2.5 Davviriikkaid ja davviguovlluid álgoálbmotovttasbargu
2.5.1 Davviriikkalaš ovttasbargu sámepolitihkas
Go galgá ráhkadit
ollislaš sámepolitihka
dalle lea deaŧalaš geahččat
sámi ášši oktasaš davviriikkalaš perspektiivvas mas
leat oktasaš doaimmaid ovddideapmi
ja ásaheapmi, ja maiddái
riikkarájiid rastásaš ovttasbargu.
Ministarat geain lea ovddasvástádus sámi áššiin
ja Suoma, Ruoŧa ja Norgga
sámediggepresideanttat ásahedje
jagi 2000 bistevaš ovttasbarggu mas
galget jeavddalaččat
dieđuid oažžut,
digaštallat ja meannudit dakkár
sámi áššiid
main buohkat beroštit. Ovttasbarggu
ulbmili lea nannet ja ovddidit sámi álbmoga
giela, kultuvrra, ealáhusaid
ja servodateallima. Ovttasbarggus lea eahpeformála,
muhto lagaš čanastat
Davviriikkaid ministtarráđđái.
Jagi 2003 ásahuvvui davviriikkalaš sámi
giellabálkkašupmi – Gollegiella,
mii rámpo ja oainnusin dahká dan rahčamuša
ja barggu mii dahkkojuvvo ovddidit sámegiela
Suomas, Ruoŧas, Norggas
ja Ruoššas
(gč. bovssa xx). Bálkkašupmi
juhkkojuvvo juohke nuppi jagi. Muđui
de barget dainna hástalusain ahte
ráhkadit eambbo viiddis
davviriikkalaš ovttasbarggu
sámi dutkamis. Sámi
ja álgoálbmogiid
fága- ja dutkanbirrasat
Suomas, Norggas, Ruoŧas
ja Ruoššas
deattuhit ahte lea dárbu ráhkadit
oktasaš strategiijaid ja standárddaid
dan dutkamii mii lea sámi
ja álgoálbmotguovlluin
(davviriikkalaš sámi
seminára, raporta «Future
challenges for reindeer husbandry societies», Ubmi, cuoŋománus
2007). Ráđđehus
lea bivdán Norgga dutkanráđi álggahit čielggadeami
mii galgá guorahallat oktasaš sámi
dutkanlávdegotti ásaheami Norgga,
Ruoŧa ja Suoma várás, gč.
Sd.dieđ. nr. 20 (2004 – 2005) Dáhttu
dutkat. Dan oktavuođas evttohuvvo
maid guorahallat lea go dárbu ásahit
sámi etihkkalávdegotti.
Jagi 2008 plánejit lágidit
konferánssa gaskal boazodoallo-ealáhusa
ja Norgga, Ruoŧa ja Suoma
boazodoalloeiseválddiid. Dan
ulbmil das lea nannet oktavuođa
ja mearridit vejolaš ovttasbargosurggiid
mat leat ealáhusa oasálaččaide ávkin.
Sámeministarat ja sámediggepresideanttat
hálidit nannet oktavuođa
ja ságastallama Ruošša
eiseváldiiguin ja sápmelaččaiguin
sámi ja álgoálbmotáššiid
ektui maidda lea oktasaš beroštupmi. Lassánan
oktavuohta Davvioarje-Ruoššain
politihkkárdásis
lea Davviriikkaid ráđi
rávvagiid mielde go lea
sáhka Barentsguovllu álgoálbmogiid
ovttasbarggus. Ministarat ja presideanttat oaivvildit deaŧalažžan
nannet Barentsguovllu sápmelaččaid
ja eará álgoálbmogiid árvodási.
Danne leat sii ávžžuhan Barentsráđi, árktalaš ráđi
ja Davviriikkaid ministtarráđi
eambbo čalmmustahttit álgoál-bmogiid
dili ja leat mielde doarjume doaimmaid mat sihkkarastet álgoálbmogiid
eallinvuođu, giela ja kultuvrra.
Suoma, Norgga ja Ruoŧa
sámedikkit leat organiseren
iežaset barggu Sámi
parlamentáralaš ráđi
bokte dakkár áššiin
main lea lunddolaš doaimmahit
bálddalas politihka vai sámi álbmoga
oktasaš beroštumit
váldojuvvoše
vuhtii. Ráđđehus
atná Sámi
parlamentáralaš ráđi
deatalaš orgánan
davviriikkalaš ovttasbargui
ja dakkár orgánan
mas lea mearkkašupmi riikkaidgaskasaš oktavuođain
go lea sáhka nannet ovttasbarggu álgoálbmogiid
gaskkas ja ovttasbarggu gaskal álgoálbmogiid
ja eará oassálastiid.
