2.10.4 Anadroma ja meara resurssaid hálddašeapmi
Sámit leat guolástan
nu guhkes áiggi go gávdnojit
historjjálaš gáldut. Sámiid
vuoigatvuohta meara ja jogaid resurssaide ja vuoigatvuohta ávkkástallat dáiguin
lea mearrideaddji oassi sámi
kultuvrra ávnnaslaš vuođus. Sámediggi áigu
vuoruhit barggu sihkkarastit sámiid
vuoigatvuođaid guolásteapmái,
maritiima resurssaide ja jogaid ja meara geavaheapmái.
Viidáseappot vuordá Sámediggi
ahte intenšuvdna ovddidit ášši
Stuorradiggái dán áigodagas
sámiid ja earáid
guolástanvuoigatvuođa birra čađahuvvo.
Sámediggi lea 2007:s
searvan earret eará bargui
stuorradiggedieđáhusaiguin
gonagasreappáid hálddašeami birra,
bivdofatnasiid strukturdoaibmabijuid birra ja ođđa
mearraresursalága birra. Buot
dáin šaddá stuora mearkkašupmi
boahtteáiggi birgenláhkái
mearrasámi guovlluin. Sámediggi
lea oassálastán
proseassain guolástusaid
muddema hárrái
ja erenoamážit
riddodorski gáhttema hárrái.
Guolástus- ja riddodepartemeanta
lea konsultašuvdnaproseassain čađat čujuhan
dasa ahte vurdet riddoguolástuslávdegotti
konklušuvnnaid. Finnmárkku
riddoguolástuslávdegoddi
galgá buktit čielggadeami
NAČ hámis
2008 álggus. Riddoguolástuslávdegotti čielggadeapmi
ja dán čuovvoleapmi lea
hui deaŧalaš vai
beassat viidáseappot bargguin
sihkkarastit ja dohkkehit sámiid
vuoigatvuođa guolásteapmái,
sihkkarastit sámi oassálastima
guolástusa hálddašeamis,
ja sihkkarastit ahte sámi
beroštumit deattuhuvvojit
mearrádusain.
Sámediggi lea čielgasit
dadjan ahte dál vurdojuvvo
ahte departemeanta áiggis
mii boahtá aktiivvalaččat ja
johtilit čuovvola daid áššečuolmmaid
mat leat riddoguolástuslávdegotti
ja sámi vuoigatvuođalávdegotti
mandáhtaid olggobealde.
Sámediggi lea duhtavaš dainna
go váldoevttohusat St.dieđ.
nr 40 (2006 – 2007) Gonagasreappáid hálddašeami
birra buoremuddui dávistit
Sámedikki oainnuide boahtteáiggi reabbáhálddašeamis. Sámediggi
oaidná guovlluhálddašan
prinsihpa dieđáhusas
positiiva oassin boahttevaš reabbáhálddašeamis. Dieđáhus
lea maid positiiva dan ektui ahte geahččalit
guovlluin Nuorta-Finnmárkkus
maidda eanemus guoská ja gos
reappát adnojuvvojit deaŧalaš resursan
gáržžidit reabbábivddu/gávppálaš reabbábivddu
ja oarjefylkkas fas eanet lasihit bivddu ja dieinna lágiin
geahpedit/ráddjet/gurret
reappáid vai dat eai leavaše
oarjjásguvlui.
Stuorradiggedieđáhusas
strukturpolitihka birra lei Sámedikkis
garra vuostemiella dasa ahte rahpat strukturerema jovkui gaskal
11 ja 15 mehtera, ja Sámediggi
ii lean duhtavaš dainna
go ráđđádallamat Sámedikkiin
boatkanedje ovdal go dieđáhus
biddjui ovdan. Go guoská anuseretváldinortnega
viidásetfievrredeapmái
ja áigeráddjejuvvon
eriide guhkit go 15 jahkái
eai váldon Sámedikki
oainnut vuhtii. Seammás oaččui
Sámediggi čađa bivdofatnasiid
eaiggátvuođaráddjemiid
prinsihpa.
Mearraresursalága konsultašuvdnaproseassas
lea Sámediggi ovdandoallan
ahte láhka ferte leat ollislaš ja čielga álbmotrievttálaš rámmaid
siskkobealde, nappo dat ferte maid sisttisdoallat mearrádusaid
mat dohkkehit sámiid vuoigatvuođa
guolásteapmái,
ja oassálastit dáid
resurssaid hálddašeapmái.
