Historjjálaš arkiiva

500 000 ruvnnu sámi iešmearrideami prošektii

Historjjálaš arkiiva

Almmustahttináigodat Regjeringen Stoltenberg II

Almmustahtti: Bargo- ja searvadahttindepartemeanta

Mii sámi iešmearrideapmi lea? Gáldu – álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođa guovddáš – gálgá čielggadit sámi iešmearrideami ja gávnnahit mo dat vuoigatvuohta lea čađahahtti. Ráđđehus doarju prošeavtta 500 000 ruvnnuin.

Mii sámi iešmearrideapmi lea? Gáldu – álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođa guovddáš – gálgá čielggadit sámi iešmearrideami ja gávnnahit mo dat vuoigatvuohta lea čađahahtti. Ráđđehus doarju prošeavtta 500 000 ruvnnuin. 

ONa álgoálbmotjulggaštus, maid Norga árjjalaččat lei mielde oaččuheamen áigái, dohkkeha álgoálbmogiid vuoigatvuođa beassat ieža mearridit arvat surggiin. Iešmearrideami doaba ii mearkkašumi dáfus dárkilit mearriduvvon, muhto norgalaš oktavuođain doahpagis lea dasge sáhka, nagadago min demokráhtalaš vuogádat mieđihit sámi álbmogii doarvái vejolašvuođa váikkuhit politihkalaš proseassaide ja mearrádusaide mat dasa gusket. 

– Gáldu bargu buorida ain eambbo min ipmárdusa das maid sámi iešmearrideapmi duođaid mearkkaša, ja mo dán iešmearrideami lea buoremus čađahit geavatlaš politihkas, cealká bargo- ja searvadahttinministtar Dag Terje Andersen. 

Prošeakta lea golmmajahkásaš ja siskkilda dakkár surggiid go oahpahusa ja dutkama, giela ja kultuvrra, ekonomiija, mediaid, árbevirolaš ealáhusaid, eatnamiid ja resurssaid, dearvvasvuođa-ja sosiálasuorggi ja Sámedikki politihkalaš válddi. Sierranas sámi fágabirrasat šaddet váldojuvvot mielde prošektii. 

Maŋimuš jagiid ráđđehus ja Sámediggi leat ráđđádallan geavatlaš doaibmabijuid birra, maiguin čađahit sámi mearridanválddi ja mieldemearrádusa otnáš láhkarájáid siskkobealde. Muhtun doaibmabijut leat čađahuvvon sihkkarastin dihtii sámiide váikkuhanvejolašvuođa, nugo Finnmárkkuláhka, ođđa plána- ja huksenláhka ja stáhtalaš eiseválddiid ja Sámedikki gaskasaš ráđđádallamat.