Sámedikkit leat ávžžuhan
Suoma, Norgga ja Ruoŧa sámeministariid
ovttas ruhtadit ráđi
doaimma. Geahča maiddái Sámedikki
2007 jahkedieđáhuse čuoggá 2.2.
Sámiráđđi
lea ovttasbargoorgána Suoma,
Norgga, Ruoŧa ja Ruošša
sámi organisašuvnnaide,
ja dat lea sorjákeahts organisašuvdna
(NGO – non-governmental organization). Ráđi
bajimus ulbmil lea vuhtiiváldit
sámi álbmoga beroštumiid,
nannet sápmelaččaid
oktiigullevašvuođa
riikkarájiid rastá ja
bargat dan ala ahte sápmelaččat maid
boahtteáiggisge mieđihuvvojit oktan álbmogin,
geaid kultuvra, politihkka, ekonomiija ja sosiála
vuoigatvuođat galget sihkkarastojuvvot
muhtumassii juoh-ke riikka lágaid
bokte ja muhtumassii šiehtadusaid bokte
mat dahkkojuvvojit áššáiguoskevaš stáhtaid
ja sámiid ovddasteaddji orgána
gaskkas.
Sámekonferánsa
mii dollojuvvo juohke njealját
jagi, lea Sámeráđi bajimus
mearridanorgána. Sámekonferánsa
lea mearkkašan ollu sámepolitih��kalaš ovdáneapmái 2.
máilmmesoađi
maŋŋil,
ja dál dat mearkkaša
ollu sámi organisašuvdnaeallimii
sihke riikkalaččat,
davviriikkalaččat
ja riikkaidgaskasaččat.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta lea juolludan 800 000
ruvdnosaš doarjaga doallat
19. davviriikkalaš sámekonferánssa
Roavvenjárggas Suomas jagi
2008 čavčča.
Konferánssa váldofáddá lea sámi
kulturárbi.
2.5.2 álgoálbmotovttasbargu davviguovlluin
Soria Moria-julggaštusas
definerejuvvojedje davviguovllut Norgga deaŧaleamos
nannensuorgin boahttevaš jagiid.
Dan oktavuođas almmuhii
ráđđehus
juovlamánu 1. beaivvi 2006
iežas ollislaš davviguovlostrategiija
man váldoulbmil lei ráhkadit ceavzilis
davviguovlluin.
Ráđđehusa
davviguovlopolitihkka galgá leat
mielde ráhkadeame álgoálbmogiidda
oadjebas eallinvuođu, ealáhusaid,
historjjá ja kultuvrra davviguovlluin. álgoálbmotdimenšuvdna
lea guovd-dážis ráđđehusa
davviguovlostrategiijas ja Norgga ovdagottis árktalaš ráđis.
Dál lea lassáneame
internationaliseren ja dalle leat ođđa vejolašvuođat,
muhto dan seammás gáibiduvvo
eambbo ahte eambbo álgoálbmogiid
kultuvrrain ja eallinvuođuin.
Jus álgoálbmotservodagat galget
ceavzit dakkár máilmmemiehtásaš rievdanproseassain,
de lea deaŧalaš vuhtiiváldet álgoálbmogiid
vuoigatvuođaid geavahettiin
ja hálddašettiin
davviguovlluid ressursaid ja birrasa.
Go galgá leat ollislaš ressursahálddašeapmi,
de lea dárbu gáhttet álgoálbmogiid ealáhusaid,
kulturmuittuid, árbevirolaš máhtu
ja boazodoalloareálaid luondduvuođu.
Dakkár hálddašeamis
galgá maid gáhttet
riddoguovlluid birrasa ja árbevirolaš mearrabivddu
ja luossabivddu.
Davvi álgoálbmogiin
galgá leat nana sajádat
ja rolla iežaset dili ovddideamis.
Sámedikkis galgá leat
duohta mieldemearrideapmi dakkár áššiin
mat leat deaŧalaččat
sámi servodahkii. Mearrideaddji
lea ahte álgoálbmogat oassálastet
juo proseassaid ja áššiid álggus.
