3.5 Julevsápmelaččat
Guovddáš julevsámi
guovlu Norggas lea Davvi-Sálttu,
Divttasvuona, Hápmira ja
Oarjeliifoaldda gielddat. Norggas ja Ruoŧas orrot
dál sullii guokte-golbma
duhát julevsápmelačča.
1700- ja 1800-logus váttásmuvve
daid julevsápmelaččaid
eallindilálašvuođat
guđet ásse Ruoŧa
rádjaguovlluin, ja sii fertejedje fárret
riddoguvlui. Sápmelaččat guđet ássagohte
siskkit vuotnaguovlluide nagodedje buorebut bisuhit árbevieruid
ja giela, go sii guđet ásse
olggut guovlluin Sálttus
ja Ofuohtas. árbevirolaččat
lea leamaš ovttasbargu rájáid
rastá. Davvi-Sálttu sápmelaččat
leat leamaš guolásteaddjit
ja lotnolasealáhusdoallit smávvadáluin
ja bivdduin. Ruoŧa-bealde
lea boazodoallu leamaš deháleabbo.
Sámi vuonain Divttasvuona
suohkanis lea dál dušše
Moskkis Oarjjevuonas ássit
birra jagi. Moskki birra dadjet ássit ahte
lea «áidna julevsámi
gilli máilmmis».
Moskái ii leat biilaluodda,
muhto beaivválaččat
fitná fanas doppe. Maŋimuš jagiid
lea ássiidlohku Moskkis
njiedjan sullii 70 olbmos vuollel 40 olbmui. Eatnašat
leat fárren čoahkkebáikái áiluktii
dahje ránnjásuohkaniidda.
Guđet fárrejit
Moskkis eret doalahit dávjá viesuid,
dahje huksejit barttaid Moskái
dahje geavahit daid geasseviessun. Guovllus lea stuorra mearkkašupmi
julevsámi identitehtii ja gullevašvuhtii.
Bissovaš ássan Moskkis
lea hirbmat dehálaš julevsámi
kultuvrra seailluheapmái. Dán
dáfus lea skuvlafálaldat
Moskkis guovddáš ášši.
árran
julevsámi guovddáš ceggejuvvui
suoidnemánu 30.
b. 1994 ja lea áiluovttas
Divttasvuona suohkanis. Guovddáža
mielas dan bargu lea hálddašit
julevsámi giela ja kulturárbbi,
ja dat lea álggu rájes
fidnen ovttasbarggu sihke museaiguin, universitehtaiguin, allaskuvllaiguin
ja eará sámi ásahusaiguin. árranis
lea girjerádju, giella-
ja oahppoguovddáš giellaoahpahusain,
musea ja mánáidgárdi. Sámedikkis
ja NRK Sámi Radios leat
kantuvrrat árranis.
Cuoŋománus šiehtadedje árran
ja Bådådjo allaskuvla cegget
Eamiálbmotoahpu
dutkaninstituhta. Šiehtadusa
ulbmil lea ásahit guhkesáigásaš ja
lotnolassii ovddideaddji dutkan- ja oahppoovttasbarggu gaskal Bådådjo
allaskuvlla ja árrana. Instituhtta šaddá árranii
mas galgá dan hálddašanovddasvástádus.
Dutkaninstituhtta galgá dutkat julevsámi
regiovnnas ja váldobargu
lea giella- ja kulturdutkan. Lassin galgá vel
lasihit riikkaidgaskasaš eamiálbmotdutkangealbbu
nationála ja riikkaidgaskasaš dutkanfierpmádagas. Dutkaninstituhtta
galgá ovttas Bådådjo
allaskuvllain ráhkadit eamiálbmogiid máhtto-
ja kulturárbevieruid ja
davviguovloáššiid
ja árktalaš eallindilálašvuođaid
oahppoprográmmaid. Dutkaninstituhtta
galgá fállat
oahpu julevsámegielas allaskuvladásis.
Ovttasbargošiehtadus
davviguovloáššiid
birra sohppui jagi 2006 gaskal árrana,
Riikkaidgaskasaš fága-
ja boazodoallogaskkustanguovddáža,
Gáldu – álgoálbmotvuoigatvuođaid
gelbbolašvuođaguovddáža, Sámi
allaskuvlla/Sámi
Instituhta ja Sámi ealáhus-
ja guorahallanguovddáža.
Maŋŋil
leat eará ásahusat
searvan šiehtadussii. Dat áigot
ovttas čohkket gealbbu davviguovloáššiid
birra oktasaš fierpmádagas,
ja bargat sierra spesiálasurggiiguin
davviguovloperspektiivvasge. árran
válljejuvvui fierpmádaga
koordinahtorin – Sámi ásahusaid
davviguovlofierpmádat. Cuoŋománus
2007 soabai árran ovttasbargošiehtadusa
Scott Polar Research Institute nammasaš ásahusain,
mii lea Cambridge universitehtas, ja áigumuš lea máhttáhit
ja oaivadit studeanttaid fágalaččat.
Maŋŋil
Sámedikki 32/06 mearrádusa
soabai Sámediggi miessemánus
2007 šiehtadusa árraniin álggahit
golmmajagáš
dutkan- ja duođaštandoaimma
rádjalovssajohtolaga birra,
mii lei2. máilmmesoađi áiggi. árran
lea prošeaktačađaheaddji,
ja barggu ekonomálaš rámma
lea 3 milj. ruvnno.
3.5.1 Julevsámegiella
árvvu mielde leat 2000 julevsápmeláčča
Norgga-bealde rájá,
ja sullii 600 sis geavahit giela, gč.
19.1 kap.
Divttasvuona gielda šattai
jagi 2006 sámelága
giellanjuolggadusaid hálddašanguovllu
oassin. Dát lea hirbmat
dehálaš julevsámi
giela ja kultuvrra nannemii. Oahppogirjjit ja oahpaheaddjit geain
lea oahpahusgelbbolašvuohta
gielas váilot. Gielda lea
ráhkadan sierra doaibmaplána
sámegiela várás ja
lea ráhkadeamen doaibmabijuid
gielddadoaimmaid iešguđet
osiide.
árran oahpaha dál
julevsámegielas videokonferánssa
bokte máŋgga vuođđo-
ja joatk-kaskuvllaid oahppiid Hordalánddas,
Davvi-Trøndelágas, Mátta-Trøndelágas
ja Nordlánddas. Vuosttas
geardde go árran álggii dáinna
oahpahusvugiin lei guovvamánus 1999. árran čađaha
vel máŋga
eará giellafálaldaga,
nu go giellalávguma ja fitnodatsiskkáldas giellakurssaid.
Guovddážis
lea vel julevsámi mánáidgárdi
árran mánnágárdde. Mánáidgárdi
lea dohkkehuvvon 18 mánáidgárdesajiin. Mánáidgárddis
lea julevsámegiella váldogiella.
Mánát
guđet eai máhte
sámegiela go álget mánáidgárdái,
ožžot sierra
giellačuovvoleami.
Bådådjo oahpaheaddjiallaskuvlla álggahii oahpahusa
julevsámegielas jagi 1983. Hápmir
joatkkaskuvllas lea oahpahus julevsámegielas.
Nordlándda fylkkaráđđi mearridii
juovlamánus 2007 bidjat
mediaid ja gulahallama várás
julevsámegiela joatkkaskuvllafálaldaga
Knut Hamsuna joatkkaskuvlla ossodahkii áiluktii
Divttasvutnii. áigumuš lea álggahit
fálaldaga jagi 2009 čavčča.