Sámepolitihkka

3.5 Julevsápmelaččat

Guovddáš julevsámi guovlu Norggas lea Davvi-Sálttu, Divttasvuona, Hápmira ja Oarjeliifoaldda gielddat. Norggas ja Ruoŧas orrot dál sullii guokte-golbma duhát julevsápmelačča. 1700- ja 1800-logus váttásmuvve daid julevsápmelaččaid eallindilálašvuođat guđet ásse Ruoŧa rádjaguovlluin, ja sii fertejedje fárret riddoguvlui. Sápmelaččat guđet ássagohte siskkit vuotnaguovlluide nagodedje buorebut bisuhit árbevieruid ja giela, go sii guđet ásse olggut guovlluin Sálttus ja Ofuohtas. árbevirolaččat lea leamaš ovttasbargu rájáid rastá. Davvi-Sálttu sápmelaččat leat leamaš guolásteaddjit ja lotnolasealáhusdoallit smávvadáluin ja bivdduin. Ruoŧa-bealde lea boazodoallu leamaš deháleabbo.

Sámi vuonain Divttasvuona suohkanis lea dál dušše Moskkis Oarjjevuonas ássit birra jagi. Moskki birra dadjet ássit ahte lea «áidna julevsámi gilli máilmmis». Moskái ii leat biilaluodda, muhto beaivválaččat fitná fanas doppe. Maŋimuš jagiid lea ássiidlohku Moskkis njiedjan sullii 70 olbmos vuollel 40 olbmui. Eatnašat leat fárren čoahkkebáikái áiluktii dahje ránnjásuohkaniidda. Guđet fárrejit Moskkis eret doalahit dávjá viesuid, dahje huksejit barttaid Moskái dahje geavahit daid geasseviessun. Guovllus lea stuorra mearkkašupmi julevsámi identitehtii ja gullevašvuhtii. Bissovaš ássan Moskkis lea hirbmat dehálaš julevsámi kultuvrra seailluheapmái. Dán dáfus lea skuvlafálaldat Moskkis guovddáš ášši.

árran julevsámi guovddáš ceggejuvvui suoidne­mánu 30. b. 1994 ja lea áiluovttas Divttasvuona suoh­kanis. Guovddáža mielas dan bargu lea hálddašit julevsámi giela ja kulturárbbi, ja dat lea álggu rájes fidnen ovttasbarggu sihke museaiguin, universitehtaiguin, allaskuvllaiguin ja eará sámi ásahusaiguin. árranis lea girjerádju, giella- ja oahppoguovddáš giellaoahpahusain, musea ja mánáidgárdi. Sámedikkis ja NRK Sámi Radios leat kantuvrrat árranis.

Cuoŋománus šiehtadedje árran ja Bådådjo allaskuvla cegget Eamiálbmotoahpu dutkaninstituhta. Šiehtadusa ulbmil lea ásahit guhkesáigásaš ja lotnolassii ovddideaddji dutkan- ja oahppoovttasbarggu gaskal Bådådjo allaskuvlla ja árrana. Instituhtta šaddá árranii mas galgá dan hálddašanovddasvástádus.

Dutkaninstituhtta galgá dutkat julevsámi regiovnnas ja váldobargu lea giella- ja kulturdutkan. Lassin galgá vel lasihit riikkaidgaskasaš eamiál­bmotdutkangealbbu nationála ja riikkaidgaskasaš dutkanfierpmádagas. Dutkaninstituhtta galgá ovttas Bådådjo allaskuvllain ráhkadit eamiálbmogiid máhtto- ja kulturárbevieruid ja davviguovloáššiid ja árktalaš eallindilálašvuođaid oahppoprográmmaid. Dutkaninstituhtta galgá fállat oahpu julevsámegielas allaskuvladásis.

Ovttasbargošiehtadus davviguovloáššiid birra sohppui jagi 2006 gaskal árrana, Riikkaidgaskasaš fága- ja boazodoallogaskkustanguovddáža, Gáldu – álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáža, Sámi allaskuvlla/Sámi Instituhta ja Sámi ealáhus- ja guorahallanguovddáža. Maŋŋil leat eará ásahusat searvan šiehtadussii. Dat áigot ovttas čohkket gealbbu davviguovloáššiid birra oktasaš fierpmádagas, ja bargat sierra spesiálasurggiiguin davviguovloperspektiivvasge. árran válljejuvvui fierpmádaga koordinahtorin – Sámi ásahusaid davviguovlofierpmádat. Cuoŋománus 2007 soabai árran ovttasbargošiehtadusa Scott Polar Research Institute nammasaš ásahusain, mii lea Cambridge universitehtas, ja áigumuš lea máhttáhit ja oaivadit studeanttaid fágalaččat.

Maŋŋil Sámedikki 32/06 mearrádusa soabai Sámediggi miessemánus 2007 šiehtadusa árraniin álggahit golmmajagáš dutkan- ja duođaštandoaimma rádjalovssajohtolaga birra, mii lei2. máilm­mesoađi áiggi. árran lea prošeaktačađaheaddji, ja barggu ekonomálaš rámma lea 3 milj. ruvnno.

3.5.1 Julevsámegiella

árvvu mielde leat 2000 julevsápmeláčča Norgga-bealde rájá, ja sullii 600 sis geavahit giela, gč. 19.1 kap.

Divttasvuona gielda šattai jagi 2006 sámelága giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu oassin. Dát lea hirbmat dehálaš julevsámi giela ja kultuvrra nannemii. Oahppogirjjit ja oahpaheaddjit geain lea oahpahusgelbbolašvuohta gielas váilot. Gielda lea ráhkadan sierra doaibmaplána sámegiela várás ja lea ráhkadeamen doaibmabijuid gielddadoaimmaid iešguđet osiide.

árran oahpaha dál julevsámegielas videokonferánssa bokte máŋgga vuođđo- ja joatk-kaskuvl­laid oahppiid Hordalánddas, Davvi-Trøndelágas, Mátta-Trøndelágas ja Nordlánddas. Vuosttas geardde go árran álggii dáinna oahpahusvugiin lei guovvamánus 1999. árran čađaha vel máŋga eará giellafálaldaga, nu go giellalávguma ja fitnodatsiskkáldas giellakurssaid.

Guovddážis lea vel julevsámi mánáidgárdi árran mánnágárdde. Mánáidgárdi lea dohkkehuvvon 18 mánáidgárdesajiin. Mánáidgárddis lea julevsámegiella váldogiella. Mánát guđet eai máhte sámegiela go álget mánáidgárdái, ožžot sierra giellačuovvoleami.

Bådådjo oahpaheaddjiallaskuvlla álggahii oahpahusa julevsámegielas jagi 1983. Hápmir joatkkaskuvllas lea oahpahus julevsámegielas.

Nordlándda fylkkaráđđi mearridii juovlamánus 2007 bidjat mediaid ja gulahallama várás julevsámegiela joatkkaskuvllafálaldaga Knut Hamsuna joatkkaskuvlla ossodahkii áiluktii Divttasvutnii. áigumuš lea álggahit fálaldaga jagi 2009 čavčča.