Olgoriikadepartemeanta ja Sámediggi
leat ásahan juohke jahkebeali
ráđđádallamiid
davviguovloáššiid
birra. Petroleadoaibma Barentsábis
sáhttá njuolga čuohcit
sámi beroš-tumiide,
ja erenoamážit
sáhttá oljo-
ja gássafievrredeapmi nannámii mearkkašit
ollu sámi ealáhus-doaimmaide.
Sámi organisašuvnnain/ásahusain
ja Sámedikkis lea guhkes vásáhus
riikkaidgaskasaš ovttasbarggus
ja ovttasdoaibmamis minoritehtajoavkkuiguin ja eará riikkaid álgoálbmogiiguin.
Dat vásáhus
lea divrras vásáhus
alcceseaset sápmelaččaide
ja eiseválddiide iešguđet
hálddašandásiin ja
ovttasbargoguimmiide go davviguovlonannema galget ovddidit ja konkrehtet
ain viidáseappot. Buorre
lea go Sámi allaskuvla ja
Statoil ASA leat vuolláčállán šiehtadusa jagi
2007 man ulbmil lea guhkitáigásaš ovttasbargu. Sámi
allaskuvllas/Sámi
Instituhtas lea fágalaš gelbbolašvuohta álgoálbmotáššiin
ja Statoil atná das ávkki
go galgá hábmet ja
kvalitehtasihkkarastit ehtalaš njuolggadusaid
dakkár oljo- ja gássadoaimmaid várás
mat gusket álgoálbmogiidda.
álgoálbmogiid
dilli lea lunddolaš ja deaŧalaš oassi
ráđđehusa davi
ovttasbarggus Ruoššain. álgoálbmotáššiid digaštallet
ráđđehus-
ja ámmátdásis,
ovttasráđiid árktalaš ráđis,
Barentsovttasbarggus ja Davvi dimenšuvnnas.
Dat lea positiiva go Murmansk oblasta dahje guovlu ovttasráđiid álgoálbmotorganisašuvnnaiguin
lea ásahan sámiid ráđi
jagi 2006. Ráđđi galgá ovttastahttit
ja addit rávvagiid dakkár áššiin
mat mearkkašit ollu Guoládaga
sámi álbmogii.
Ráđđehusa
davviguovlostrategiijas lea sámi álbmot
ja sámi kulturovdanbuktit
ožžon
lunddolaš saji stuorát
nannenbargui mii lea álbmogis-álbmogii-ovttasbargu
ja maid ožžon lunddolaš saji
riikkarájiid rasttideaddji kulturovttasbargui
mii lea davvin. Dat guoská mánáide
ja nuoraide, dearv-vašvuhtii,
valáštallamii,
eaktodáhtolašvuhtii,
kultuvrii ja kulturovttasbargui mii lea kultuvrra, filmma ja festiválaid dáfus.
Olgoriikadepartemea-nta lea jagi 2007 ja ovdalaš jagiid
addán doarjaga ovddidit Guoládatnjárgga
sámi minoritehtii radiokanála,
vai sámi sáddagat guhkit áiggi
mielde šattaše bistevažžan
Davvioarje-Ruoššas.
álgoálbmogat
dárbbašit eambbo
vejolaš-vuođaid
ovttasdoaibmat ieža gaskkaneaset
ja heivvolaš ovttasbargoguimmiiguin
davviguovllus. Olgoriikadepartemeanta veahkeha attidettiin doarjaga
ovttasbargoprošeavttaide.
Dat leat sápmelaččaid
ja eará álgoálbmotbirrasiid
várás árktisis,
Ruoššas
ja Norggas dan ovttasbarggu siskkobealde mii lea árktalaš ráđis
ja prošeaktaovttasbarggus
Davvioarje-Ruoššain. Sámi
birrasat mat barget ovttas árktalaš ráđi
ja Barentsráđi
vuolde ožžot
maid mátkedoarjaga. Bargo-
ja searvadahttindepartemeanta lea juolludan doarjaga ásahit
ja cegget Sámi institušuvnnaid álgoálbmotáššiid
davviguovlofierpmádaga árranii
Divttasvutnii, ja álgoálbmogiid
riikkaidgaskasaš polarjagi
rahpamii Guovdageainnus ja Máilmmi
boazoálbmogiid
searvái vai besset álgit
plánet ja organiseret 4. máilmmekongreassa
boazoálbmo-giidda mii lágiduvvo
Guovdageainnus jagi 2009 álggus.