Vaikko Sámediggi lea vuosteákkaid
buktán lea departemeanta
válljen ovddidit lága dákkár
mearrádusaid haga, muhto čujuhuvvo
ahte vurdet riddoguolástuslávdegotti
konklušuvnnaid. Dan dihte
lea Sámedikki bealis subsidieara
oaidnun ahte eat vuosttal lága
ovddideami, muhto proposišuvnnas
galgá boahtit ovdan ahte
láhka ii leat eará go
gaskaboddosaš čoavddus
vuorddidettiin riddoguolástuslávdegotti.
Viidáset ferte proposišuvnnas
boahtit ovdan ahte departemeanta geatnegahttá iežas
bargui mas johtilit čuovvolit
riddoguolástuslávdegotti
konklušuvnnaid, ja mii ovddiduvvo áššin
Stuorradiggái dán
stuorradiggeáigodagas.
Oktii buot lea konsultašuvdnaproseassa boađus
ahte bealit eai leat boahtán
ovttaoaivilii mearraresursalágas
dán háve,
muhto Sámediggi várre
alcces vejolašvuođa
ollislaččat meannudit
sihke mearraresursalága
ja dan ášši
mii galgá ovddiduvvot Stuorradiggái
riddoguolástuslávdegotti konklušuvnnaid
vuođul go dat gárvánit.
Sámediggi lea fuolastuvvan
go nu ollu guolit gárgidit
guollebiebmanrusttegiin ja gáibida
ahte álggahuvvojit viiddis
doaibmabijut, mas mielde maiddái
gárgidan biebmoguliid bivdin.
Dát ealáhus
ii galgga uhkidit luonddu guollenáliid
ja das ferte leat dakkár
doaibmavuohki mii váldá vuhtii
birrasa. Deaŧalaš lea
ahte guollebiebmanealáhus
doaimmahuvvo dainna lágiin
ahte ii leat hehttehussan árbevirolaš guollebivdui
mearas dahje jogain. Luondduluossabivddu muddemat galget sihkkarastit
sámi vuoigatvuođaid
ja árbevieruid seammás
go máddodagat hálddašuvvojit
ceavcilis vugiin.
Luossabivdu lea guovddáš suorgi Sámedikki
barggus. Sámedikkis leat leamaš konsultašuvnnat
Luondduhálddašandirektoráhtain
ja Finnmárkku fylkkamánniin
anadroma luossaguliid ođđa
muddenhálddašanvuogi
mearrideamis 2008 – 2012 áigodahkii.
Sámediggi lea dan oktavuođas
deattuhan ahte mearrasámi guolástusa
boahtteáigái
ferte sihkkarastit erenoamáš suodjaleami
dáin muddemiin.
Mii guoská luossabivdui
Deanus ja Njávdámis
de galgá nammaduvvot lávdegoddi
ráhkadit evttohusaid organiseremii
ja njuolggadusaide. Dat evttohusat maid lávdegoddi
ovddida galget oktiiheivet daiguin vuoigatvuođaiguin
mat juo leat huksejuvvon dološ áigge
rájes geavaheami ja vieruiduvvan
rievtti bokte. Dan dihte ferte lávdegoddi
barggustis árvvoštallat vuđolet
sisdoalu báikkálaš vuoigatvuođain.
Sámediggi lea hui duhtavaš go
konsultašuvdnaproseassa bokte
leat olahan ovttaoaivilvuođa Birasgáhttendepartemeanttain
lávdegotti mandáhtas
ja Deanulávdegotti čoahkádusas.
Seammás moaitá Sámediggi
go seammalágan proseassa Njávdámis ádjána.
Riddonjurjuid mudden ja hálddašeapmi
lea guovddáš oassi
Sámedikki riddo- ja guolástuspolitihkas.
Ealaskas njuorjjomáddodat
lea deaŧalaš sámi
guovlluin, muhto lea seamma deaŧalaš ahte
njuorjjolohku doalahuvvo dakkár
dásis, ahte guollemáddodat
ja erenoamážit
riddodorski ii noga vuonain gos mearrasámit dárbbašit
bivdit.
Sámediggi háliida boahtteáigásaš ja
ollislaš politihka mas Sámediggi
lea mielde bidjamin eavttuid guolástuspolitihka
ovddideapmái Norggas. Sámediggi
oaidná ahte báikkálaš hálddašanmálliid geahččaleapmi guolástushálddašeamis attášii
vejolašvuođa
sihkkarastit ássama ja ovdáneami
sámi riddoguovlluin. Ráđđehus
botkii konsultašuvnnaid
Sámedikkiin dán áššis
ja ovddidii dieđáhusa almmá doalakeahttá beavdegirjái čállojuvvon
lohpáhusa ahte ráhkaduvvo
notáhta mas selvehuvvoi movt
struktuvradoaibmabijut sáhttet váikkuhit
sámi beroštumiide álbmotrievttálaš geatnegasvuođaid
ektui.