovddideami oktavuođas mii
sihkkarastá sámi ávnnaslaš kulturvuođu
ii leat sáhka dušše ollu
buriid ovttaskas doaibmabijuid hábmemis.
Dárbu lea maiddái
hukset rievttálaš,
ekonomalaš ja institušuvnnalaš rámmaid
maid olis lea vejolaš searvat
ja olahit bohtosiid.
2.4.9 Kulturmuitosuodjaleapmi
Sámi kulturmuittut leat
birasresursa, árvoháhkan
resursa sámi servodagas
ja leat deaŧalaččat
sámi historjjá ja
ovdahistorjjá duođaštanávnnasin.
Kulturmuittut čájehit
makkár oktavuohta olbmuin lea
leamaš eatnadahkii ja lundui
ja movt daid leat geavahan áiggiid čađa,
ja čájeha
maid eatnadaga ja luonddu mearkkašumi
ekonomalaš, sosiálalaš ja
oskkoldatlaš beliide. Kulturmuittut
sámi dálááigeoktavuođas
addet historjjálaš máhtolašvuođa,
kultuvrralaš gullevašvuođa
ja dihtomielalašvuođa
das movt luondduin dál galgá ávkkástallat
ja movt doppe johtalit.
Sámediggái
lea fápmuduvvon váldi
kulturmuitolága mielde hálddašit
sámi kulturmuittuid. Sámedikkis
lea ovddasvástádus
viiddis geografalaš guovllus
masa gullet 6 fylkkagieldda ja guovllut Opplánddas
ja Møre ja Romsdalas. Sámediggi
lea meannudan ollu plánaáššiid
main oktavuohta gielddaiguin, doaibmabiddjooamasteaddjiiguin ja kulturmuitohálddašeami
nuppi lađđasiin
lea leamaš deaŧalaš.
Sámediggi ��ađaha
ollu stuorát ja unnit geahčademiid
mii lea oassi válddi geavaheamis.
Sámediggi duođašta sámi
historjjá sámiid
eavttuid mielde dainna lágiin
ahte ieš aktiivvalaččat
bargá kulturmuittuiguin
ja kulturbirrasiiguin. Sámedikki
doarjjaortnega bokte kulturmuitosuodjaleapmái
leat eaiggádat ja eará berošteaddjit ožžon
vejolašvuođa
seailluhit, láhčit
ja duođaštit
sámi kulturmuittuid.
Maŋimuš jagi áigge
lea dahkkojuvvon stuorát
registrerenbargu Sætermoenis, Meavkkis ja Ráissá álbmotmeahcis.
Ollu automáhtalaččat ráfáidahttojuvvon
sámi kulturmuittut leat
registrerejuvvon. Dáin siseatnanguovlluin čatnasit
eanaš kulturmearkkat boarraset áiggi
goddebivdui ja boazodollui. Kulturmuittuid kártema
bokte suodjaluvvo sámi kulturárbi
buorebut ja dat buktá maid
eanet máhtolašvuođa
sámi historjjá birra.
Sámediggi lea 2007:s čuovvolan 2006 – 2020
guhkesáigeplánas
sámi kulturmuittuid ja báktedáidaga
seailluheami hárrái.
Dát lea dahkkojuvvon dan
bokte go eamihávdesadji
Murggehis/Klubben Unjárgga
gieldda ja Čáhcesullo
gieldda ráji gaskkas lea sihkkarastojuvvon,
báktesárgumiid
seailluhanbargu álda/Aldonis
Unjárgga gielddas lea čađahuvvon
ja sámi kulturmuittuid seailluhanbargu
Gjerdalenis Hábmira suohkanis
lea čađahuvvon, ja
dasto lea hávdesadji arkeologálaččat
iskkaduvvon nuortalaš gilis
Njávdámis
Mátta-Várjjaga
gielddas.
Sámedikki huksensuodjalanplána
lea čuovvoluvvon dan plánejuvvon Sirbmá prošeavtta
bokte Deanus mii dál lea álggahuvvon.