Rájiid rasttidan eavttuid
buoridanbargu davvin álkkásmahttá maid
ovttasdoaibmama gaskal álgoálbmogiid
ja sin ovttasbargoguimmiid. Ođđa visumšiehtadusa
leat vuolláičállán
Norga ja Ruošša
jagi 2207. Šiehtadus álgá doaibmagoahtit
go Ruošša Duma
lea dohkkehan dan. Visummeannudeapmi Norgga generálalkonsuláhtas
Murmanskkas lea beavttálmahttojuvvon
ja rahpanáiggi lea vejolaš guhkidit
Storskoga rádjestašuvnnas
nu johtilit go sullasaš čoavddus
guhkiduvvon rahpanáiggiin
lea ordnejuvvon Ruošša bealde. álkidan
dihte vel ain eambbo rádjerasttideami,
de leat nammadan bargojoavkku mas leat ovddasteaddjit guoskevaš ásahusain
guovddáš,
regionála ja báikkálaš dásis,
mat guorahalaše Norgga rutiinnaid
Storskoga báikkis ja Ruošša
olgoriikkastašuvnnain.
álgoálbmogiin
galgá alddiineaset leat
vejolaš-vuohta hukset návccaid
ja gelbbolašvuođa
vai dain sáhttá leat
duohta mieldemearrideapmi oppalaš servodatovdáneamis,
ja erenoamážit ovdáneamis
mii lea davvin. Máhttu davviguovlluid
birra ja davviguovlluid várás deattuhuvvo
ja danne lea ráđđehus jagi
2007 duppalastán juolludemiid
Barents 2020 jahkái 20 milj.
ruvnno rádjái. Dálá ja
ođđa
ealáhusaid lea dárbu
ovddidit, go dat leat vuođđun ássamii
ja sámi kultuvrii. Barents
2020:s lea dat ulbmil, ahte Norgga ja olgoriikka gelbbolašvuođabirrasat,
ealáhusberošteddjit
ja eiseváldeorgánat
besset ovttas bargat máhttobuvttadeamis.
Dat guoská maid sámi
beroštumiide. Davviguovlostipeandaortnet
lea ásahuvvon olbmuide geat áigot
lohkat Davvi-Norgga oahppobáikkiin
maid seamma prográmma ruhtada.
Dat ortnet deattuha erenoamážit mátkeealáhusfága, guolástusfága,
petroleafága, álgoálbmotáššiid
ja fitnodat-ekonomalaš lohkansurggiid.
Oalle stuora oassi davviguovlodutkama juolludemiin kanálejuvvo
Norgga dutkanráđi
bokte. Dutkanráđđi
lea bidjan ovdan sierra davviguovlostrategiija mas leat mielde maiddái strategiijat álgoálbmotdutkamiige. árktalaš universitehta
lea fier-pmádat mas leat
Davvipuola biras alla oahppobáikkit,
mat earret eará koordinerejit mobilitehtaprográmma
north2north, Bachelor of Circumpolar nammasaš lohkansurggiid
ja gieddekurssaid. álgoálbmotfierpmádahkii
juolluduvvojit ruđat Romssa Universitehta
bušeahtas. Fierpmádat
gal-gá dagahit ovttasbarggu
gaskal Norgga ja olgoriikka birrasiid mat barget sámi
dutkamiin ja dat lea ovttasbargodoaibma gaskal Romssa universitehta,
Sámi allaskuvlla ja Sámi Instituhta.
álgoálbmogiin
lea mávssolaš máhttu
luonddu, birrasa ja árbevieruid birra.
Sis leat kulturárvvut ja
máhttu ealáhusain
goavvi dilis subárktalaš guovllus. árktalaš ráđi dálkkádatraporta
(ACIA) duo-đašta
movt álgoálbmogat
leat iežaset heivehan ovdalaš dálkkádatrievdamiidda.
Dan loahppaboađus lea ahte árktisa
liegganeapmi dáhpáhuvvá jođáneappot go
maid ovdal ledje jáhkkán
ja ahte álgoálbmotservodagat
bohtet vásihit stuora ekonomalaš ja
kultuvrralaš rievdadusaid
dan geažil. Máilmmeviidosaš dálkkádatrievdamat
dagahit ođđa
hástalusaid boazodollui,
eanandollui ja mearra- ja johkabivdui sámi
guovlluin. Erenoamážit
dáidet leat hástalusat
vurdojuvvon temperatuvrra loktaneami dihte ja danne go lasket ekstrema dálkkit.
