St.dieđ. nr. 28 (2007-2008)

Sámepolitihkka

2.4.4 Biologalaš šláddjivuođa konvenšuvdna

2007:s lea Sámediggi searvan guovtti bargo­joavkočoahkkimii biologalaš šláddjivuođa konvenšuvnna oktavuođas. Okta bargojoavkočoahkkin lea meannudan šiehtadallamiid riikkaidgaskasaš stivrema ektui go guoská genehtalaš resurssaiguin ávkkástallamii. Konvenšuvnna oasálaščoahkkimis lea mearriduvvon ahte šiehtadallamat galget čađahuvvot ovdal jagi 2010. Genaresurssat lea dat goalmmát oassi biologalaš šlád­djivuođa konvenšuvnnas, dat guokte vuosttaža leat suodjaleapmi ja biologalaš šláddjivuođa ceavzilis geavaheapmi. Buriid juogadeapmi vuoiggalaččat genaresurssaid oktavuođas galgá earret eará váikkuhit geafivuođa eastadeami máilmmis. Bargojoavkočoahkkimis sáhtii vuohttit ahte oasálaččat ain leat guhkkin eret ovttaoaivilis, ja ahte šaddet váttis šiehtadallamat ovdalgo genaresurssaid riik­kaidgaskasaš stivrejupmi lea ollašuhttojuvvon.

Nuppi bargojoavkočoahkkimis lei sáhka konvenšuvnna artihkkala 8(j) birra mii guoská álgoál­bmogiid árbevirolaš máhtolašvuođaid árvvus atnimii, suodjaleapmái ja bisuheapmái. Artihkal guoská maiddái árbevirolaš máhtolašvuođaid ođasteapmái ja čađaheapmái, maid vuođul árbevirolaš eallinvuogit, mat leat mávssolaččat biologalaš šláddjivuođa ceavzilis geavaheapmái ja suodjaleapmái dohkkehuvvojit. Dán bargojoavkočoahkkima mearrádusain vuhtto ahte stáhtat mat jienastedje vuostá ON álgoálbmotjulggaštusa, nugo Austrália, Ođđa Zealánda ja Canáda, geavahedje vejolašvuođa soidadit mearrádusaid mat gusket álgoálbmotvuoigatvuođaide. Erenoamážit láivudedje dan teavstta mii guoská álgoálbmogiid beales miehtamii ja eanavuoigatvuođaide.