Konkrehta suodjalanbarggu lassin lea prošeavtta
ulbmilin ovddidit min huksensuodjalanbarggu. Dan oktavuođas
lea bargojuvvon duođaštemiin,
ođastemiin ja báikkálaš snihkkáriid
oahpahemiin. Deanu gielda, gilisearvi ja skuvla leat leamaš mielde
barggus. Riikaantikvára lea
dorjon barggu.
Sámediggi oaidná ahte dárbbašuvvo
gelbbolašvuohtabiras sámi
fanas- ja fanasduddjonárbevieruin. Fanassuodjalanguovddáš lea
dat ásahus mas nationála
oktavuođas lea ovddasvástádus
dán fágasuorggis.
Sámediggi lea aktiivvalaččat oččodan
Ceavccageađggi/Mortensnes
guovllu Unesco máilmmeárbelistui. Dát ášši
lea ovdal ovddiduvvon Birasgáhttendepartementii
ja dan birra lea ságastallojuvvon
Sámedikki dievasčoahkkimis.
Sámediggi meannudii ášši boahtteáiggi
sámi kulturmuitohálddašeami
birra čakčamánus
2007. Dalle deattuhuvvui ahte sámit
ieža fertejit beassat hálddašit
iežaset kulturárbbi. Sámi
kulturmuittut lea deaŧalaš oassi dán
kulturárbbis. Sámediggái, mii
lea sámiid ovddasteaddji
orgána, ferte lága
bokte addojuvvot váldi hálddašit
sámi kulturmuittuid. Dát
duohtan dagašii stáhta bajimuš ovddasvástádusa sámepolitihkas
ahte Sámediggái galgá addojuvvot
eanet váldi ja mearridanváldi áššiin
mat sámi álbmogii
leat erenoamáš deaŧalaččat.
Sámediggi lea deattuhan
ahte boahtteáiggi kulturmuito-hálddašeapmái
adnojit eanet dárbbašlaš resurssat.
Maŋimuš jagiin
leat eanet ja eanet jearahišgoahtán
digitála geografalaš dieđuid.
Sámediggi ja Finnmárkku
fylkkagielda leat 2005:s álggahan
ovttasbargoprošeavtta geografalaš diehtojuohkinvuogádagaid
(GDV) atnui váldimiin kulturmuitosuodjaleami
oktavuođas. Dan guovtti
jagis maid prošeakta lea
bistán, leat ráhkaduvvon ođđa
digitála dagaldumit go guoská geodiehtovuđđui
ja leat buoridan organisašuvnna
gelbbolašvuođa
mealgat. Prošeakta lea buriin
vugiin nannen ovttasbarggu Finnmárkku
fylkkagielddain ja sáhttá dadjat
ahte leat dainna lihkostuvvan hui bures. Boahtteáiggis
sáhttá GDV
geavahit maid eará fágafealttain
go sámi kulturmuitosuodjaleamis.
Sámedikki ulbmilin lea
ahte buot ráfáidahttojuvvon
sámi kulturmuittut galget
registrerejuvvot Askeladdenis, ja sierra prošeakta
lea ge čađahuvvon
dainna ulbmilin. Eanaš sámi
kulturmuittut Finnmárkkus,
Romssas ja Davvi Norlánddas
leat registrerejuvvon dán diehtovuđđui.
Máttasámi
guovllus leat registreremat easkka álggahuvvon. Sierra
prošeakta sámi
viesuid registreremiin lea álggahuvvon.
Riikaantikvára lea ruhtadan
oasi Askeladden-prošeavttain.
Sámediggi lea dán
jagi áigge buktán
oidnosii Sámedikki kultursuodjalanbarggu
iešguđet
forain. Dát buvttiha vel
stuorát áddejumi
ja legitimitehta dan buori ja viiddis bargui maid Sámediggi
dahká dán
fágasuorggis.