Dálá dálkkádatrievdamiid
bohtosat sáhttet váikkuhit
ollu álgoálbmogiid
eallinvuohkái. Ja lea deaŧalaš ráhkadit
heivehanstrategiijaid. Dán
barggus orru leame guovddážis
dakkár dutkan man maŋis
boahtá máhttohuksen.
Boazodoalu erenoamáš hástalusain áigot čájehit
ollu beroštumi dain dutkanprošeavttain
mat lea biddjojuvvon johtui.
Máŋga
dain hástalusain mat boazodollui
bohtet, leat oktasaččat
davviguovlluid riikkaide. Dainna duogážiin
ja dainna ulbmiliin ahte nannet árktisa
riikkaidgaskasaš boazodoalloovttasbarggu, de ásahuvvui
Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága-
ja gaskkustanguovddáš Guovdageidnui
jagi 2005 čavčča.
Olgoriikadepartemeanta lea juolludan doarjaga muhtin prošeaktaovttasbargui
Ruoššain
mii lea gelbbolašvuođahuksema
birra ja bearaš-boazodoalu
ođđasis álggaheami
birra Guoládagas.
Ráđđehusa
strategiijat davviguovlluid várás
leat guhkit áiggi áigumušat
ja daid konkrehtenbarggut bistet heaittekeahttá máŋga
jagi.
Geahča maiddái
Sámedikki 2007 jahkedieđáhusa čuoggá 2.3.1.
2.5.3 Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága-
ja gaskkustanguovddáš
Nannen dihte riikkaidgaskasaš ovttasbarggu boazodoalu
dáfus de ásahuvvui
Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága-
ja gaskkustanguovddáš Guovdageidnui
jagi 2005. Guovddáš galgá lonohallat máhtu
ja dieđuid boazodolliid,
dutkiid ja iešguđet
riikkaid hálddašeami gaskkas
ja ovddidit boazodoalloovttasbarggu riikkaid gaskkas.
Deattuhuvvo ahte boazodoalu olbmuin ja sin organisašuvnnain
galgá leat lagaš oktavuohta
guovddážii,
ja dat galgá doaimmahuvvot
ovttasráđiid Máilmmi
boazoálbmogiid
servviin (Association of World Reindeer Herders – WRH).
WRH lea sirkumpolára organisašuvdna
mii ovddasta buot máilmmi
boazoálbmogiid.
Guovddáš lea fágalaččat
iešbirgejeaddji ásahus
mii eanaš bidjá iežas mihttomeriid
ja boađusgáibádusaid. Guovddáža
bajimus orgána lea stivra.
Stiv-ra speadjalastá dan
rájiid rasttideaddji boazodoalloovttasbarggu
mii dál lea, mas leat Ruošša,
Ruoŧa, Suoma ja Norgga ovddasteaddjit.
Guovddáš deavdá deaŧalaš doaimma
sirkumpolára boazodoalloovttasbarggus
ja áimmahuššá sihke fágalaš dárbbuid
ja koordinerendárbbuid guovddáža
ulbmiljoavkkuide.
Guovddáš lea
WRH bokte viiddis báikkálaš fierpmádat álgoálbmotservodagaid
ja davviguovl-luid ásahusaid
várás,
maiddái Ruoššas.
Guovd-dážis
vurdojuvvo leat eambbo aktiiva rolla ovdánahttin dihte
báikkálaš máhttohuksema
ja dutkama davviguovlluid álgoálbmotservodagain
ja sin servodagaid birra, erenoamážit
go lea sáhka Ruoššas.
Dat heive oktii dainna sisdoaluin mii lea ráđđehusa
davviguovlostrategiijas.
Dan rájes go guovddáš ásahuvvui,
de lea dat álggahan ovttasbarggu
muhtin ráje ásahusaiguin,
organisašuvnnaiguin ja eará aktevrraiguin árktalaš guovlluin
go lea sáhka das ahte ásahit
fierpmádagaid ja fágalaš lonohallama,
ee. de leat čađahuvvon čoahkkimat, prošeavttat
ja fágalaš lonohallamat boazodoalloorganisašuvnnaiguin,
almmolaš boazodoalloeiseválddiiguin
ja Ruošša
ja Aláskka fágaásahusaiguin
ja davviriikkaid ásahusaiguin.
Guovddáš lea álggahan
ja bidjan johtui máŋga
prošeavtta mat váikkuhit
guovddáža
doibmii boahttevuođas. Daid
prošeavttaid gaskkas maid
leat vuoruhan, deattuhit erenoamážit
EALáT-prográmma, gč.
kap. 12.5. Guovddáš lea ráhkadeame
web ja boazodoalloportála máilmmi
boazoálbmogiidda –
www.reindeercentre.org, www.ealat.org, www.reindeerblog.org.
Boazodoalu riikkaidgaskasaš fága-
ja gaskkkustanguovddáža
lea Agderforskning evalueren giđđat
2007. Evalueren čájeha
ahte guovddáš lea leamaš mielde
ovddideamen ja čađaheamen
prošeavttaid guovddáža
ulbmiliid ja mandáhta siskkobealde.
Guovddáš lea ásahan alcces
ovttasbargooktavuođaid ja fierpmádagaid
relevánta fága-
ja dutkanbirrasiiguin. Daid áige-
ja resursarámmaid siskkobealde
mat leat leamaš guovddážis,
lea leamaš alla aktivitehtadássi.
Bargo- ja searvadahttindepartemeanta juolluda ruđaid
guovddážii
kap. 684, poastta 01 bokte. Gitta bušeahttajagi
2007 rádjái
leat maid leamaš juolluduvvon ruđat
guovddážii
Olgoriikadepartemeantta ja Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta bušeah-taid
bokte.
2.5.4 Strategiijat ja doaibmabijut
Ráđđehus áigu
leat veahkkin dagaheame álkibun ovttastahttit
rádjerasttideaddji doaimmaid ja
oktasaš pro-šeavttaid
mat gusket sápmelaččaide
erenoamážit
láhčit
dili nu ahte sámi fága- ja
dutkanbirrasiin Suomas, Norggas, Ruotas ja Ruoššas
leat buorit eavttut go galget bargat oktasaš dutkanstrategiijaiguin
ja standárddaiguin
leat mielde ráhkadeame
eambbo oktavuođa ja ovttasbarggu
gaskal boazodoalu ja Norgga, Ruoŧa
ja Suoma boazodoalloeiseválddiid
leat mielde sihkkarastime buriid eavttuid Sámi
parlamentáralaš ráđi
doibmii
deattuhit ovddosguvlui barggu go lea sáhka
davviriikkalaš sámekonvenšuvnnas
bovdet Sámedikki
ja álgoálbmotovddasteddjiid
lagaš ovttasbargui davviguovloáššiin
ja nationála heivehanstrategiijaid
ráhkadeamis
leat fárus das ahte
ráhkaduvvoše oktasaš álgoálbmotstandárddat
davviguovlluid ekonomalaš doaimmain
láhčit
dili nu ahte šattašii eambbo álbmogis-álbmogii-ovttasbargu
ja bargat dan ala ahte lasihit kulturovttasbarggu Ruoššain
ain doalahit 1 milj. ruvnno juolludeami jagi 2008 Barentsčállingoddái máŋggariikkagaskasaš doaimmaide
ja prošeavttaide mánáid-
ja nuoraidsuorggis. Ulbmiljoavku leat mánát
ja nuorat dan 13 regiuvnnas ja álgoálbmogis
Barentsguovllus
leat fárus nanneme
fierpmádaga davviguovlluid
sámeradioid gaskkas ja doarjut
oktasaš radiokanála ásaheami
go digitála sáddenneahtta
lea gárvvistuvvon davviriikkain
lagaš ovttasbarggus
sámi ásahusaiguin
ja organisašuvnnaiguin leat fárus
ovddideame ja čađaheame konkrehta
prošeavttaid ja doaimmaid
mat dagahit máhtto- ja gelbbolašvuođaovdánahttima
davviguovlluin, dakkáriin
mat leat árktalaš ráđi
vuolde ja oassálastit prošeaktaovttasbargui Davvioarje-Ruoššain
čuovvolit dan barggu
ahte álkidahttit rájiid
rasttideami davvin ovttas Ruošša
eiseválddiiguin
geahčadit ealáhusovdáneami vejolašvuođaid
ja rámmaid sámi
guovlluin
leat fárus ceggeme
kapasitehta sámi ásahusain
go lea sáhka álgoálbmogiidda
guoskevaš dutkamis
leat fárus viidáseappot
ovddideame árktalaš Universitehta
álgoálbmogiid
máhtu ja áicamiid
bidjat eambbo guovddážii
go árktalaš ráđi
dálkkádatraportta (ACIA)
galget čuovvolit
vuoruhit viidáseappot
máhttohuksema dálkkádatrievdademiin,
dain váikkuhusain ja álgoálbmogiid eallinvuogi
heivehemiin ovttasráđiid eará davviriikkaiguin